1-23-4446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2023, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasja number 1-23-4446 (kohtue

§ 25lg-te 1 ja 4 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Martin Isok Kar

S §

§ 25lg-te 1 ja 4 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud. 2. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata Martin Isoki karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 01.02.2023 kuni 02.02.2023, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Martin Isoki suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 25.09.
4. Rahuldada kannatanu OÜ L tsiviilhagi TsMS § 440 lg-st 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel Martin Isokilt OÜ L kasuks välja 120 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda OÜ L arveldusarvele EEXXX AS-is Swedbank.
5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõista Martin Isokilt välja riigituludesse: − sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 1087,50 eurot; 1 1-23-4446 − osaliselt tulirelva ekspertiisi (akt nr 22E-TB0120) teostamise kulu, s.o summas 210 eurot; − osaliselt lasujäägiekspertiisi (akt nr 23E-AE0001) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 405 eurot; − määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, s.o 216 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1918,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 159,88 eurot (viimasel kuul tuleb tasuda seejuures 159,82 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõendid: − L OÜ laoruumist leitud deformeerunud kuul, mis asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis – jätta pärast kohtuotsusejõustumist EKEI-s peetavasse sündmuskohtadelt leitud padrunikomponentide kogusse. − sõiduauto Volkswagen Phaeton reg.nr XXX läbiotsimise käigus salongist võetud 18 lasujäägiproovi ühes pakendis, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 23ATH22743) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetute esemetena pärast kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
8. ptk
9. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 25.09.
10. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (25.09.
11. a). SÜÜDISTUS Martin Isoki süüdistatakse selles, et tema on koos K.L.iga pannud toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise tahtliku katse. Täpsemalt, K.L. ja Martin Isok sõitsid koos 18.11.2022 kella 16.12 paiku K.L.i kasutuses oleva sõiduautoga Volkswagen Phaeton, riikliku registreerimisnumbriga XXX, mööda Tallinnas Türi X asuvast L OÜ laohoonest ning neil tekkis ühiselt plaan tulistada püstolist autoaknast välja. Selliselt võttis Martin Isok K.L.i juhitavast sõidukist kindalaekast tulirelva, avas akna ja tegi liikumise pealt ühe lasu õhku ja vähemalt ühe lasu L OÜ laoruumi aknasse. K.L. juhtis samal ajal autot ning pärast lasku liikus peatumata edasi. Kuivõrd tegemist oli tavapärase tööajaga, siis viibisid laohoone ruumides laotöötajad, keda aknasse lastud kuul oleks võinud vigastada või ruumis viibimise korral vähemasti hirmutada selliselt, et oleks olnud alust arvata ähvardamist tervisekahjustuse põhjustamisega. K.L.i ja Martin Isoki ühine ühiskonnas kokkulepitud käitumisreeglite vastane tegu jäi katse staadiumi, sest tegelikkuses olid enamus töölistest sel ajal lao puhkeruumis ning tulistamisest said teadlikuks alles mõne aja möödumisel ning hirmu- ja häirituse tunne, mis vältimatult kaasneb tulirelvast aknasse tulistamisega, ei realiseerunud teo toimepanijate tahtest sõltumatutel põhjustel. 2 1-23-4446 Oma tegevusega rikkusid K.L. ja Martin Isok korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja 2 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil ning teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel hirmutada või ähvardada. Seega on Martin Isok pannud toime vägivallaga avaliku korra rikkumise katse, mis on KarS §

§ 25lg 1, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on põhjustatud materiaalne kahju L OÜle, kes on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summale 120 eurot. Kannatanule saab kahju hüvitada OÜ L, a/a EEXXX. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Martin Isoki, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks KarS §

§ 25lg 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 5 kuud. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvatakse maha eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Martin Isok ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot, tulirelva ekspertiisi teostamise kulu osaliselt summas 210 eurot, lasujäägiekspertiisi teostamise kulu osaliselt summas 405 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 216 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud Martin Isokil tasuda ositi 12 kuu jooksul. Pool ekspertiiside teostamise kulust, s.o 615 eurot jääb K.L.ilt väljamõistmiseks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Tsiviilhagi tunnistas täielikult. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Martin Isok tuleb süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 1, 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Süüdistatav võttis kohtuistungil kannatanu tsiviilhagi täielikult omaks ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti nähtub kokkuleppest, et asitõendiks on märgitud ka salvestused, kohus selgitab tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.

1. a otsuse nr 1-18-5732/226 p-s 125 märgitule, et eelnimetatud salvestiste/elektrooniliste dokumentide puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. KrMS § 1601 lg 2 3 1-23-4446 alusel on nimetatud materjalid niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Teiste asitõendite osas nõustub kohus prokuröri poolt kokkulepetes märgituga ning kohtuistungil avaldatud ettepanekutega. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 4, § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313, §-st 318 ning TsMS § 440 lg-st
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4