Obsah (7)
§ 127§ 128§ 492§ 115§ 103§ 137§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Kohtujurist Jekaterina Kozlova Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9263 Tsiviilasi AB “
) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
§ 127
lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 18.
§ 128
lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 19.
§ 492
kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuse üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. 20. Kahjustatud korter asukohaga XXX oli perioodil 01.03.2017-29.02.2020 kindlustatud avaldaja AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaalis (PZU). Kindlustusvõtja L C teatas kindlustusandjale, et 24.02.2018 toimus korteris veeuputus (dtl 25) ja esitas avalduse kahju 5
(10)hüvitamiseks (dtl 27-28), eeldatavas summas 3000 eurot. Avaldusele on lisatud tekkinud kahju fotod (dtl 29-64). Kohus tuvastas, et korteri asukohaga XXX omanikuks oli kahju tekkimise ajal puudutatud isik Y M (dtl 12-14) ning poliisist nähtub, et kindlustatud oli veeavarii puhul nii korter kui ka kodune vara (dtl 21-24), omavastutus moodustas 100 eurot. Seega on avaldaja esitanud tagasinõude Y M vastu, kuid sisuliselt on tegemist
§ 115lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega.
Nimetatud säte annab korteriomanikule nõudeõiguse kahju tekitaja vastu. Kuna kindlustusandjale on üle läinud kindlustatud korteriomaniku nõue, võib avaldaja ka tugineda
§-le
- Korteriomanik võib
§ 115
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju tekitanud omanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - kostja on kohustust rikkunud (
§ 115
lg 1); - kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (
§ 115
lg 1, KOS § 11 lg 3); - hagejale on tekkinud kahju (
§ 127
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
§ 127
lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
§ 127lg 4).
22. Riigikohus on selgitanud sarnastest tsiviilasjades avaldaja nõude eeldused. Kuigi need eeldused on tehtud varasemalt kehtinud seaduse pinnalt, ei ole põhimõte muutunud ja kannatanud korteriomanik (antud juhul avaldaja kui kindlustusandja regressi korras) võib
§ 115
lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (
§ 115
lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (
§ 115
lg 1,
§ 103
lg 1); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (
§ 127
lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (
§ 127
lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
§ 127lg 4).
- Antud asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et purunenud soojaveekraan on kaasomandisse kuuluv ese. Samuti ei ole vaidlust selles, et kraan asub puudutatud isikute korteri reaalosa piires. Küll on aga menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kas puudutatud isik rikkus enda kohustust hoida kraani korras. KrtS § 31 lg 1 alusel on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
- Antud juhul ongi menetlusosaliste vahel vaidlus soojaveekraani kui kaasomandieseme kasutamisel korteriomaniku kohustuse täitmises. Avaldaja tugineb sellele, et korteriomanik pidi teostama pidevalt kontrolli, kas kraan töötab korralikult või mitte, kui omanik ei ole seda teinud, siis on ta oma kohustust rikkunud. 6
(10)- Riigikohus leidis lahendi nr 2-19-9543 p-s 17, et KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodud sätete järgi on korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-18-13649/57, p 16).
- Riigikohus leidis lahendi nr 2-18-13649 p-s 21, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49). Eeltoodu kohaldub ka olukorras, kus kahju hüvitamist nõutakse korteriühistult.
- Kohus leiab, et antud juhul ei muuda asjaolu, et torud asuvad seina taga seda, et torud ja nende juurde kuuluvad kraanid ja veemõõturid asuvad korteriomaniku eriomandi piires. KrtS § 4 lg 1 kohaselt eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 alusel ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS seletuskirja kohaselt määratleb KrtS § 4 lg 3, millised hoone osad ei ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem. Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.
- Puudub vaidlus, et torud ja kraan on kaasomandi osad. Pooled vaidlevad aga selle üle, et kas kaasomandi osad asuvad puudutatud isiku eriomandi piires või mitte. Seejärel ei vaielnud puudutatud isik, et toru ja kraan asuvad tema korteri reaalosa piires, kuid leidis, et see ei oma asjas tähtsust, vaid oluline on see, et kahju tulenes kaasomandiesemest.
- Kohus peab vajalikuks taas selgitada, et reaalosa (eriomandi) esemeks saab olla õhuruum, mis on hoone plaani või projekti järgi korteriomaniku ainukasutusse määratud ala. Samuti 7
(10)on reaalosaks selle ala sees asuvad üldisest süsteemist eraldi paigaldatud seadmed ja kergvaheseinad. Seega kuigi torude või püstakute osade puhul on tegemist kaasomandiga, kui need osad läbivad konkreetse korteri ja ligi pääseda neile võibki ainult selle korteri kaudu, tuleks asuda seisukohale, et need osad asuvad konkreetse omaniku eriomandi piires. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kraan asub puudutatud isikute eriomandi seina taga ega sinna ei saa muul viisil pääseda kui tema korteris asuva luugi kaudu – ehk kraan asub puudutatud isikute eriomandi piires.
- Kohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et kaasomandi eseme asukoht pole oluline. Nimelt kui kaasomandi ese asub korteri reaalosa piires, siis tekibki korteriomanikul nn alahoidmise kohustus, kuna ainult sellel korteriomanikul pidev ligipääs esemele. Samuti kui torude osa ja kraan asuvad puudutatud isiku eriomandi piires, peab ta tõendama vastutusest vabanemiseks, et tema ei ole oma kohustust rikkunud.
- Antud asjas ei tuginenud avaldaja sellele, et puudutatud isik oleks rikkunud või lõhkunud kraani tahtlikult, küll aga tugineb sellele, et puudutatud isik ei kontrollinud kraani korrasolekut. Seega selgitas kohus menetlusosalistele, et just puudutatud isik peab tõendama, et ta on piisavalt tihti kontrollinud kraani, kuid ei ole märganud, et kraanist tilguks vett, et see oleks lõhki läinud vms või tal ei ole kraani kontrollimise kohustust. Puudutatud isik esitas korteriühistu tõendi (dtl 165-166), milles korteriühistu esimees kinnitab, et puudutatud isik teatas regulaarselt veemõõturite näite.
- Avaldaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-19-
- Lahendi p-s 15.2 selgitas kolleegium, et Riigikohtu praktika järgi võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (
§ 115
lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (
§ 103
lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (
§ 127
, § 128), mis on hõlmatud kaitse-eesmärgiga (
§ 127
lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
§ 127lg 4).
Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 II lause). Seejuures peab TsMS § 230 lg 1 I lause järgi kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja ning isik, kelle vastu ta kahju hüvitamise nõude esitab, peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 15; 19.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 13 ja 16; 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 22 ja 25). Korteriomanike vastutust oma kohustuse rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku vastutus. Need isikud võivad
§ 137
lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga (vt nt Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-1813649, p 17). Kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja
§ 65
lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 33. Samas lahendis märkis Tallinna Ringkonnakohus p-s 16.1, et korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 8
(10)16). Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.
- Nimetatud lahend ei ole veel jõustunud, kuid kohus leiab, et nimetatud seisukohti võib kasutada lahendi tegemisel, kuna neid seisukohti oli varem avaldanud ka Riigikohus. Samuti kohus ka käesoleva asja raames on selgitanud, et kui kaasomandi ese asub korteri reaalosa piires, tuleb just puudutatud isikul tõendada, et tema ei ole kohustust rikkunud või et rikkumine oli vabandatav.
- Antud asjas ei ole esitatud tõendeid ega muul viisil asjas põhistatud, et puudutatud isik oleks kraani tahtlikult või hooletusest enda teoga kuidagi lõhkunud. Seda ei saa ka kuidagi esitatud asjaoludest tuletada - puudutatud isiku korteris ei toimunud remonti vms, mille tagajärjel võiks puudutatud isik kuidagi enda teoga kraaniga midagi teha. Seega nõustub kohus avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik võis rikkuda enda kohustust sellega, et ei kontrollinud piisava regulaarsusega kraani korrasolekut. Kohus leiab aga, et puudutatud isik on enda kohustust korralikult täitnud. Veetorud ja ka mõõturid paigaldatakse aastateks ja neid aastate jooksul kasutatakse asendamata. Need asjad on oma loomult sellised, mida võivad korteriomanikud kasutada asju kätes hoidmata või puudutamata. Seega leiab kohus, et ei ole ka mõistlik eeldada, et korteriomanik peaks torude konstruktsioone pidevalt igapäevaselt ja ka päeva jooksul kontrollima. Puudutatud isik esitas tõendina korteriühistu esimehe tõendi, et puudutatud isik esitas pidevalt veemõõturite näite. Seega igakuiselt nägi puudutatud isik nii toru kui ka kraani. Avaldaja ei ole ka selgitanud, kuidas pidi puudutatud isik muul viisil korrasolekut kontrollima. Kohtule ei ole ka teada mingit konkreetset meetodit, kuidas on võimalik kraani korrasolekut kontrollida. Kui kraanil ei ole väliselt nähtavaid puudusi, siis ei saa ka eeldada, et korteriomanikul tekkiks kahtlus võimalikust kahju tekkimisest. Kohus leiab, et toru ja kraani kontroll kord kuus on piisav regulaarsus selliste asjade puhul ja seega täitis puudutatud isik kohustuse vajaliku hoolsusega.
- Neil põhjustel leiab kohus, et puudutatud isik ei ole oma kohustust rikkunud ega vastuta seega tekkinud kahju eest. Kuna kohus leiab, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud, ei analüüsi kohus põhjuslikku seost ega kahju suurust.
- Avaldaja esitas kahju suuruse tõendamiseks B OÜ hinnapakkumise (dtl 8-9), milles on loetletud vajalikud remonditööd ja nende maksumus, kogu maksumus on 2474,48 eurot koos käibemaksuga. OÜ B esitas U Eesti filiaalile 05.04.2018 arve nr 88 (dtl 10) summas 1978,73 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2374,48 eurot, arvest on näha, et tegemist on kahjude kõrvaldamise aadressil XXX ja kindlustusjuhtumiga nr 534387/
- Nimetatud arve on avaldaja Lietuvos Draudimas AB Eesti filiaali poolt tasutud (dtl 11) summas 2374,48 eurot. Kuna kohus ei analüüsi kahju suurust, siis jätab kohus ka kahju suurust puudutavad tõendid tähelepanuta.
- Puudutatud isik esitas 20.01.2023 kohtu tegevuse peale vastuväite, leides, et maakohus rikkus menetlussätteid, kui jättis T M vande all üle kuulamata. Kohus selgitas T M ülekuulamata jätmist 17.01.2023 määruses, kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Kohus märgib täiendavalt, et näitude teatamist on puudutatud isik tõendanud teise tõendiga ja kohus on seda ka lahendi tegemisel arvestanud. Seega puudub vajadus asja arutamise uuendamiseks ja T M 9
(10)- ülekuulamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku taotlused TM
- ülekuulamiseks vande all ja menetluse uuendamiseks rahuldamata.
- Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja avaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud, seetõttu avaldus rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD
- TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
- Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 10
(10)