← Eesti

2-23-10414/11

Obsah (9)§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 433§ 178

2-23-10414 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Andres Suik 25.09.2

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas asjas on hageja hagist kostja suhtes 14.09.2023 loobunud. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagist loobumise osas. Seetõttu võtab kohus vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja nr 2-23-10414 menetluse. 2 2-23-10414 6. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 432

ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on menetluskulude kandmise kohustus hagejal, sest hageja ei ole loobunud hagist põhjusel, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud, vaid hagist loobumise tingis asjaolu, et nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused olid täitmata ning see nähtus hagile lisatud tõendist. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole kindlaks teinud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtule juba algusest peale põhjendamatu nõude esitamist ei õigusta ka see, et kostja hagejale vastamisega viivitas. Hageja peab kohtule kostja vastu nõude esitamisel ise hoolikas olema ning põhjendamatu hagiga seotud menetluskulude tekkimine kostjal on hageja enda risk. 8.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

  1. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole oma olemuselt ega õiguslikult keerukas. Tegemist on rahaliselt väikse ja sisult lihtsa vaidlusega. Vastuse esitamiseks selleks, et viivitus lennul oli alla 3 tunni (mis oli ka hagist loobumise põhjuseks), polnud tingimata advokaadi abi vaja. Muus osas on hageja asjakohaselt märkinud, et kostja hagivastuse näol on tegemist on nö tüüpvastusetega, mida kostja kasutab pidevalt erinevates menetlustes. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatud kostja menetluskulu 1,5 tunni ulatuses hagimaterjalidega ja kohtu määrustega tutvumisele, suhtlusele kliendiga, hagist loobumise osas vastuse koostamisele ja kõikidele muudele eelnimetatuga seotud toimingutega. Menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 0,25 h. Seega peab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatuks 1,75 tunni ulatuses. Ka hageja on pidanud mitte rohkem kui paar tundi põhjendatuks ja vajalikuks kostja esindajakuluks.
  2. Kohus peab põhjendatuks kostja advokaadist esindaja tunnitasu õigusabile suuruses 155 eurot ning menetluskulude nimekirja koostamisele 70 eurot. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 250 eurot (1,5 h x 155 eurot + 0,25 h x 70 eurot) käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 250 eurot ning menetluskuludelt (250 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust.
  3. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 245 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud 14.09.2023 menetlusdokumendis. Hageja avaldus kuulub rahuldamisele. 3 2-23-10414 Hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 122,50 eurot, ning kanda see hageja taotlusel Lennuabi OÜ pangakontole EEXXX (Swedbank) märkides ära kohtuasja numbri 2-23-10414. 12.

§ 433lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.