KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12205 Tsiviilasi A. K. hagi D. K. vas

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

6. Hageja sünnitunnistusest (tl 3) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise

§ 101sätestatud määras alates 01.07.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Poolte vahel on vaidlus põhjendatud elatise suuruse osas, samuti selles, kas hageja õiguseid oli kohtusse pöördumise ajaks üldse rikutud. Vaidlus puudub selles, et kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise ulatuses (kostja arvelduskontolt hageja ema arvelduskontole) tuleb lugeda kohustus täidetuks. 7. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 8. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

9. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

1. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
2. Andmaks hinnangut sellele, kas kostja on ülalpidamise andmise kohustust rikkunud, tuleb kohtul tuvastada, milline on

§ 101kohane summa hageja puhul. 4

ei sätestanud taoliste toetustega arvestamise võimalust. Kohtupraktika kohaselt võib nende toetuste saamisega arvestada juhul, kui esineb ka mõni muu alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-s 5 on sätestatud, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tõendatud, et hagejale taolisi toetusi makstakse. Sotsiaalkindlustusameti 17.08.2022 vastusest (tl 150) nähtub, et hageja eest ei ole perioodil 01.07.2021-12.08.2022 makstud riiklikke peretoetusi. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks õigus saada Hispaanias perehüvitisi. Seega ei saa kohus praegusel juhul elatise väljamõistmisel arvestada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse ega muude võimalike toetustega. 11.2 Kostja on leidnud, et kui hageja viibib Eestis, võib ta viibida koos kostja või kostja sugulastega isegi kuni kuu aega. Kuni 31.12.2021 kehtinud

ei sätestanud vahetul suhtlemisel ülalpidamise andmise automaatset arvestamist. Kohtupraktika kohaselt võis vahetult ülalpidamise andmist arvestada mõjuva põhjusena elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-s 6 on sätestatud, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et laps eelviidatud ulatuses kostja juures ei viibi. Kostja on välja toonud, et suvel 2021 viibis hageja kostja juures pool augustikuud ja ühe nädala juulis ning 2022. a juunis- augustis viibis hageja kostja ning kostja vanemate juures kokku 40 päeva. Kohus märgib esiteks, et kostja sugulaste juures viibitud aega ei saa käsitleda kostja juures viibitud ajana, mil kostja ise vahetult ülalpidamist annab. Isegi kui see nii oleks, siis igal juhul ei ole tuvastav, et hageja viibib kostja juures aastas keskmisena vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega ei saa alates 01.01.2022 väljamõistetava elatise korral arvestada vahetu ülalpidamisega ning elatist selle võrra vähendada. Sama kehtib ajavahemiku 01.07.2021-31.12.2021 eest tasumisele kuuluva elatise kohta, kostja juures viibitud aega ei saa pidada sedavõrd märkimisväärseks, et selle võrra elatist vähendada. Kui kostja seisukohast tuleks välja lugeda, et kostja juures viibimise ajal on hageja ema poolt kantavad hageja kulud väiksemad, siis ei tohi ära unustada, et hageja Eestisse saabumiseks ja hiljem naasmiseks on vajalik osta lennupiletid. Kostja on ise kinnitanud (18.11.2021 eelistungil, tl 50P), et hageja lennupiletid olid 1000 eurot ning kostja ei olnud nõus seda kulu kandma, kuid see ei saa tulla elatise arvelt. Olukorras, kus lapse kulud kannab vaid ema, ei vähene lennupiletite ostmisel ema enda ülalpidamiskoormus lapse Eestis viibimisel, vaid pigem tõuseb. 11.3 Kuna hageja on pere vanim laps, siis ei saa rääkida ka võimalikust mastaabisäästust (

§ 101lg 7).

Hageja kinnitusel on hageja ülalpidamiskulud vähemalt kahekordses miinimummääras ning hageja selliseid kulusid kohtupraktika kohaselt tõendama ei pea. Seega on põhjendatud igakuise elatise summa, mis kostjal tuli hagejale maksta, ajavahemikus 01.07.2021-31.12.

1. a 292 eurot, 01.01.2022-31.03.
2. a 243,44 eurot ning alates 01.04.
3. a 255,64 eurot kuus.
4. Kostja on leidnud, et elatis tuleb mõista alla miinimummäära põhjusel, et kostja sissetulek ei võimalda hagejale miinimummääras ülalpidamise andmisel tagada kostja enda ja tema teise lapse tavapärast ülalpidamist. Samuti leiab kostja, et hageja põhjendatud vajadused ei ole nii suured, kui on välja toodud.
5. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102lg-s 1 on sätestatud, et isik 5

§ 102

lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vabanenud vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 2

kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

alusel arvutatud elatise summa (kuni 31.12.2021 kehtinud

vastava säte kohaselt alla

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise summa).

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 (kuni 31.12.2021

§ 101

lg-s l) sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu (

§ 102lg 2 kolmas lause) ei ole kinnine loetelu. Ts

MS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli kostja kohustus välja tuua ja tõendada, et esinevad

§ 102lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

13.1 Kostja väite kohaselt on tal ülalpidamiskohustus ka oma teise lapse osas. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja esitatud tõenditest (tl 63-67, 155), et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, kelle suhtes on kostjal ülalpidamiskohustus. Rahvastikuregistrist ei nähtu ja ka kostja ise on kinnitanud, et kostja ei ole registreeritud tolle lapse isana. Seega ei saa kostjal olla oma teise lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Seda, kui kostja vabatahtlikult elatist maksab, ei saa samastada ülalpidamiskohustusega. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja esitatud tõendid teise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta (tl 34, 68) ega arvesta teise lapse suhtes eksisteeriva ülalpidamiskohustuse olemasoluga hageja kasuks elatise väljamõistmisel. 13.2 Kostja väite kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 1023 eurot kuus. Taolise töötasu saamist on kostja tõendanud tööandja tõendiga (tl 30), samuti maksekorraldusega (tl 32), mille kohaselt oli juuli 2021 eest makstud töötasu 1023,36 eurot. Kostja AS X väljavõttest (tl 79-100) nähtuv kinnitab kostja töötasu maksmist igakuises summas 1023,36 eurot. Samast tõendist nähtuvad kohtule samalt tööandjalt regulaarsed igakuised väljamaksed kostjale ajavahemikus 01.07.2021-31.01.2022 selgitusega „komand“ summas 480-1920 eurot, kokku 7 kuu jooksul keskmiselt (6816/7) 973,71 eurot kuus. Kostja on leidnud, et need X OÜ makstud summad on seotud kostja komandeeringutega ning on ühekordsed väljamaksed, mis ei ole regulaarsed ja võivad varieeruda kuude kaupa. Nende summade eesmärk on katta kostja töölähetustega seonduvaid sõidu- ja majutuskulusid ja muidu tööülesannete täitmisega seotud kulusid. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-16-820 tehtud 25.10.2016. a otsuses leidnud, et lähetustasusid saab arvesse võtta isiku varalise seisundi kindlaks tegemisel. Kõiki sissetulekuid, mis mõjutavad isiku varalist võimekust elatist tasuda, tuleb elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Seega on apellatsioonkaebuses toodud viited töötasu ja lähetuskulu definitsioonile ja olemusele asjakohatud, kuna käesoleval juhul ei ole oluline see, kas tööõiguslikus mõttes saab lähetustasusid käsitleda töötasuna või maksuõiguslikus mõttes maksustatava tuluna. Seega on maakohus õigesti arvestanud kostjate sissetulekuna ka lähetusrahad. Määruskaebuses ei ole kostjad toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et lähetustasud ei suurendanud isiku varalist võimekust elatist tasuda. /---/ Seda, et lähetustasu saab käesoleval juhul käsitleda kostjate varalist võimekust suurendavana, kinnitab ka see, et lähetusraha on vanaisale kantud üle igakuiselt koos töötasuga. Seega saab järeldada, et tegemist on stabiilse 6

§ 101

(kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1) alusel arvestatud põhjendatud elatise suurus ajavahemikus 01.07.2021-31.12.2021 292 eurot, ajavahemikus 01.01.2022-31.03.2022 summas 243,44 eurot ning alates 01.04.2022 summas 255,64 eurot kuus. 14. Hageja on nõudnud elatist nii alates hagi esitamisest kui ka lühikese ajaperioodi eest enne hagi esitamist, s.o 01.07.2021-03.08.2021.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja ei ole hagejale andnud ülalpidamist juuli 2021 eest ning kostjal puudus alus eeldada, et selle ajaperioodi eest hageja elatist ei soovi, siis on hageja õigustatud nõudma ka tagasiulatuvat elatist.

1. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagis on hageja ekslikult väitnud, et kostja hagejale ülalpidamist ei anna. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt (35-35 pöördel) nähtub kohtule, et enne hagi esitamist on kostja tasunud hagejale elatist
2. a jaanuaris ja veebruaris 250 eurot kuus,
3. a märtsis ja aprillis 270 eurot kuus,
4. a mais 370 eurot ning
5. a juunis 325 eurot. Arvestades, et elatise miinimum tollel perioodil oli 292 eurot kuus, on kostja täitnud ülalpidamiskohustust pea täies ulatuses, mais ja juunis 2021 ka oluliselt miinimumi ületavas määras. Ka hageja enda väite kohaselt tekkis vanemate vahel vaidlus alles
6. a juulis tasumisele kuuluva elatise pärast seoses hageja reisimisega. Kumbki pool ei ole kohtule väitnud, et nende vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tuli elatist tasuda väiksemas summas kui elatise miinimummäär, samas ei ole hageja ka välja toonud, et on nõudnud elatist suuremas ulatuses ja kostja on keeldunud tasumast. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks tasunud elatist
7. a juuli eest. Hagi esitati 04.08.
8. Kostja on leidnud, et tal puudus elatise tasumise kohustus, kuna hageja viibis juulis ja augustis mingi aja kostja juures ning kostja ostis hagejale rõivaid, jalanõusid ning kooliks vajalikke esemeid.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vanemad võivad küll

§ 100

lg 3 kohaselt leppida kokku ka teistsuguses ülalpidamise andmises, samas ei ole pooled viidanud sellise kokkuleppe olemasolule ning kokkuleppe olemasolu ei nähtu kohtule ka esitatud tõenditest. Kuna kostjal puudus alus jätta elatis tasumata 2021. a juuli eest, rikkus kostja seega hageja ülalpidamiskohustust ning hageja oli õigustatud enda rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Seega ei esine ka alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohustuse rikkumine on jätkunud ka menetluse ajal. Kostja on alates augustist 2021 tasunud küll elatist (augusti ja septembri elatisega ka viivitades), kuid seda ebapiisavas suuruses. Seega on hagi rahuldamine põhjendatud vähemalt selles osas, milles tasutud elatis on väiksem põhjendatud elatisest. 8

§ 101lg-tele 3-4. 20. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg-st 1 tuleneb, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 9