Obsah (5)

§ 396§ 397§ 76§ 100§ 101

Tsiviilasi nr 2-20-4732 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4732 Tsivii

) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 396

lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.

§ 397

lg 1 esimese lause järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. 23.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist.

1. Kohtule on esitatud tõendina XX.XX.XXXX kuupäeva kandev laenuleping nr XXX, mille kohaselt E.A. andis võlgnikule laenu 28 577,20 eurot, ning sama kuupäeva kandev tasaarvelduse akt nr XXX, millega tasaarveldati vastastikused nõuded ja kohustused 8 31.05.2018 seisuga summas 230 506,23 eurot ning lepiti kokku, et E.A. nõue võlgniku vastu 31.05.2018 seisuga summas 28 577,15 eurot vormistatakse 31.05.2018 laenulepinguna.
2. Vaidlus puudub selles ning hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega on tõendatud, et E.A. on teinud võlgnikule järgmised ülekanded kokku summas 148 930 eurot: 05.06.2018 summas 23 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 08.06.2018 summas 1430 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 26.06.2018 summas 1700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 21.08.2018 summas 1200 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 22.08.2018 summas 17 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 24.08.2018 summas 5000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 29.08.2018 summas 700 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 31.08.2018 summas 17 600 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 11.09.2018 summas 10 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 26.10.2018 summas 15 000 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 28.12.2018 kolme ülekandega kokku summas 14 800 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 03.01.2019 summas 6500 eurot, selgitusse märgitud „antud laen XXX“; 04.01.2019 summas 32 000 eurot, selgitusse märgitud „Antud laen XXX“; 24.01.2019 summas 3000 eurot, selgitusse märgitud „laenu tagastus“. Kohtule on esitatud tõendina ka ülekannetega samasid kuupäevasid kandvad laenulepingud, numbritega vastavalt XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Ülekannete selgitused, välja arvatud 24.09.2019 ülekande puhul, viitavad kohtu hinnangul samal kuupäeval laenu andmisele.
3. 08.02.2019 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas E.A. laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale. kõik ülaltoodud
4. 02.03.2021 määruse alusel on laenulepingute suhtes läbi viidud dokumendiekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt uuringutulemused näitavad, et kõik vaidlustatud lepingud on välja trükitud sama seadmega samaliigilisele paberile, väljatrükkidel on samad, seadme tehnilist seisukorda teatud ajahetkel iseloomustavad individuaalsed tunnused. Dokumente on allkirjastatud teineteise peal ebakorrapärases järjestuses kasutades enamasti samaliigilise värvainega kirjutusvahendit (v.a laenulepingul XXX allkiri R.P. nimelt). Üheteistkümnel laenulepingul viieteistkümnest on varajasema kuupäevaga dokument allkirjastatud hilisema kuupäevaga dokumendi peal, mis näitab, et dokumente ei ole allkirjastatud kuupäevalises järjestuses. Sellest tulenevalt on väga tõenäoline, et need dokumendid on valmistatud samaaegselt, kuid kas see on toimunud
5. või
6. aastal, esitatud võrdlusmaterjali põhjal tuvastada ei ole võimalik.
7. Kohus loeb eksperdiarvamusega tõendatuks, et laenulepingud on allkirjastatud samaaegselt, st mitte laenulepingutes näidatud ajal. Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte laenulepingus näidatud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu XX.XX.XXXX otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15 ja seal viidatud lahendid). Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja raamatupidaja M.T. tunnistajana ülekuulamise protokolli, milles ta selgitas, et tavaliselt sõlmitigi grupisisesed lepingud varasemalt suuliselt ja kirjalikult vormistati hiljem. Seega oli grupisiseste laenulepingute hilisem vormistamine tavapärane.
8. Laenulepingu nr XXX aluseks oleva tasaarvestuse osas ei ole kostja selgeid vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväited on puudutanud tehtud ülekandeid, mille osas hageja ei ole kostja hinnangul tõendanud, et tegemist oli laenu andmisega, ning kostja arvates võib tegu olla ka E.A. või kolmanda isiku laenu tagasimaksega või varjatud kasumieraldisega või finantsmanipulatsiooniga. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, mis annaks alust sellisele seisukohale asuda. Kostja esile toodud põhjendused selle kohta, kuidas E.A. ja võlgnik kuulusid laenulepingute vormistamise ajal ühte konsolideerimisgruppi 9 ja olid mõlemad R.P. kontrolli all, hageja on loobunud A.S. omandatud nõude osas kohtusse pöördumisest, grupisiseseid laenulepinguid vormistati süsteemselt tagantjärele, lepingus kokkulepitud intressimäär ei vasta sedalaadi tehingu tavapärastele tingimustele, võlgniku
9. a majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul õigus saada konsolideerimisgrupi ettevõtetelt rohkem raha, kui tal oli kohustus neile tasuda, R.P. on ise kinnitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes
10. aastal, R.P. ei ole esitanud pankrotihaldurile küsitud raamatupidamisdokumente ning lepingupoolte ja R.P. suhtes on alustatud kriminaalasi, ei võimalda kohtu hinnangul teha järeldust, et tegemist ei olnud laenu andmisega. Ülekannete selgitused (välja arvatud 24.01.2019 ülekanne) ning kirjalikud laenulepingud, kuigi need ei ole allkirjastatud laenulepingutes näidatud ajal, kinnitavad, et tegemist oli just laenu andmisega.
11. Arvestades et laenulepingu nr XXX alusel laenu ülekandmise kohta on esitatud maksekorraldus, mille selgitusse on märgitud „laenu tagastus“, ei ole nimetatud laenulepingu alusel laenu üleandmine kohtu hinnangul tõendatud. Kohus loeb hageja põhinõude tõendatuks 174 487,20 euro ulatuses (177 487,20 eurot – 3000 eurot). Nimetatud laenulepingu alusel on hageja arvestanud intressi 738 eurot ja viivist 162 eurot. Hageja nõuete arvutuskäigu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega intresside osas on hageja nõue põhjendatud 49 542,10 euro ulatuses (50 280,10 eurot - 738 eurot) ja viivise osas 31 993,50 euro ulatuses (32 155,50 eurot - 162 eurot). Kokku on hageja nõue põhjendatud seega 256 022,80 euro ulatuses.
12. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud, mistõttu kuulub tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele teise järjekoha nõudena ehk muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena. Menetluskulud
13. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (nõue jääb tunnustamata 1,5% ulatuses), asjaolu et hagi osalisel rahuldamata jätmisel ei arvesta kohus kostja põhjendusi selle kohta, miks kostja hinnangul ei olnud tegemist laenu andmisega, hagi osaline rahuldamata jätmine ei olnud seotud kostja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemustega ning riigilõivu suurus ei sõltunud esitatud nõude suurusest, peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 1, 169 lg 3 alusel kostja kanda.
14. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ning õigusabikuludest summas 4040 eurot. Hagejale osutati õigusabi 30 tundi ja 50 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja (alates 2022) 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta summad, kuna hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist). Hageja õigusabikulud koosnevad järgnevast: 06.03.2020 - 26.03.2020 hagiavalduse projekti koostamine (tõendite läbitöötamine, iga lepingu alusel nõude suuruse väljaarvutamine, ekirjavahetus kliendiga täiendavate tõendite saamiseks ning nende läbitöötamine) 14 tundi ja 30 minutit; 16.04.2020 - 23.04.2020 kostja 15.04.2020 hagivastuse ja sellele lisatud tõenditega tutvumine ja läbitöötamine, nõupidamised kliendiga 3 tundi ja 30 minutit; 06.10.2020 - 08.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine, suhtlus kliendiga, kohtuistungil osalemine, kliendi instrueerimine dokumentide edastamiseks, kaaskirja projekti koostamine 9 tundi ja 15 minutit; 08.12.2020 kostja 18.11.2020 taotluse läbi töötamine, kohtupraktika analüüs, kirjaliku seisukoha vormistamine ja edastamine kohtule 3 tundi ja 35 minutit; 28.02.2022 - 01.03.2022 kohtuistungiks ette valmistamine 2 tundi; 01.03.2022 kohtuistungil osalemine 1 tund; 17-18.03.2022 kohtukõne teeside koostamine 2 tundi ja 30 minutit.
15. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Seega riigilõivu osas on hageja menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud osaliselt (TsMS § 175 lg 1). Arvestades kohtule esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul ülepaisutatud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega 10 seotud ajakulu kokku 14 tundi ja 30 minutit. Kuigi nõue tuleneb 15 laenulepingust, ei saanud hagiavaldusele lisatud tõendite läbitöötamine ja kõrvalnõuete arvestamine (viivisekalkulaatorit kasutades) olla sedavõrd ajamahukas. Kohus loeb hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 6 tunni ulatuses. Samuti on kohtu hinnangul ülemäärane 07.10.2020 kohtuistungiks ettevalmistamise, kohtuistungil osalemise ja dokumentide (laenulepingute originaalid) esitamisega seotud ajakulu 9 tundi ja 15 minutit, mille kohus loeb kohtuistungi kestust ja kostja esitatud vastuväiteid ja tõendeid arvestades põhjendatuks ja vajalikuks 5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu seoses ülejäänud toimingutega on kohtu hinnangul asja keerukust ja mahtu ning tehtud menetlustoiminguid arvestades põhjendatud ja vajalik. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 23 tunni ja 35 minuti ulatuses, sh 18 tundi ja 5 minutit hinnaga 120 eurot tunnis ja 5 tundi ja 30 minutit hinnaga 140 eurot tunnis. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot ega 140 eurot (mõlemad ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3240 eurot (300 eurot + 2170 eurot + 770 eurot).
16. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11