2-23-6089 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 05. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-6089 Tsiviilasi V A hagi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. aprillil 2023 saabus Viru Maakohtusse V A’i hagiavaldus A A’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-7344 kohustati A A’it tasuma elatist V A’i ülalpidamiseks summas 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. V A sai täisealiseks, hagiavalduse esitamise hetkel õpib xxxx xxxx. klassis. Kuna tal on õpingud pooleli, on tal õigust saada elatist ülalpidamiseks. Hageja palub enda kasuks välja mõista kostjalt igakuine elatis ülalpidamiseks.
3. Viru Maakohus jättis 24.04.2023 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks.
4. Hageja esitas hagiavalduse täienduse 26.04.2023, s.o tähtaegselt. Hagiavalduse täienduse kohaselt taotleb hageja elatise väljamõistmist alates 23.04.2023 summas 260 eurot kuus.
5. Viru Maakohus võttis 27.04.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kättetoimetada.
6. Viru Maakohus toimetas kohtudokumendid kostjale kätte politseiasutuse vahendusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 315 lg 1 alusel. Dokumendid edastati isiklikult kostjale kätte politseiasutuse vahendusel 14.08.

1. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
3. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, 2

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Hageja õpib hagiavalduse esitamise seisuga xxxx xxxx. klassis. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatis mõistetakse välja alates elatishagi kohtule esitamisest.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 260 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, mis on väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 23.04.2023 kuni hageja poolt õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni igakuiselt summas 264.08 eurot ((249,78 eurot (baassumma hagiavalduse esitamise seisuga) + 54.30 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (2023 märtsi seisuga oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 810 eurot – kohtu märkus)) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 13. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. 3