Obsah (9)

§ 3891§ 68§ 73§ 78§ 320§ 121§ 22§ 64§ 21

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 30.09.2020 Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-18-158 (15930000153) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) §-de 3891 lg 1, 320 lg 1 järgi, Allan Viirma süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, H Konno süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Rein Lepassoni süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi ja Jaanus Rätsepa süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Alar Lehesmets Martin Tuulik Süüdistatav Oliver Kruuda isikukood 36702272721, xxxx kodanik, emakeel xxx keel, xxxharidus, xxx, elukoht xxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast 2 lahkumise keeld kohaldati 17.08.

1. Käesoleval ajal tõkend puudub. Kaitsja Kaspar Lind Elmer Muna Aivar Pilv (kohtueelne menetlus) Jaanus Tehver Süüdistatav Rein Lepasson isikukood 37011216517, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx xxxharidus, xxx, OÜ F ja OÜ D T xxx, xxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast lahkumise keeld kohaldati alates 17.08.
2. Käesoleval ajal tõkend puudub. Kaitsja Helmeri Indela Süüdistatav Jaanus Rätsep isikukood 36710042715, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxxharidus, xxx, elukoht xxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistatav oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2016–17.08.2016 (2 päeva). Tõkendit elukohast lahkumise keeld kohaldati alates 17.08.
3. Käesoleval ajal tõkend puudub. Kaitsja Helmeri Indela RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 1, 5, § 180 lg 1, § 181 lg 1 kohus 3 o t s u s t a s:
4. Õigeks mõista Oliver Kruuda talle

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil märts 2015 ja mai 2015 maksuhaldurile Tere AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. 2. Õigeks mõista Rein Lepasson talle

§-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. 3. Süüdi tunnistada Oliver Kruuda talle

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses osas, mis puudutab maksustamisperioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 maksuhaldurile Tere AS-i tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. 4. Mõista Oliver Kruudale

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 5. Arvestada

§ 68

lg 1 alusel Oliver Kruuda eelvangistus 2 (kaks) päeva (16.08.2016-17.08.2016) karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kahe) aasta, 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 6. Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel Oliver Kruudale mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Oliver Kruuda ei pane 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. 7. Oliver Kruuda katseaeg hakkab

§ 78p 1 alusel kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

8. Õigeks mõista Jaanus Rätsep talle

§-de 3891 lg-te 1, 3 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses. 9. Õigeks mõista Oliver Kruuda talle

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

1. Välja mõista Oliver Kruudalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tasumiseks vajalikud andmed (kontonumbrid, viitenumbrid) on makseinfos, mis on kohtuotsuse lahutamatu lisa. Makseinfo on kättesaadav AET-is pärast kohtulahendi kuulutamist.
2. Hüvitada Oliver Kruudale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjatele makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 62 000,00 eurot. Ülejäänud õigusabikulu jätta Oliver Kruuda enda kanda.
3. Hüvitada Rein Lepassonile riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 14 968,20 eurot.
4. Hüvitada Jaanus Rätsepale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabiteenuste eest kokku 14 124,60 eurot.
5. Asitõendid: 4 - Säilitada kohtuotsuse jõustumisel koos kriminaaltoimikuga 5CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; Säilitada kohtuotsuse jõustumisel koos kriminaaltoimikuga 9 DVD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures; Tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ D seaduslikule esindajale osaühingu kontorist läbiotsimisel äravõetud dokumendid (turvaklambritega nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX suletud), mis on hoiul Maksu ja Tollimaeti Uurimisosakonnas. Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluse käik ja kriminaalasjas esitatud süüdistus: Harju Maakohtule laekus Põhja Ringkonnaprokuratuurist 10.01.2018 arutamiseks kriminaalasi Oliver Kruuda süüdistuses karistusseadustiku (

) §-de 3891 lg 1, 320 lg 1 järgi, Allan Viirma süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, H Konno süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi, Rein Lepassoni süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi ja Jaanus Rätsepa süüdistuses

§-de 3891 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi üldmenetluses. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avalik-õiguslik nõudeavaldus Tere AS ja Oliver Kruuda vastu tähtpäevaks tasumata maksusumma 382 826,82 euro (so 125 298,83 euro käibemaksu ja 257 527,99 euro tulumaksu) ja intressi kindlaksmääramise ja tasumise nõudes. Kohtus jagati kriminaalasi lahendamiseks kohtunik Leo Kunmanile. Kriminaalasjas 16.02.2018 toimunud eelistungil kooskõlastasid menetlusosalised istungiajad 2018 mai-, juuni-, juuli- ja augustikuusse. Kohtunik Leo Kunman tegi 19.02.2018 kohtu esimehele avalduse ja taotles seoses oma pensioneerumisega 05.08.2018 kriminaalasja ümber määramist teisele kohtunikule. Kohtu esimees rahuldas 19.03.2018 Leo Kunmani avalduse ning kriminaalasi jagati KS § 45 lg 11 p 3 alusel lahendamiseks kohtunik Velmar Bretile. Seoses viimase ülekoormusega jagas kohtu esimees kooskõlas KS § 45 lg 11 p 4 kohtunik Janika Kallinile. Süüdistatavad anti kohtu alla 19.03.

1. Pärast kohtu alla andmist laekus kohtule teave selle kohta, et Oliver Kruuda on loobunud ühest teda kohtueelses menetluses esindanud kaitsjast ja sõlminud lepingu uute kaitsjatega (Elmer Muna ja Jaanus Tehver). Kohtule saabus 19.04.2018 Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus avalikõigusliku nõude tagasivõtmiseks seoses sellega, et Tere AS on tasunud avalduses märgitud käibe- ja tulumaksusumma koos intressidega. Kriminaalasja sisuline arutamine algas menetlusosalistega kooskõlastatud ajal, so 04.02.
2. Kriminaalasja kohtuliku arutamise algfaasis esitas prokurör taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel H Konno suhtes (04.02.2019) ja Allan Viirma suhtes (06.02.2019). Kohus rahuldas prokuröri taotlused. Süüdistatavate Oliver Kruuda, Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa kaitsjad esitasid seejärel taotlused asja arutava kohtuniku 5 taandamiseks. Kaitsjate taotlused jäid rahuldamata. Seega jätkati kriminaalasjas Oliver Kruuda, Rein Lepassoni ja Jaanus Rätsepa süüküsimuse arutamist. Kriminaalasjas on Oliver Kruudale esitatud süüdistus selles, et tema, olles Tere AS (registrikood 11411278; juriidiline aadress Pärnu mnt 139E, Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) xxx, kes vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on kohustatud esindama ja juhtima aktsiaseltsi, omades ÄS § 307 lg 1 alusel nimetatud aktsiaseltsi esindusõigust kõigis õigustoimingutes ning ÄS § 306 lg 4 kohaselt kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist ja vastutades ÄS § 315 lg 1 ja 2 alusel aktsiaseltsi xxx oma kohustuse rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest, esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos S S-Š Allan Viirma ning Rein Lepassoni kaasaaitamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 maksuhaldurile Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Nimelt kajastati Tere AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides D T H OÜ (äriregistri kood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. D T H OÜ xxx Rein Lepasson eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga soetas 24.03.2015 OÜ P P (registrikood xxx; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,
3. Seejärel D T H OÜ näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki Tere AS-le esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS Tere soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS Tere soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti Tere AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus Tere AS D T H OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le P P seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi AS-le Tere märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ P P tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis Tere AS-le 30 900 eurot ja AS-le R 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr xxx. Teise ostutehingu puhul tasus Tere AS 13.05.2015 D T H OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. D T H OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle F OÜ-le (registrikood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.051“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega ,,arvete katteks“. F OÜ arvelduskontolt nähtub, et D T H OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le Tere märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui Tere AS tasus D T H OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi Tere AS-le. 6 D T H OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki Tere AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜ-lt P P summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. D T H OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. Kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS Tere ja OÜ P P vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata Tere AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal D T H OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati Tere AS-ile. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel D T H OÜ vahendusel jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostumüüki. Kuivõrd D T H OÜ xxx Rein Lepasson tegutses Tere AS huvides, siis tegelikkuses soetas Tere AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ P P pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,
4. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis Tere AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). Tere AS deklareeritud Maksusta misperiood Kriminaalmenetlusega Vahe tuvastatud SisendTasumisel SisendTasumisel SisendTasumisel käibemaks e kuuluv käibemaks e kuuluv käibemaks e kuuluv , mis on käibemaks , mis on käibemaks , mis on käibemaks seadusega seadusega seadusega 7 KMD lahter 03_2015 05_2015 lubatud maha arvata 5 1 025 306,11 1 113 460,70 ,13 56 356,01 63 868,90 lubatud maha arvata 5 993 655,03 1 019 812,95 13 88 007,09 157 516,65 lubatud maha arvata 5 -31 651,08 -93 647,75 13 31 651,08 93 647,75 Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2015 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. Kuivõrd D T H OÜ ja Tere AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis Tere AS-il puudus õigus D T H OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Samuti süüdistatakse Oliver Kruudat selles, et tema Tere AS xxx esitas ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Š Allan Viirma, H Konno ja Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmeid eesmärgiga varjata Tere AS maksukohustust. Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 F I OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega varjata Tere AS maksukohustust Oliver Kruuda teadmisel ja soovil ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep F I OÜ-le rahasummad järgmiselt: Kuupäev 5.01.2015 9.01.2015 Selgitus Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Summa 23 200 18 000 8 12.01.2015 13.01.2015 13.01.2015 14.01.2015 15.01.2015 16.01.2015 22.01.2015 27.01.2015 30.01.2015 Jaanuar 2015 KOKKU 6.02.2015 Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele Vastavalt kokkuleppele 105 400 Vastavalt kokkuleppele 9.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 10.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.02.2015 Vastavalt kokkuleppele 27.02.2015 Vastavalt kokkuleppele Veebruar 2015 70 904 KOKKU 3.03.2015 Vastavalt Lepingule 6.03.2015 Vastavalt Lepingule 6.03.2015 Vastavalt Lepingule 9.03.2015 Vastavalt Lepingule 16.03.2015 Vastavalt Lepingule 27.03.2015 Vastavalt Lepingule 27.03.2015 Vastavalt Lepingule 30.03.2015 Vastavalt Lepingule 31.03.2015 Arvete katteks Märts 2015 KOKKU 96 200 2.04.2015 Vastavalt Lepingule 8.04.2015 Vastavalt Lepingule 13.04.2015 Vastavalt Lepingule 24.04.2015 Vastavalt Lepingule 27.04.2015 Vastavalt Lepingule 30.04.2015 Vastavalt Lepingule Aprill 2015 KOKKU 51 530 2 000 1 000 20 000 2 500 1 700 1 000 16 000 5 000 15 000 2 500 15 000 12 300 6 104 35 000 6 500 5 000 41 000 10 000 1 200 5 000 20 000 1 500 6 000 8 000 16 000 10 000 5 000 330 12 200 9 4.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 5.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 7.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 8.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 8.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 13.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 15.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 21.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 28.05.2015 Vastavalt kokkuleppele 29.05.2015 Vastavalt kokkuleppele Mai 2015 KOKKU 118 750 1.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 1.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 2.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 5.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 16.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 18.06.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.06.2015 Laenulepingu alusel 19.06.2015 Laenulepingu alusel 22.06.2015 Laen 25.06.2015 Laen 29.06.2015 Laen Juuni 2015 KOKKU 82 000 17.07.2015 Vastavalt kokkuleppele 23.07.2015 Vastavalt kokkuleppele 31.07.2015 Laen 5 000 17 000 900 6 500 20 000 17 000 2 700 9 500 5 000 2 500 5 000 1 150 26 500 4 000 6 000 6 500 6 500 10 000 12 000 5 410 6 590 10 000 5 000 10 000 1 500 20 000 13 000 10 Juuli 2015 KOKKU 34 500 3.08.2015 Laen 4.08.2015 Laen 5.08.2015 Laen 10.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 13.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 25.08.2015 Vastavalt kokkuleppele 31.08.2015 Vastavalt kokkuleppele August 2015 KOKKU 66 700 1.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 2.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 3.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 4.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 10.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.09.2015 Vastavalt kokkuleppele 24.09.2015 Vastavalt kokkuleppele September 2015 26 900 KOKKU 2.10.2015 Laenulepingu alusel 8.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 12.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 13.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 20.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 23.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 2 000 2 000 6 500 8 000 10 000 7 000 700 14 400 1 500 1 000 1 600 12 000 2 000 6 500 2 000 6 400 5 000 2 000 3 000 3 000 15 400 2 450 1 400 9 000 6 100 11 29.10.2015 Vastavalt kokkuleppele 30.10.2015 Vastavalt kokkuleppele Oktoober 2015 49 450 KOKKU 2.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 3.11.2015 Laen 10.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 11.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 19.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 24.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 26.11.2015 Vastavalt kokkuleppele 30.11.2015 Vastavalt kokkuleppele November 2015 61 775 KOKKU 2.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 4.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 10.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 14.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 15.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 17.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 22.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 22.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 28.12.2015 Vastavalt kokkuleppele 29.12.2015 Vastavalt kokkuleppele Detsember 2015 49 560 KOKKU 5.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 7.01.2016 Vastavalt kokkuleppele 5 000 7 100 3 275 6 500 3 100 1 000 8 300 10 100 4 000 25 500 6 500 3 710 6 500 8 000 1 150 4 000 700 7 000 1 000 11 000 7 890 16 500 12 11.01.2016 19.01.2016 22.01.2016 Jaanuar 2016 KOKKU 1.02.2016 Vastavalt 7 450 kokkuleppele Vastavalt 5 000 kokkuleppele Vastavalt 6 000 kokkuleppele 42 840 I T arve 1 305 16012712 1.02.2016 Vastavalt 5 000 kokkuleppele 2.02.2016 Vastavalt 11 000 kokkuleppele 10.02.2016 Vastavalt 3 100 kokkuleppele 19.02.2016 Vastavalt 5 000 kokkuleppele 25.02.2016 Vastavalt 6 500 kokkuleppele 25.02.2016 Vastavalt 12 700 kokkuleppele 29.02.2016 Vastavalt 24 000 kokkuleppele Veebruar 2016 68 605 KOKKU 11.03.2016 Vastavalt 6 100 kokkuleppele 15.03.2016 Vastavalt 700 kokkuleppele 21.03.2016 Vastavalt 10 500 kokkuleppele 22.03.2016 Vastavalt 1 500 kokkuleppele 24.03.2016 Vastavalt 1 200 kokkuleppele 24.03.2016 Vastavalt 2 600 kokkuleppele 31.03.2016 Vastavalt 25 300 kokkuleppele Märts 2016 KOKKU 47 900 6.04.2016 Vastavalt 8 000 kokkuleppele 22.04.2016 Vastavalt 15 600 kokkuleppele Aprill 2016 KOKKU 23 600 KÕIK KOKKU 996 614 Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I 13 OÜ-le, järgmiselt: Kuupäev 29.04.2016 Tere AS>K OÜ 5 644,84 24.05.2016 3 040,68 Selgitus K OÜ>F I OÜ Selgitus Lühiajaline laen Tere AS arve 5 155 12,13 Tere AS arve 14 3 043 Lühiajaline laen Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I OÜ-le, järgmiselt: Kuupäev 29.04.2016 Tere AS>K OÜ 5 000 02.05.2016 24.05.2016 1 800 3 640 26.05.2016 2 000 02.06.2016 7 250 03.06.2016 6 000 09.06.2016 5 750 15.06.2016 5 800 15.06.2016 5 000 22.06.2016 4 700 27.06.2016 1 000 KOKKU 47 940 Selgitus K OÜ>F I OÜ Tere AS arve 4 500 11,12,13 Tere AS arve 13 1 800 Tere AS arve 3 650 13,14 Tere AS arvete 2 000 katteks Tere AS arvete 7 250 katteks Tere AS arvete 6 000 katteks Tere AS arvete 5 750 katteks Tere AS arvete 5 800 katteks Tere AS arvete 5 000 katteks Tere AS arvete 4 700 katteks Tere AS arvete 999 katteks KOKKU Selgitus Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen Lühiajaline laen 47 449 Tere AS väljamaksete alusena näidati pangaülekannetes laenulepinguid või muid kokkuleppeid. Samas puudub F I OÜ-l igasugune majandustegevus. Eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga kandis H Konno F I OÜ arvelduskontole laekunud rahasummad edasi Oliver Kruuda isiklikule arvelduskontole või Oliver Kruudaga seotud isikute (nt AS R, M, D OÜ, H Konno, K R jt) arvelduskontodele või tasus Oliver Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. Oliver Kruuda suunas oma isiklikule kontole laekunud raha otsetarbimisse: laekunud summadest tasuti Oliver Kruuda ja G K ning K R krediitkaardimakseid ja finantseeriti Oliver Kruuda xxx motosporti läbi äriühingu M. Tagasimakseid ega intressi F I OÜ poolt Tere AS-le tasutud ei ole. Sellest tulenevalt ei olnud Tere AS arvelduskontolt tehtud väljamaksed osaühingutele F I, K ja K seotud Tere AS majandustegevusega, ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või 14 tegelikkusele mittevastavad dokumendid, seega rikuti tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatustega, edaspidi TuMS) sätteid järgnevalt: TuMS § 1 lg 3 kohaselt paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksu määr 20%. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt jagatakse paragrahvi 1 lõigetes 2-4 maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,

1. TuMS § 51 lg 1 alusel residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-
2. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
3. kuupäevaks MTA maksudeklaratsiooni §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu MTA pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
4. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Seega on alust kahtlustada, et Tere AS ja xxx Oliver Kruuda on esitanud jaanuar 2015 – juuni 2016 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et Tere AS ja selle xxx Oliver Kruuda on jätnud deklareerimata TSD (kood 114 ja 118) ja TSD Lisa 6-l väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 1 030 112,42 eurot ning nimetatud summalt jätnud arvestamata tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 257 528,98 eurot. Deklareeritud Lisa Read Kood Jan 2015 Veeb 2015 Mär 2015 Apr 2015 Mai 2015 Jun 2015 Jul 2015 Aug 2015 Sept 2015 Okt 2015 Nov 2015 Kriminaalmenetluse Vahe Tasumisele kuuluv andmetel tulumaks Lisa 6 Lisa 6 Lisa 6 Väljamakse Tulumaks Väljamakse Tulumaks Väljamakse Tulumaks 6070 6160 6070 6160 6070 6160 0 0 105 400 26 350 105 400 26 350 26 350 2 000 500 70 904 17 726 68 904 17 226 17 226 15,69 5 121,90 2 100 4 200 2 000 2 000 6 000 0 2 979,99 3,92 1 280,48 525 1 050 500 500 1 500 0 745 96 200 51 530 118 750 82 000 34 500 66 700 26 900 49 450 61 775 24 050 12 882,50 29 687,50 20 500 8 625 16 675 6 725 12 362,50 15 443,75 96 184,31 46 408,10 116 650 77 800 32 500 64 700 20 900 49 450 58 795,01 24 046,08 11 602,02 29 162,50 19 450 8 125 16 175 5 225 12 362,50 14 698,75 24 046,08 11 602,02 29 162,50 19 450 8 125 16 175 5 225 12 362,50 14 698,75 15 Dets 2015 Jan 2016 Veeb 2016 Mär 2016 Apr 2016 Mai 2016 Jun 2016 KOKKU 4 150 1 037,50 49 560 12 390 45 410 11 352,50 11 352,50 2 100 esitamata 525 esitamata 42 840 68 605 10 710 40 740 17 151,25 68 605 10 185 10 185 17 151,25 17 151,25 esitamata 800 3 000 8 160 esitamata 200 750 2 040 47 900 34 245 31 981 35 500 11 975 47 900 8 561,21 33 445 7 995,17 28 981 8 875 27 340 257 528,98 11 975 8 361,21 7 245,17 6 835 11 975 8 361,21 7 245,17 6 835 Selliselt esitas Oliver Kruuda AS Tere xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos AS Tere xxx S S-Š Allan Viirma, H Konno ning Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel e-maksuameti kaudu Tere AS tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 03.12.2015 esitatud 2015 jaanuar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 104 400 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 26 350 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 veebruar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 68 904 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 17 226 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 märts TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 96 184,31 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 24 046,08 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 aprill TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 46 408,10 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 602,02 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 mai TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 116 650 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 29 162,50 eurot. 10.11.2015 esitatud 2015 juuni TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 77 800 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 19 450 eurot. 11.08.2015 esitatud 2015 juuli TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 32 500 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 8 125 eurot. 16 23.10.2015 esitatud 2015 august TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 64 700 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 16 175 eurot. 23.10.2015 esitatud 2015 september TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 20 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 5 225 eurot. 02.12.2015 esitatud 2015 oktoober TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 49 450 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 12 362,50 eurot. 29.12.2015 esitatud 2015 november TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 58 795,01 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 14 698,75 eurot. 16.02.2016 esitatud 2015 detsember TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 45 410 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 352,50 eurot. 22.02.2016 esitatud 2016 jaanuar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 40 740 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 10 185 eurot. 08.04.2016 esitatud 2016 veebruar TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 68 605 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 17 151,25 eurot. 12.04.2016 esitatud 2016 märts TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 47 900 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 11 975 eurot. 10.06.2016 esitatud 2016 aprill TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 33 445 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 8 361,21 eurot. 13.06.2016 esitatud 2016 mai TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 28 981 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 7 245,17 eurot. 13.07.2016 esitatud 2016 juuni TSD jäeti tahtlikult deklareerimata väljamakse (kood 6070, 6150) summas 27 340 eurot ning sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu (kood 6160) summas 6 835 eurot. Tere AS xxx Oliver Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd Tere AS arvelduskontolt OÜ F I, K OÜ ja K OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st
5. 17 Seega Tere AS ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Korduvate maksukuritegudega jättis Oliver Kruuda riigile deklareerimata ja tasumata kokku (125 298,83 käibemaksuna + 257 528,98 tulumaksuna) 382 827,81 eurot. Seega pani Oliver Kruuda toime

§ 3891

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksuhaldurile valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro. Kooskõlas Kr

MS § 268 lg 2 muutis prokuratuur 17.10.2019 O. Kruudale

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistust ning muudetud süüdistuse järgi süüdistatakse O.

Kruudat

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et Tere AS (registrikood 11411278) xxx esitas Tere AS saneerimismenetluse raames Harju Maakohtule teadlikult valeandmeid, kuigi kinnitas vande all, et esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 02.10.2010 sõlmisid Tere AS ja F K OÜ käenduslepingu, mille kohaselt vastutab Tere AS 06.11.2008 F K OÜ ja R AS vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate R AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. 06.11.2008 laenulepingu ning hilisemate lisade alusel andis F K OÜ laenu R AS-le kokku summas 958 675 eurot tähtajaga 15.01.

1. 06.11.2008 laenulepingu lisa nr 5 kohaselt muutus R AS laen sissenõutavaks laenu tagastamise tähtaja saabumisega ehk 15.01.
2. 01.02.2010 käenduslepingu kohaselt võib võlausaldaja nõuda 06.11.2008 laenulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral lepingu täitmist omal äranägemisel kas R AS-lt või Tere AS-lt või mõlemalt ühiselt. 01.02.2010 käenduslepingu p 2.1 kohaselt on Tere AS kohustatud täitma R AS-i täitmata jäänud kohustused võlausaldaja kasuks 36 kalendrikuu jooksul, täites R AS kohustused igakuiste osamaksetena. R AS ei tagastanud laenusummat tähtaegselt. R AS ei tasunud laenu põhisummat ning intresse tasuti kuni 17.08.
3. Pärast seda ei ole R AS 06.11.2008 laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. 29.06.2016 esitas E R Advokaadibüroo OÜ jurist kui F K OÜ esindaja Tere AS-le nõude, milles nõuti 01.02.2010 käenduslepingust tulenevalt Tere AS-lt 06.11.2008 laenulepingust tuleneva põhisumma, intresside ja viivise tasumist. 08.02.2016 esitas Oliver Kruuda Tere AS esindajana Harju Maakohtule avalduse Tere AS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Esitatud avaldusele lisati muuhulgas võlanimekiri, mis kajastas Tere AS võlakohustusi kogusummas 48 308 583,07 eurot. Oliver Kruuda kinnitas 17.02.2016 toimunud kohtuistungil järgnevat: „Mina, Oliver Kruuda, kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged“. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäi Harju Maakohtule esitatud võlanimekirjast välja F K OÜ ja Tere AS vahel 01.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepinguga seonduv Tere AS käenduskohustus kokku summas 1 014 619,45 eurot (958 675 18 eurot põhikohustus + 55 944,45 eurot intressid) mille kohaselt vastutab Tere AS 06.11.2008 laenulepingust ja selle lisadest tulenevate R AS laenukohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tere AS-i võlanimekirja koostas peaxxx S S-Š, kes lisas võlanimekirja vaid need kohustused, mis olid bilansis kajastatud. Bilansiväliseid kohustusi võlanimekirjas ei kajastatud. Seejärel edastas S S-Š võlanimekirja Tere AS-i xxx R R ja xxx Oliver Kruuda, kes otsustasid, milliseid kohustusi kajastatakse kohtule esitatavas võlanimekirjas. 15.06.2016 sõlmisid F K OÜ ja R AS laenulepingu lisa 6 tagasiulatuvalt, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.01.
4. Kuigi F K OÜ esitas Tere AS kui käendaja vastu nõude, loobuti tagantjärele lisa 6 vormistamisega esialgsest nõudest Tere AS vastu. Esialgset laenu käendas ka Oliver Kruuda kui füüsiline isik. Saneerimisseaduse § 7 lg 3 kohaselt tuleb saneerimisavaldusele lisatavas võlanimekirjas märkida võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Raamatupidamise seaduse § 17 lg 1 p 1 ja § 3 lg 7 kohaselt peab finantsaruandlus tuginema rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mida täpsustavad toimkonna juhendid. Raamatupidamise toimkonna juhend nr 8 sätestab eraldiste, tingimuslike kohustuste ja varade kajastamise raamatupidamises. Juhendi kohaselt on tingimuslik kohustus võimalik või eksisteeriv kohustus, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Kohustust peab bilansis kajastama, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem, kui 50%. R AS xxx on Oliver Kruuda ning äriühing on äriregistri teabesüsteemi andmetel likvideerimisel. Äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 25.11.
5. Lisaks ei tasunud R AS põhiosa ning intresse tasus kuni 17.08.
6. R AS ei täitnud tähtajaks oma laenukohustust F K OÜ ees. Lähtudes raamatupidamise toimkonna juhendist peab tingimuslike kohustuste puhul hindama nende realiseerumise tõenäosust. Seega Oliver Kruuda, olles R AS xxx, teadis, et R AS ei täida oma laenukohustusi tähtajaks. Tere AS saneerimisavaldus ühes võlanimekirjaga esitati 08.02.2016, selleks ajaks oli 06.11.2008 laenulepingust tulenev R AS kohustus muutunud sissenõutavaks. Arvestades R AS majanduslikku olukorda ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumist enne saneerimisavalduse esitamist, teadis Oliver Kruuda, et Tere AS käenduse kohustus suure tõenäosusega realiseerub, millest tulenevalt oleks seda pidanud kajastama võlanimekirjas. Oliver Kruuda teadmisel ja korraldusel jäeti 01.02.2010 käenduslepingust tulenev Tere AS käenduskohustus summas 1 014 619,45 eurot võlanimekirjast välja. 27.02.2016 andis Oliver Kruuda Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil vande, väites, et Tere AS poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, teades aga samas, et võlanimekirjas ei kajastu 01.02.2010 käenduslepinguga võetud, 06.11.2008 laenulepingust ja selle muudatustest, täiendustest ning lisadest tulenevaid kohustusi tagav Tere AS käenduskohustus. Seega pani Oliver Kruuda toime menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale vara nimekirja andmise, s.o

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jaanus Rätseppa süüdistatakse selles, et tema osutas ainelist, füüsilist ja vaimset kaasabi Tere AS xxx Oliver Kruuda, xxx S S-Š ja Tere AS (registrikood 11411278; juriidiline aadress Pärnu 19 mnt 139E, Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) poolt maksuhaldurile maksustamisperioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2016 Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) valeandmete esitamisele eesmärgiga varjata Tere AS maksukohustust. Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 - aprill 2016 F I OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 996 614 eurot ning alates aprill 2016 – juuni 2016 K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 30 185,52 eurot ja K OÜ-le (registrikood xxx) väljamakseid kokku summas 47 940 eurot, millised väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega ja tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite välja viimine ja sellega varjata Tere AS maksukohustust Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep F I OÜ-le rahasummad järgmiselt /…/ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistus). Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I OÜ-le, järgmiselt /…/ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja eelneval kokkuleppel F I OÜ endise osaniku Allan Viirmaga kandsid Tere AS xxxd S S-Š ja Jaanus Rätsep K OÜ-le rahasummad, millised kanti edasi F I OÜ-le, järgmiselt /…/ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Tere AS väljamaksete alusena näidati pangaülekannetes laenulepinguid või muid kokkuleppeid. Samas puudub F I OÜ-l igasugune majandustegevus. Eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga kandis H Konno F I OÜ arvelduskontole laekunud rahasummad edasi Oliver Kruuda isiklikule arvelduskontole või Oliver Kruudaga seotud isikute (nt AS R, M, D OÜ, H Konno, K R jt) arvelduskontodele või tasus Oliver Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. Oliver Kruuda suunas oma isiklikule kontole laekunud raha otsetarbimisse: laekunud summadest tasuti Oliver Kruuda ja G K ning K R krediitkaardimakseid ja finantseeriti Oliver Kruuda xxx motosporti läbi äriühingu M. Tagasimakseid ega intressi F I OÜ poolt Tere AS-le tasutud ei ole. Jaanus Rätsep, teades, et AS-st Tere tehtavad väljamaksed toimuvad tegelikult Oliver Kruuda isiklikes huvides, mitte AS Tere majandustegevusega seoses ning märkides sellegipoolest ülekande selgituseks „laen või vastavalt kokkuleppele“, aitas varjata tulumaksupettuse toimepanemist. Sellest tulenevalt ei olnud Tere AS arvelduskontolt tehtud väljamaksed osaühingutele F I, K ja K seotud Tere AS majandustegevusega, ülekannete aluseks olid näilikud laenulepingud või tegelikkusele mittevastavad dokumendid, seega rikuti tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; koos hilisemate muudatustega, edaspidi TuMS) sätteid järgnevalt: TuMS § 1 lg 3 kohaselt paragrahvides 49-52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 4 lg 1 kohaselt on tulumaksu määr 20%. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt jagatakse paragrahvi 1 lõigetes 2-4 maksuobjekti puhul maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt arvuga 0,

1. 20 TuMS § 51 lg 1 alusel residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt §-dele 48-
2. TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 kohaselt on residendist juriidiline isik kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
3. kuupäevaks MTA maksudeklaratsiooni §-des 48-53 nimetatud kulude ja väljamaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on maksumaksja kohustatud kandma §-de 48-53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu MTA pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
4. kuupäevaks. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Seega on alust kahtlustada, et Tere AS ja xxx Oliver Kruuda on esitanud jaanuar 2015 – juuni 2016 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid, mis seisnes selles, et Tere AS ja selle xxx Oliver Kruuda on jätnud deklareerimata TSD (kood 114 ja 118) ja TSD Lisa 6-l väljamakseid kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 1 030 112,42 eurot ning nimetatud summalt jätnud arvestamata tulumaksu kui ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 257 528,98 eurot /…/ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistuses kajastatud tabelit). Selliselt esitas Oliver Kruuda AS Tere xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos AS Tere xxx S S-Š Allan Viirma, H Konno ning Jaanus Rätsepa kaasaaitamisel e-maksuameti kaudu Tere AS tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD) tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda soovil, teadmisel ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt /…/ (vt siinkohal O. Kruudale esitatud süüdistust): Tere AS xxx Oliver Kruuda korraldusel teostati näilike tehingute (laen, kokkulepe) alusel Tere AS arvelduskontolt varjatult kasumi väljaviimist eesmärgiga kõrvale hoiduda maksude tasumisest. Kuivõrd Tere AS arvelduskontolt OÜ F I, K OÜ ja K OÜ arvelduskontodele tehtud väljamaksed ei olnud seotud ettevõtlusega, kuuluvad need maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu tulenevalt TuMS § 51 lg 2 p-st
5. Seega Tere AS ei arvutanud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kokku summas 1 030 112,42 eurot tasumisele kuuluvat tulumaksu seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi tulumaksuna riigile laekumata 257 528,98 eurot, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Jaanus Rätsep, tehes Oliver Kruuda vahetul või vahendlikul korraldusel väljamakseid Tere AS-st, teades, et nimetatud pangaülekanded ei ole seotud Tere AS ettevõtluse, vaid Oliver Kruuda isikliku huviga ja et väljamaksetelt tuleks arvestada ja tasuda TuMS § 51 lg 2 p 3 tulenevalt tulumaksu, rikkus xxxna raamatupidamise ja maksuarvestuse kohustust ja osutas nii 21 oma tegevusega täideviijatele tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Seega pani Jaanus Rätsep toime

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastava summa. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro.

Rein Lepassoni süüdistatakse selles, et tema osutas vaimset, ainelist ja füüsilist kaasabi Tere AS xxx Oliver Kruuda, xxx S S-Š ja Tere AS (registrikood 11411278; juriidiline aadress Pärnu mnt 139E, Tallinn; käibemaksukohustuslasena registreeritud 30.07.2007) poolt maksuhaldurile maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodil märts ja mai 2015 Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele. Nimelt kajastati Tere AS poolt esitatud käibedeklaratsioonides D T H OÜ (äriregistri kood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson; käibemaksukohustuslasena registreeritud 01.09.2013) nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kauba soetamise kohta selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 155 000 eurot. D T H OÜ xxx Rein Lepasson, eelneval kokkuleppel Oliver Kruudaga, soetas 24.03.2015 OÜ P P (registrikood xxx; kustutatud 14.05.2015) pankrotivara kogusummas 246 000 eurot, millest käibemaks 41 000 eurot. Pankrotivara hulgas olid jäävee tootmise süsteem maksumusega netohind 56 744,64 eurot ja lisanduv käibemaks 11 348,92 ja vaakumauruti maksumusega netohind 91 761,74 eurot ja lisanduv käibemaks 18 352,

1. Seejärel D T H OÜ oma xxx Rein Lepassoni tegevuse läbi näitas ülalnimetatud jäävee tootmise süsteemi ja vaakummahuti müüki Tere AS-le, esitades müügiarved järgnevalt: 1) 24.03.2015 arve nr 9250002, kus AS Tere soetas jäävee tootmise süsteemi summas 258 000, millest netohind 215 000 eurot ja käibemaks 43 000 eurot. 2) 13.05.2015 arve nr 9250003, kus AS Tere soetas vaakumauruti summas 672 000 eurot, millest netohind 560 000 ja käibemaks 112 000 eurot. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti Tere AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt. 30.03.2015 tasus Tere AS D T H OÜ-le soetatud seadme eest 258 000 eurot. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest samal päeval OÜ-le P P seadmete eest 246 000 eurot ning 12 000 eurot kandis tagasi AS-le Tere märkega ,,arve nr 014167706 eest“. OÜ P P tasus laekunud vahenditest Maksu- ja Tolliametile 198 947,60 eurot ning 30.03.2015 kandis Tere AS-le 30 900 eurot ja AS-le R 5 000 eurot kompromissi täitmise eest tsiviilasjas nr xxx. Teise ostutehingu puhul tasus Tere AS 13.05.2015 D T H OÜ-le soetatud seadme eest 672 000 eurot. D T H OÜ kandis samal päeval laekunud vahenditest 590 000 eurot üle F OÜ-le (registrikood xxx; juriidiline aadress Xxx; xxx Rein Lepasson) märkega ,,Laenuleping 1/13.051“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega ,,arvete katteks“. F OÜ arvelduskontolt nähtub, et D T H OÜ-lt laekunud 590 000 eurot kanti samal päeval edasi AS-le Tere märkega ,,Laenulepingu 40/31.12-1 alusel“. Samal päeval, kui Tere AS tasus D T H OÜ-le seadme eest 672 000, siis sama raha jõudis tagasi Tere AS-le. 22 D T H OÜ esitas 27.04.2015 märtsi 2015 käibedeklaratsiooni, mille INF A osas kajastas seadme müüki Tere AS-le summas 215 000 eurot, sh käibemaksu 43 000 eurot ning INF B osas seadmete soetust OÜ-lt P P summas 246 000 eurot, sh käibemaksu 41 000 eurot. D T H OÜ-l tekkis märtsis 2015 tasumisele kuuluv käibemaks summas 1 554,69 eurot. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole. Kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut AS Tere ja OÜ P P vahel ning kaubahinna kunstliku tõstmisega näidata Tere AS-i käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal D T H OÜ enda maksukohustust ei deklareerinud ja rahalised vahendid tagastati Tere AS-ile. Rein Lepasson oli kogu kuriteoskeemist teadlik ning lubas kasutada endaga seotud juriidilisi isikuid: OÜ-d D T H ning OÜ-d F – käibemaksupettuse toimepanemiseks. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; koos hilisemate muudatustega, edaspidi MKS) § 83 lg 4 mõistes, siis rikuti käibemaksuseadust (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevalt: § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Seega on KMS kohaselt sisendkäibemaksu arvestamise tingimuseks asjaolu, et kaup või teenus peab olema maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud, kusjuures tehingu kohta peab olema nõuetekohane arve. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peab raamatupidamisarvestuse algdokument kinnitama majandustehingu toimumist ja sellest peab olema võimalik välja lugeda majandustehingu sisu ja tehingu teine pool. Kui tehingu majanduslik sisu ja tehingu teine pool on arvele märgitud ebaõigesti, siis ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel D T H OÜ vahendusel Rein Lepassoni kaasabil jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd D T H OÜ xxx Rein Lepasson tegutses Tere AS huvides, siis tegelikkuses soetas Tere AS ülalnimetatud kaubad hinnaga, millega oli OÜ P P pankrotihaldur need pannud müüki enampakkumisel ehk siis jäävee tootmise süsteem maksumusega 56 744,64 eurot ja käibemaks 11 348,92 ning vaakumauruti maksumusega 91 761,74 eurot ja käibemaks 18 352,
2. Seega märtsi 2015 käibedeklaratsioonis Tere AS kajastas alusetult sisendkäibemaksu 31 651,08 eurot (43 000-11348,92) ja mai 2015 käibedeklaratsioonis 93 647,75 eurot (112 000-18352,25). Tere AS deklareeritud Kriminaalmenetlusega tuvastatud Vahe 23 Maksusta misperiood KMD lahter 03_2015 05_2015 Sisendkäibemaks , mis on seadusega lubatud maha arvata 5 Tasumisel Sisende kuuluv käibemaks käibemaks , mis on seadusega lubatud maha arvata 13 5 Tasumisel Sisende kuuluv käibemaks käibemaks , mis on seadusega lubatud maha arvata 13 5 Tasumisel e kuuluv käibemaks 1 025 306,11 1 113 460,70 56 356,01 88 007,09 31 651,08 63 868,90 993 655,03 1 019 812,95 157 516,65 -31 651,08 -93 647,75 13 93 647,75 Selliselt esitas Oliver Kruuda AS Tere xxx ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Š emaksuameti kaudu Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Sealjuures esitas valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda Oliver Kruuda teadmisel, soovil ja huvides. Valeandmeid esitati järgnevalt: 13.05.2013 ja 10.06.2015 (kehtiv parandusdeklaratsioon) esitatud 2015 märts käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 31 651,08 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 12 tasumisele kuuluvat käibemaksu 31 651,08 eurot. 16.07.2015 esitatud 2015 mai käibemaksudeklaratsiooni real 5 suurendati alusetult sisendkäibemaksu summat, mis on seadusega lubatud maha arvata, 93 647,75 euro võrra, mille tulemusel vähendati real 13 tasumisele kuuluvat käibemaksu 93 647,75 eurot. Kuivõrd D T H OÜ ja Tere AS vaheline tehing oli tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil ja tegemist oli näiliku tehinguga, siis AS-il Tere puudus õigus D T H OÜ poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, seega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid ja ei arvutatud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sisendkäibemaksusummasid seadusega sätestatud korras, mille tulemusel jäi käibemaksuna riigile laekumata 125 298,83 eurot (31 651,08+93 647,75), milline tegu on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi.

Rein Lepasson, väljastades D T H OÜ nimel Tere AS-le käibemaksupettuse toimepanemiseks vajalikud näilikud arved ning lubades kasutada D T H OÜ ja F OÜ pangakontosid Tere AS käibemaksupettuse võimaldamiseks ja varjamiseks, osutas Tere AS-le, Oliver Kruudale ja xxx S S-Šle tahtlikult füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi, tugevdades täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahtlust. Seega pani Rein Lepasson toime

§ 22

lg 3 - § 3891 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – aitas kaasa maksuhaldurile valeandmete esitamisele maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksukohustust suurele kahjule vastavas summas. Vastavalt

§ 121on suur kahju üle 40 000 euro.

Prokuröri seisukoht ja taotlus kohtuvaidluses: 24

1. Tere AS 2015 märtsi- ja maikuu käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamine. Prokurör leidis, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1) O. Kruuda oli Tere AS xxx; 2) Tere AS oli registreeritud käibemaksukohuslasena alates 30.07.2007; 3) O. Kruuda oli OÜ P P tegelikuks xxxuks ja xxx, OÜ P P oli Tere AS kontserni kuuluv xxx; 4) D T H OÜ xxx R. Lepasson on Tere AS pikaajaline töötaja ja ta on O. Kruuda lähedane; 5) Pärnu Maakohtu 08.08.2014 määruse alusel kuulutati välja OÜ P P pankrot ja pankrotihalduriks määrati M. K; 6) OÜ-l P P oli 3 võlausaldajat: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), AS R ja Tere AS. Eesti Vabariik oli ainuke võlausaldaja, kes nõudis võlgnevuse tasumist; 7) Pankrotihaldur arestis OÜ P P vara ja pani selle enampakkumisel müüki. Enampakkumistel vara müük ei õnnestunud ja pankrotihaldur leppis võlausaldajatega kokku varade hinna – seadmed (pulbritornid, jääveetootmise süsteem, vaakumauruti, lõssitank jms piimatootmise seadmed) pandi müüki hinnaga 250 000,00 eurot + KM. Selle hinnaga keegi seadmeid osta ei soovinud ning võlgniku kompromissettepaneku ja võlausaldajate üldkoosoleku otsusega määrati seadmete hinnaks 205 000,00 eurot + KM. 8) Seadmed müüdi otsustuskorras, laekunud vahenditest tasuti Eesti Vabariigile 160 000,00 eurot, AS-le R 5000,00 eurot ja Tere AS-le 30 900,00 eurot. OÜ P P seadmed ostis 205 000,00 euro eest D T H OÜ. O. Kruuda ja R. Lepasson näitasid 24.03.2015 D T H OÜ poolt OÜ P P pankrotivara soetamist kokku 246 000,00 euro väärtuses (summas sisaldub käibemaks 41 000,00 eurot). Pankrotivara hulgas oli jäävee tootmise süsteem hinnaga 56 744,64 eurot (summale lisandus käibemaks 11 348,92 eurot) ja vaakumauruti hinnaga 91 761,74 eurot (summale lisandus käibemaks 18 352,35 eurot); 9) D T H OÜ-l puudus majandustegevus. Raha seadmete ostuks pärines Tere AS-lt; 10) 30.03.2015 kandis Tere AS D T H OÜ arveldusarvele 258 000,00 eurot OÜ-lt P P jäävee tootmise süsteemi soetamiseks. D T H OÜ tasus laekunud vahenditest OÜ-le P P seadmete ostmiseks 246 000,00 eurot ning 12 000,00 eurot tagasi Tere AS-le märkega „arve nr 014167706 eest“; 11) 13.05.2015 kandis Tere AS D T H OÜ-le 672 000,00 eurot. Laekunud vahenditest kandis D T H OÜ samal päeval 590 000,00 eurot F OÜ-le märkega „laenuleping 1/13.05-1“ ja 82 030,80 eurot tagasi Tere AS-le märkega „arvete katteks“. F OÜ kandis D T H OÜ-lt saadud summa 590 000,00 eurot samal päeval edasi Tere AS-le märkega „laenulepingu 40/31.12-1 alusel“; 12) D T H OÜ esitas Tere AS-le järgmised müügiarved: - 24.03.2015 arve nr 9250002 jäävee tootmise süsteemi eest summas 258 000,00 (sh käibemaks 43 000,00 eurot); - 13.05.2015 arve nr 9250003 vaakumauruti eest summas 672 000,00 eurot (sh käibemaks 112 000,00 eurot); 13) Lepingud ja arved ei kajastanud reaalset majandustegevust, need koostati selleks, et Tere AS saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka D T H OÜ nimel esitatavatel arvetel kajastatava käibemaksu; 14) D T H OÜ kajastas 27.04.2015 esitatud märtsi 2015 käibedeklaratsioonis (esitaja S S- 25 Š) arve nr 9250002 alusel kauba müügi Tere AS-le summas 215 000,00 käibemaksu määraga 20%. Tere AS kajastas 10.06.2015 esitatud märtsi 2015 käibedeklaratsioonil (esitaja S S-Š) arve nr 9250002 alusel kauba soetamist D T H OÜ-lt summas 258 000,00 eurot (sh käibemaks 43 000,00 eurot); 15) D T H OÜ jättis mai 205 käibedeklaratsiooni õigeaegselt esitamata (esitati alles kohtumenetluse ajal). Tere AS kajastas 16.07.2015 esitatud mai 2015 käibedeklaratsioonil (esitaja S S-Š) D T H OÜ-lt 13.05.2015 arve nr 9250003 alusel kauba soetamist summas 672 000,00 eurot (sh käibemaks 112 000,00 eurot). Prokuratuuri hinnangul nähtub kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest, et D T H OÜ ei vajanud OÜ P P pankrotivara hulgas olnud seadmeid: äriühingul ei olnud reaalset majandustegevust. Piimatööstuses vajalike seadmete ostmisest oli huvitatud Tere AS. D T H OÜ vahendusel seadmete „ostmise“ eesmärk oli kunstlikult jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti hinna tõstmine selleks, et Tere AS saaks näidata käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu ja vähendada sellega maksukohustust. Samal ajal ei deklareerinud D T H OÜ oma maksukohustust ja rahalised vahendid tagastati Tere AS-le. Mõlema äriühingu käibedeklaratsioonid koostas S S-Š, kuid viimase ütlustega ning kohtus uuritud e-kirjadega on tõendatud, et korraldusi jagas ja otsuseid langetas O. Kruuda. A. Viirma ütlustega on tõendatud, et ta kooskõlastas OÜ P P kompromissi tingimused O. Kruudaga. Kohtus esitatud ja uuritud ekirjadega on tõendatud, et O. Kruuda otsustas seda, milline äriühing OÜ-lt P P pankrotivara hulgas olnud seadmed ostab ning millise hinnaga need hiljem Tere AS-le edasi müüakse. R. Lepasson oli D T H OÜ xxx, kes kooskõlastas O. Kruudaga seadmete ostu-müügitehingud ja selle, mida vastata maksuhaldurile.
2. Tere AS 2015 jaanuar kuni juuni 2016 toimunud tulumaksupettus. Prokurör leidis, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1) Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015–aprill 2016 F I OÜ-le väljamakseid kokku summas 996 614,00 eurot; 2) Tere AS teostas perioodil aprill 2016-juuni 2016 K OÜ-le väljamakseid kokku summas 30 182,52 eurot; 3) Tere AS teostas perioodil aprill 2016-juuni 2016 K OÜ-le väljamakseid kokku summas 47 940,00 eurot; 4) Väljamakseid Tere AS arveldusarvetelt teostasid S S-Š ja J. Rätsep; 5) Tere AS, F I OÜ ja F vahel sõlmitud laenulepingu(te) ja nende lisade alusel ei toimunud graafikujärgset intresside tasumist. Kuigi Tere AS poolt teostatud väljamaksete aluseks näidati laenulepinguid või muid kokkuleppeid, ei olnud F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜle Tere AS poolt teostatud väljamaksed seotud ettevõtlusega: H. Konno kandis F I OÜle Tere AS-lt laekunud summad edasi O. Kruuda isiklikule arvelduskontole või O. Kruudaga seotud juriidiliste ja/või füüsiliste isikute arvelduskontodele või tasus O. Kruudaga seotud ettevõtete kohustusi. O. Kruuda suunas isiklikule kontole laekunud raha otsetarbimisse. Prokuratuuri hinnangul nähtub kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest (H. Konno, S S-Š ütlused, J. Rätsepa, R. Lepassoni, S S-Š arvutist ja H. Konno telefonist leitud e-kirjad ning sõnumid), et Tere AS tegi F I OÜ arvelduskontole väljamakseid ilma alusdokumendita, need vormistati alles siis, kui oli vaja väljamakseid tagantjärele õigustada. Tere AS kandis rahalisi vahendeid F I OÜ-le siis, kui H. Konno andis teada vajadusest tasuda O. Kruuda ja/või temaga 26 seotud isikute arveid. Sama meetodit kasutati H. Konno sõnul ka K OÜ ja K OÜ puhul – sinna Tere AS poolt kantud vahendite arvel tasuti samuti O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute arveid. Kuivõrd Tere AS-lt poolt F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le makstud summad suunati O. Kruudale, nende arvelt tarbiti ja tasuti süüdistatava ja temaga seotud isikute kulutusi, siis esitati Tere AS jaanuar 2015-juuni 2016 TSD-des tahtlikult valeandmeid: O. Kruuda jättis deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud kogusummas 1 030 112,42 eurot ning arvestamata ja tasumata nendelt tulumaksu summas 257 528,98 eurot.
3. Tere AS saneerimismenetluses valevande andmine. Prokurör leidis, et kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõenditega on tõendatud järgmised faktilised asjaolud: 1) F K OÜ (laenuandja) ja R AS (laenusaaja) sõlmisid 06.11.2008 laenulepingu summas 958 675,00 eurot. Laenulepingu ja selle lisade järgi oli laenu tagastamistähtajaks 15.01.2016; 2) F K OÜ ja Tere AS sõlmisid 01.02.2010 käenduslepingu, mille alusel võis F K OÜ nõuda laenu tagastamist oma äranägemisel kas R AS-lt või Tere AS-lt või mõlemalt ühiselt. Tere AS kohustus täitma laenulepingust tulenevad R AS täitmata jäänud kohustused 36 kalendrikuu jooksul; 3) R AS laenu põhisummat ei tasunud ja tasus kuni 17.08.2015 intresse; 4) R AS on likvideerimisel, äriühingu lõpetamise otsus võeti vastu 25.11.2014; 5) O. Kruuda esitas Tere AS esindajana 08.02.2016 Harju Maakohtile avalduse Tere AS suhtes saneerimismenetluse algatamiseks. Avaldusele lisati võlanimekiri; 6) O. Kruuda andis 17.02.2016 kohtus vande, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on õiged; 7) F K AS ja R AS sõlmisid 15.06.2016 tagasiulatuvalt laenulepingu lisa nr 6, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 02.01.2017; 8) F Ke OÜ esindaja saatis 29.06.2016 Tere AS-le käenduslepingust tuleneva nõude R ASle antud laenu põhisumma, intresside ja viivise tasumiseks. Prokuröri hinnangul on S S-Š ütlustega tõendatud, et kohtule esitatud võlanimekirjas kajastati ainult bilansis olevad kohustused. Bilansiväliseid kohustusi võlanimekirjas ei kajastatud. Võlanimekirja edastas tunnistaja O. Kruudale ja R. R, kes otsustasid, millised kohustused kohtule esitatavas võlanimekirjas kajastatakse. Raamatupidamise toimkonna juhendi järgi ei kajastata bilansis tingimuslikke kohustusi, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Kohustust tuleb bilansis kajastada, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. O. Kruuda pidi R AS majanduslikku olukorda ja laenukohustuse sissenõutavaks muutumist silmas pidades enne saneerimisavalduse esitamist teadma, et R AS ei täida oma laenukohustusi tähtaegselt. Tere AS saneerimisavalduse ja võlanimekirja esitamise ajaks oli R AS kohustus muutunud sissenõutavaks. O. Kruuda ei kajastanud Tere AS käenduskohustust kohtule esitatud võlanimekirjas, see jäeti võlanimekirjast välja. Seega ei olnud andmed Tere AS kohustuste kohta õiged ja O. Kruuda andis kohtuistungil, saneerimismenetluses valevande. Kokkuvõtvalt leidis prokurör, et O. Kruuda tuleb talle esitatud süüdistuses

§-de 3891 lg 1 ja 320 lg 1 järgi süüdi tunnistada. Karistuse määramisel tuleb prokuröri arvates silmas pidada O. Kruuda poolt toime pandud kuritegude mastaapsust, kandvat rolli (oli kogu tegevuse otsustaja, juhiste andja ja täideviija), kavatsetust, kahju suurust ja võlausaldajate arvel pea 400 000 ulatuses isikliku tulu saamist. Eeltoodu tõttu on O. Kruuda süü prokuröri hinnangul 27 keskmisest suurem. Prokurör taotles O. Kruuda süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1)

§ 3891

lg 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 4 kuud; 2)

§ 320

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud; 3)

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest kergema kaetuks lugemist raskemaga ning liitkaristuseks 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse mõistmist; 4)

§ 68

lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aasta, 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist. Prokurör leidis, et O. Kruudale mõistetava vangistuse võib jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata: O. Kruuda süü suurust ja keskset rolli arvestades peaks tema suhtes kohaldama šokivangistust. Prokurör leidis, et O. Kruuda peaks

§ 73

lg 1, 3 alusel koheselt ära kandma 2 kuu pikkuse vangistuse, ülejäänud osavangistuse (so 3 aastat, 1 kuu ja 28 päeva) võib jätta tingimisi kohaldamata juhul, kui O. Kruuda ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles R. Lepassoni süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1)

§ 3891

lg 1, 3 – 22 lg 2 järgi vangistusega 7 kuud; 2)

§ 68

lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 3)

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tingimisi kohaldamata jätmist juhul, kui R. Lepasson ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör taotles J. Rätsepa süüdi tunnistamist ja karistamist järgmiselt: 1)

§ 3891

lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi vangistusega 7 kuud; 4)

§ 68

lg 1 alusel 2 päeva pikkuse eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 5)

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tingimisi kohaldamata jätmist juhul, kui J. Rätsep ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokurör palus süüdistatavatelt KrMS §-de 180 lg 1, 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 876,00 eurot ning jätta valitud kaitsjate kulu süüdistatavate endi kanda. Kriminaaltoimiku juurde võetud andmekandjad (DVD-R ja CD plaadid) palus prokurör säilitada koos toimikutega ning OÜ D kontori läbiotsimisel ära võetud dokumendid tagastada äriühingule. O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa seisukohad esitatud süüdistuse osas. Süüdistatavad ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. O. Kruuda kaitsjate K. Linnu, E. Muna ja J. Tehveri seisukohad kohtuvaidluses. 28

1. Kaitsja K. Linnu seisukoht. Kaitsja hinnangul on süüdistusakt üldine ja ebatäpne nii sisult kui mõistete kasutamises. Esmalt viidatakse süüdistusaktis äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 4, mille järgi on xxx kohustatud korraldama aktsiaseltsi raamatupidamist. Mõiste „korraldamine“ ei tähenda seda, et xxx teeks ise raamatupidamise kandeid ja esitaks maksudeklaratsioone, kuid just sellise mulje loob süüdistusakti sõnastus: „Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui Tere AS xxx näitas Tere AS-i raamatupidamises ja käibedeklaratsioonides…“. Süüdistusakti kvaliteedimärgiks võib pidada ka seda, et selles räägitakse läbivalt kahtlustusest, mis on süüdistusakti kontekstis ebakorrektne. Süüdistusakt sisaldab etteheiteid, mille kohta ei ole isegi kaudseid tõendeid – nt O. Kruudal oli eelnev kokkulepe R. Lepassoniga või A. Viirma organiseeris mingisuguseid rahasummasid O. Kruuda soovil suuremas osas kuhugi või isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult või S S-Š on esitanud valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid O. Kruuda huvides. Kaitsja leidis, et O. Kruuda konkreetne teopanus on süüdistusaktis jäänud deklaratiivseks ning on konkretiseerimata. Kaitsja arvates peaks süüdistusakt sellise süüdistuse puhul sisaldama organisatsiooni struktuuri ning kõikide süüdistatavate puhul selget käsitlust nende töökoha, tööülesannete vms seostega, mis võimaldaks hinnata nende tegusid (kas ja kelle huvides, mis pädevusega isik tegutses jne). Süüdistusakt samastab O. Kruuda Tere AS-ga, lisaks eeldab süüdistuse loogika seda, et Eesti ühe suurima piimatööstuse juht oli teadlik kõigest ja jõudis tegeleda iga üksiku tehinguga (seadmete ost, igapäevane majandustegevus või saneerimismenetluses iga üksiku kohustuse kehtivuse hindamine). Viited Tere AS majanduslikule olukorrale ja selle sidumine O. Kruuda isikuga on meelevaldsed ja kantud teatud isikute isiklikest ja majanduslikest motiividest. 1.1 Käibemaksuepisood. Käibemaksuepisoodi puhul on süüdistusaktis esitatud väiteid ja versioon seadmete müügist arusaamatu ja ei vasta tegelikkusele. Süüdistuse järgi oli Tere AS ja D T H OÜ tehing näilik ja tegelikult soetas Tere AS seadmed OÜ P P pankrotivarast. Süüdistuses on peetud näilikuks ka arveid ning räägitakse kaubahinna kunstlikust tõstmisest. Viimane viitaks pigem sellele, et tegemist on maksustava väärtuse reeglite rikkumisega (KMS § 12). Näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel. Näilik tehing on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled kokkulepitud tagajärgi, so nad on varjatult kokku leppinud, et ei pea ennast seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Süüdistus teeb viite MKS § 83 lg-le 4, kuid selgitust või põhistust TsÜS osas ei ole. Süüdistuse sisust võib aru saada, et tegemist oli näiliku tehinguga, millega varjati teist tehingut (TsÜS § 89 lg 3). OÜ P P müüs D T H OÜ-le pankrotivarast jäävee tootmise süsteemi, vaakumauruti, lõssitangi, metallidetektori pulbri vaakumliinile ja pulbri tootmiseks vajalikud 2 pihustustorni. Tere AS soetas D T H OÜ-lt ainult kaks seadet: jäävee tootmise süsteemi hinnaga 258 000,00 eurot (summa koos käibemaksuga) ja vaakumauruti hinnaga 672 000,00 eurot (summa koos käibemaksuga). Süüdistuse järgi soetas Tere AS kõik seadmed, sest süüdistuse loogika järgi toimus tehing Tere AS ja OÜ P P vahel. Seega jääb arusaamatuks, et kes ja kuna soetas need seadmed ja mis oli tegelikult varjatud tehing. Seega ei ole võimalik kohaldada MKS § 83 lg
2. Kriminaalasjas kogutud tõenditest saab järeldada, et pooled tegid just sellise tehingu ja soovisid selliseid tagajärgi ning seega kohaldub MKS §
3. Süüdistuse versioon tähendaks seda, et OÜ P P pankrotihaldur tegi näiliku tehingu. Tunnistaja 29 M. K, OÜ P P pankrotihaldur lükkas selle võimaluse kohtuistungil üheselt ümber. Süüdistuses kirjeldatakse erinevaid tehinguid ja esitatakse tõdemus, mille kohaselt jõudis Tere AS-lt D T tasutud raha 672 000,00 eurot samal päeval tagasi Tere AS-le. Ülekannetes on kajastatud viited erinevatele laenulepingutele, kuid süüdistus sellele tähelepanu ei pööra. Süüdistusaktis heidetakse ette seadmete hinna kunstlikku tõstmist, kuid on jäetud tähelepanuta majanduslik loogika, seadmete tegelik hind ja väärtus. Tunnistaja M. Ki sõnul oli seadmete soetamismaksumus 900 000,00 eurot. Kohtule esitati hindamisakt, mille järgi vaakumseadme Niro Gea maksumus on vahemikus 625 000,00 – 700 000,00 eurot + km. Jäävee seadme/tootmissüsteemi puhul ei olnud võimalik hindamisakti tellida – see on Tere AS valduses ja sellele ei võimaldatud ligipääsu. Kaitsja esitatud aktis on pulbertorni Vzduchotorg väärtuseks märgitud 150 000,00 – 200 000,00 eurot +km. Seega ei olnud eraldivõetuna asjade tegelik väärtus samastatav pankrotivarast müümisel saaduga. Pankrotimenetluse käigus kokku lepitud seadmete hind oli võlausaldajate (sh Maksu- ja Tolliamet) kokkuleppe tulemus. Valitseva arvamuse järgi ei ole pankrotivara müügitulem üldjuhul käsitatav vara tegeliku väärtusena: pankrotimenetluses korraldatud enampakkumisel müüakse pankrotivara tervikuna ning ostja ei saa endale valida vajalikke tooteid. Olukorras kus seadmeid on keeruline müüa, ei saa eeldada, et kiirmüügi korras saadakse parim hind. Lisaks tuleb arvestada, et Tere AS ostis D T H OÜ-lt üksnes vajalikud seadmed. Süüdistusaktis esitatud etteheide selles, et O. Kruuda kujundas tehingus kajastatud hinna, ei ole õige. Kohtule esitati S S-Š e-kiri, milles xxx uurib, miks seadmed võõrandatakse nii väikese marginaaliga. Seega sooviti tehingu väärtust kujundada pigem selleks, et vähendada omavahelisi kohustusi ning samuti viitab e-kiri sellele, et S S-Š soovinuks tehingut veelgi kõrgema hinnaga kajastada. Tunnistaja ütlused selle kohta, et tema seisukoht puudutas kogu süsteemi ja viide O. Kruudale kui juhendi andjale, on ennastõigustavad. Kriminaalasjas on tõendina esitatud D T H OÜ maksudeklaratsioone ja maksuvõlga puudutavad andmed. Äriühing on deklareerinud tehingud 2015 märtsi ja mai deklaratsioonides, 12.10.2018 on väljastatud tõend selle kohta, et D T H OÜ-l maksuvõlgnevused puuduvad. Kriminaalasja alustamise asjaolud on ebaselged. Fakt, et äriühing jättis deklaratsiooni esitamata, ei ole reeglina kriminaalmenetluse alustamise ajendiks. Väidet kinnitavad nii statistika, kui A. T ütlused. Toimingutest ja päringutest on näha, et algusest peale oli suurem huvi Tere AS vastu. Käesolevaks hetkeks on tekkinud olukord, kus müüja (D T H OÜ) on deklareerinud ja tasunud hilinemisega käibemaksu ning samal ajal on Tere AS esitanud parandusdeklaratsioonid, millega on mh vaidlusalune tehing välistatud sisendkäibemaksu arvestusest. Seega on sisuliselt riigile laekunud kaks korda käibemaksu. Soetatud seadmeid ei ole Tere AS uue juhtkonna poolt ümber hinnatud, seda kinnitasid kohtus üle kuulatud tunnistajad (nt E. H, V. N). Juhul, kui süüdistuses näidatud seadmete hind oli sedavõrd vale, siis pidanuks Tere AS juhtkond seda märkama ja tegema vastavad järeldused. Tere AS uus xxx A. R palkas majandusaasta aruannet tegema S S-Š, kes ei teinud samuti raamatupidamises muudatusi seadmete hinna osas. 1.2 Tulumaksuepisood. 30 Väljamaksete saajad olid äriühingud. Maksukohustuse määramine Tere AS tasemel tekitab topeltmaksutamise – üks ja sama rahasumma on maksustatud Tere AS tasemel tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel, kui ka väljamakse saaja tasemel dividendi jaotamisel TuMS § 50 lg 1 kohaselt või muudel seaduses nimetatud alustel. Keskseks küsimuseks on see, kas Tere AS on õige subjekt, kelle maksukohustusest rääkida. Tere AS tasandil ei saa maksukohustust tekkida, sest seni kuni raha on nn ettevõtluse sfääris (äriühingute kasutuses) ei saa maksustatavast väljamaksest rääkida. Tere AS poolsed väljamaksed teistele äriühingutele toimusid kohtule esitatud lepingute alusel. Tegemist oli reaalselt laenatud rahaga. Tunnistaja R. L, Tere AS uue juhtkonna liige, välistas võimaluse, et tegemist on näiliku laenuga. F OÜ-le antud laenu kajastamise kohta on ütlusi andnud S. A ja K. T. Etteheidetava maksusüüteo osas ei ole täidetud

§ 3891lg 1 koosseis.

O. Kruuda tahtlus ei olnud suunatud maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele vaid muul eesmärgil, mis on seotud sündikaatlaenu lepingust tulenevate tingimustega (eelkõige dividendide välja maksmise keeld). Süüdistus ei ole veenvalt selgitanud, miks oli tegemist sellise varjatud tehinguga, kus sooviti teha TuMS § 51 lg 2 p 3 nimetatud väljamakseid. Süüdistuskõnes sisaldunud viide otsetarbimisele viitaks erisoodustusele, mis on maksustamisel teine koosseis ja sellele ei ole menetluses kordagi viidatud. Erisoodustuse andmine saaks toimuda ka kolmanda isiku kaudu. Erialakirjanduses on märgitud, et TuMS § 51 lg 1 p-des 1, 3 ja § 52 lg 2 p-des 2-5 loetletud väljamaksed maksustatakse objektiivsete tunnuste alusel. Sellisteks asjaoludeks võivad olla: osa raha on tasutud millegi muu eest, kauba kogus ei ole õige, arvel puuduvad andmed tehingu majandusliku sisu kohta või tehingu sisu on näidatud valesti. Süüdistus on lähtunud RKKKo lahendis nr 3-2-1-67-08 toodud seisukohtadest ja seal toodud TuMS § 51 lg 2 p 3 käsitluses, kuid kaasuste asjaolud ei ole võrreldavad. Käesolevas asjas on osaliselt tegemist maksetega (laenu andmine) millega arvele sarnast algdokumenti ei ole ega peagi olema, sest tegemist oli laenudega. Tõenditest ei nähtu, et Tere AS oleks teinud lihtsalt väljamakseid või et neid väljamakseid poleks raamatupidamises kajastatud kohaselt laenuna. Tunnistaja S S-Š ütlustest nähtub, et tal olid olemas algdokumendid, ta nägi probleemi selles, et raha ei tule tagasi. Seda probleemi ei tekkinud, sest tegemist oli laenuga, mis võimaldas seda nõudena loovutada ja sama nõudega lõpuks läbi viia tasaarvestuse. 1.3 Valevande episood. Tere AS poolt F K OÜ-le antud käendus ei olnud kehtiv leping – F K OÜ oli loovutanud oma nõude R AS-i vastu koos tagatistega, kuid tagasi loovutati nõue ilma tagatisteta. Tere AS käendus lõppes seega 18.09.

1. VÕS § 167 lg 1 ja 2 järgi lõpevad nõude loovutamisega seotud tagatised nõude loovutamisel, kui neid ei anta uuele võlausaldajale üle. Seega puudus vajadus ja õiguslik alus käenduslepingust tuleneva nõude kajastamiseks saneerimiskava võlanimekirjas. Süüdistus on valevande andmise episoodis viidanud Raamatupidamistoimkonna juhenditele, mida ei ole vastu võtnud õigusaktide vastuvõtmiseks ettenähtud menetlust järgiv pädev organ. Seega ei saa sellise akti alusel sisustada isiku kriminaalkorras süüdimõistmiseks vajalikku koosseisu. Süüdistus lähtub valest raamatupidamise standardist, suure äriühingu juhile ei saa ette heita seda, et ta pole kursis raamatupidamise nüanssidega. Süüdistus lähtub sellest, et O. Kruudal oli kohustys kajastada bilansis tingimuslikku kohustust juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus oli suurem kui 50%. Karistusõiguse normide 31 määratletuse mõte on see, et tegu peab olema selgelt piiritletud. Tõenäosuse hindamine on prognoos, ükski isik ei saa ette näha tulevikusündmusi ning selle eest kriminaalkorras vastutada. Selline eksimus saaks olla hooletus, tahtlikult sellist rikkumist toime panna ei saa. Juhul, kui käsitleda Tere AS käenduskohustust kehtivana, ei olnud see muutunud sissenõutavaks. Saneerimismenetluses esitatakse kohtule kooskõlas SanS § 7 lg 3 võlanimekiri, so saneerimisel saab rääkida võlgadest, mis on muutunud sissenõutavaks. Tere AS ja F Ke AS vahel sõlmitud lepingu p 2.1 tuleneb selge kord, millal käenduskohustus muutub sissenõutavaks. Tere AS ei ole hiljem raamatupidamises kohustust kajastanud. Tunnistajad M.P, A. R, E. H ei osanud selgitada, miks 2016 Tere AS majandusaasta aruandes on käenduskohustus kajastatud, kuid 2017 majandusaasta aruandes seda kohustust enam ei olnud. Kaitsja K. Lind palus O. Kruuda talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõuista ja taotles kaitsealuse õigeksmõistmise korral KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 185 lg 1 ja 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt O. Kruuda kasuks 37 603,00 eurot valitud kaitsjale makstud tasu.
2. Kaitsja E. Muna seisukoht. Süüdistusversiooni alusetuse mõistmiseks on olulised sündmused, mis on seotud Tere AS nn ülevõtmisega pankade poolt. Uuritud tõenditest koorub välja fakt, et kuriteoteateid kasutati O. Kruuda survestamiseks ning Tere AS raamatupidamise andmeid esitati O. Kruudat süüstaval moel. 2.1 Käibemaksuepisood. Süüdistusakt on üldsõnaline ja kõnekeelne. Süüdistuses heidetakse O. Kruudale ette seda, et ta esitas ühiselt ja kooskõlastatult koos S S-Šga Tere AS käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Tegelikult O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud. Erinevate juhtkondade ajal oli Tere AS deklaratsioonide esitamine peaxxx kohustus. Järgnevalt viidatakse süüdistuses sellele, et: „..valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid esitas e-maksuametis vahetult S S-Š, tehes seda O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“. Tegemist on vastuoluga ja järelikult ei saa rääkida sellest, et O. Kruuda ja S S-Š tegid midagi ühiselt. Määratlus „O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“ ei täida

§ 3891lg 1 koosseisu, sest säte eeldab tegevust maksukohuslase (so Tere AS) huvides.

Seda, et midagi tehti kooskõlastatult, tõendavad ainult S S-Š ütlused. Tunnistaja S S-Š ütlused ei ole usaldusväärsed ja tunnistaja ütlused tuleb tervikuna kõrvale jätta. Tegemist on nn „kroontunnistajaga“, kelle suhtes kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 205 alusel. Seega oli S S-Šl kaks valikut: saada kohtu alla antud koos O. Kruudaga või anda prokuratuuri süüdistusversiooni maksimaalselt toetavad ütlused. S S-Š oli rahaliselt motiveeritud O. Kruudat süüstama. Tunnistajal oli Tere AS-ga sõlmitud leping, mille järgi pidi ta uutele xxxele kuuluvat Tere AS-i toetama O. Kruuda süüstamisel. Tere AS-ga 09.11.2016 sõlmitud lepingu alusel sai tunnistaja varasemaga võrreldes märkimisväärselt suuremat töötasu ja hüvitisi. Tere AS deklareeris novembris 2016 S S-Š eest väljamaksena 22 168,00 eurot ja seega maksti S S-Šle ühel kuul töötamise eest 60% senisest aastapalgast. Lisaks kohustus S SŠ lepingu p-de 3.4-3.4.2 järgi andma teavet 13.05.2011-20.09.2016 Tere AS-s töötatud ajal teada saanud mis tahes asjaolude kohta, mh asjaoludest, mis on seotud võimalike rikkumistega Tere AS-is, eelmise juhatuse (so O. Kruuda) ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute poolt. Tunnistaja kohustus andma teavet kriminaalmenetluses Tere AS-i suhtes esitatud 32 kahtlustuste või süüdistuste aluseks olevate või nendega seotud tõendite ja mis tahes asjaolude suhtes. Tere AS uue xxx A. Rle A C poolt väljastatud arve spetsifikatsioonist nähtub, et tunnistaja täitis oma lepingujärgseid kohustusi. 2.2 Tulumaksuepisood. Süüdistusakti sõnastus on üldine ja kõnekeelne, süüdistusversioon jäi tõendamata. O. Kruuda väidetava tegevuse osas kasutatakse sõnastust: „…esitas ühiselt ja kooskõlastatult Tere AS xxx S S-Šga…“ ja „O. Kruuda Tere AS xxx ühiselt ja kooskõlastatult koos Tere AS xxx S S-Šga“. Prokuratuur ei ole kohtuliku uurimise käigus üritanud väita seda, et O. Kruuda on esitanud ühiselt S S-Šga e-maksuametis deklaratsioone. Fakt on see, et O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud. Seda, et midagi tehti kooskõlastatult, tõendavad ainult S S-Š ütlused. Järgnevalt viidatakse süüdistuses sellele, et: „..valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid esitas emaksuametis vahetult S S-Š, tehes seda O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides“. Tegemist on vastuoluga ja järelikult ei saa rääkida sellest, et O. Kruuda ja S S-Š tegid midagi ühiselt. Seda, et midagi tehti O. Kruuda teadmisel, soovil ja huvides, tõendavad ainult S S-Š ütlused, kuid tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Prokuratuur tugines süüdistuse esitamisel O. Kruuda, S S-Š, R. Lepassoni ja J. Rätsepa arvutitest väidetavalt kopeeritud failidele (süüdistusakti tõend nr 96). Tõendile esitas vastuväite kaitsja K. Lind, kes juhtis tähelepanu sellele, et esemed tagastati vaatlusprotokolli kohaselt aprillis, so 4 kuud enne vaatluse tegemist sama aasta augustis. Prokuröri taotlust vaatlust läbi viinud menetleja üle kuulamiseks kohus ei rahuldanud ja seega ei ole kõrvaldatud tõendiga seotud kahtlus. Järelikult ei tohi O. Kruuda süüküsimuse otsustamisel tugineda O. Kruuda lauaarvutist kopeeritud andmetele, S S-Š lauaarvuti meiboksist väidetavalt kopeeritud andmetele, R. Lepassoni Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele ja J. Rätsepa Outlookist väidetavalt kopeeritud andmetele. Lisaks tugineti süüdistuse esitamisel Xxx ehk Tere AS ning O. Kruuda endiste õigusnõustajate kontorist läbiotsimisel äravõetud materjalidele (süüdistusakti tõend nr 99). Kaitsja K. Lind esitas tõendi lubatavuse osas vastuväite – tulenevalt kliendi ja nõustaja usaldussuhtest on tegemist konfidentsiaalse materjaliga, mida ei tohi kasutada süüdistatava vastu. Kohtulikul uurimisel võimaldati S-J M keelduda KrMS § 72 lg 1 p 4 alusel keelduda ütluste andmisest seoses kutsesaladusega. Samas on ilmne, et pankade huvides Tere AS nõukokku kuulunud advokaadil ei tohiks olla õigust keelduda ütluste andmisest olukorras, kus ta ei täitnud kaitseadvokaadi ülesandeid vaid tegutses tehingu nõustajana. Euroopa kohus on selgelt eristanud advokaadi rolle kaitsja või kliendi esindajana kohtumenetluses ning advokaadi nõustavat rolli äritehingute tegemisel. Viimasel juhul on Euroopa kohus pidanud põhjendatuks kutsesaladuse hoidmise kohustusele seaduslike piirangute seadmist. Võimaldades S-J M keelduda ütluste andmisest kahjustati oluliselt O. Kruudale PS §-dest 14 ja 15 tulenevat õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele, samuti O. Kruuda kaitseõigust. Süüdistataval ei olnud võimalik S-J M küsitlemisega maksimaalses võimalikus ulatuses süüdistusversiooni ümber lükata. 2.3 Valevande episood. O. Kruudale on esitatud süüdistus

§ 320lg 1 järgi, norm eeldab erilise isikutunnusega isikut – menetlusosalist. Saneerimisseadus (San

S) menetlusosalise mõistet ei defineeri. SanS § 4 järgi kohaldatakse saneerimismenetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut, kui 33 SanS-st ei tulene teisiti. SanS seletuskirja järgi saab saneerimismenetluse osaliseks alati pidada ettevõtjat, võlausaldajat ja ka saneerimisnõustajat. O. Kruuda ei olnud Tere AS saneerimismenetluses ei võlausaldaja ega saneerimisnõustaja. SanS § 3 lg 2 järgi on ettevõtja SanS tähenduses ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku mõttes. O. Kruuda ei ole eraõiguslik juriidiline isik. Seega ei ole süüteokoosseisu objektiivne külg täidetud. O. Kruudale

§ 320lg 1 järgi esitatud süüdistus on konkretiseerimata.

Prokurör muutis istungil antud kinnituse kohaselt süüdistust selliselt, et süüdistus ei sisalda enam võlausaldaja nime. Süüdistataval ei ole enam võimalik aru saada seda, mida talle ette heidetakse. Olukorras kus süüdistus ei sisalda faktilise asjaoluna selget väidet, millise kohustuse märkimata jätmine tingis vara nimekirja ebaõigsuse, tuleb süüdistatav õigeks mõista. O. Kruuda ei andnud valevannet – käenduskohustust ei eksisteeri. Kohtulikul uurimisel leidis lepingute ja tunnistajate R. L, A. R ning A. H ütlustega tõendamist, et nõue loovutati uuele võlausaldajale ilma käenduskohustuseta. Seega lõppes tagatis VÕS § 167 lg 1, 2 alusel nõude loovutamisel. 3. Kaitsja J. Tehveri seisukoht. Mõlemas maksukuriteo episoodis on süüdistuse esemeks olevaks teoks maksuhaldurile deklaratsioonides valeandmete esitamine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et O. Kruuda deklaratsioone ei esitanud, nende koostamise ja esitamisega tegeles S S-Š. Süüdistuse järgi on O. Kruuda mh kaastäideviija. O. Kruuda teopanus on jäänud sisustamata. O. Kruuda süüdi mõistmiseks tuleks see konkretiseerida ja tuvastada konkreetne tegevus või tegevusetus, mida O. Kruuda Tere AS maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks ette võttis või võtmata jättis. Teopanust, mis väljuks süüdistuse piiridest, O. Kruudale kohus omal algatusel omistada ei saa. Süüdistuses esitatud väide, mille järgi toimus maksudeklaratsioonide esitamine O. Kruuda ja S S-Š poolt ühiselt ja kooskõlastatult ei ole käsitletav faktilise asjaoluna. Tegemist on

§ 21

lg 2 nimetatud õigusliku kvalifikatsiooniga ja selline konstruktsioon ei täida O. Kruuda teopanuse konkretiseerimise nõuet. O. Kruuda teopanuse tuvastamise võimatus tähendab seda, et süüdistuses ette heidetavaid tegusid ei ole võimalik O. Kruudale omistada ning see toob kaasa O. Kruuda õigeksmõistmise

§ 3891

lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

§ 3891

koosseis eeldab, et teo toimepanija esitab maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid või jätab tahtlikult andmed esitamata ning sellise tegevuse eesmärk on maksukohustuse vähendamine. Kriminaalasjas uuritud tõenditest ükski ei kinnita seda, et Tere AS maksudeklaratsioonides oleks maksuhaldurile esitatud andmeid, mis poleks kooskõlas Tere AS-i maksuarvestuse aluseks olnud algdokumentidega või jäetud esitamata andmed, mis tulnuks maksuhaldurile algdokumentide järgi esitada. O. Kruudal ei olnud mingit alust arvata, et S S-Š esitab maksuhaldurile valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone. O. Kruuda teab, et süüdistuses loetletud Tere AS-i KMD ja TSD sisaldasid õigeid andmeid Tere AS maksukohustuse suuruse kohta. 3.1 Käibemaksuepisood. O. Kruudale esitatud süüdistuse loogika järgi olid Tere AS ja D T H OÜ tehingud, mille alusel Tere AS deklareeris sisendkäibemaksuna 43 000,00 eurot ja 112 000,00 eurot (kokku 34 155 000,00 eurot), näilikud MKS § 83 lg 4 mõttes. Süüdistuse järgi soetas Tere AS seadmed tegelikult OÜ-lt P P (pankrotis) netohinnaga 1 48 506,38 eurot ja pidi sisendkäibemaksuna deklareerima vastavalt 11 348,92 eurot ja 18 352,35 eurot (kokku 29 701,27 eurot). Prokuratuuri väitel vähendas Tere AS deklaratsioonides valeandmete esitamisega Tere AS maksukohustust 125 298,73 euro võrra (so 155 000 – 29 701,27). Süüdistuse järgi rikkus Tere AS käibedeklaratsioonide esitamisel KMS § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 nõudeid (koostoimes RPS § 7 lg 1 sätestatuga). Rikkumine seisnes nõuetekohaste algdokumentide puudumises. Süüdistuses viidatakse RPS § 7 lg 1 redaktsioonile, mis jõustus 01.01.2017, süüdistuses kirjeldatud tehingute tegemise ajal kehtis RPS § 7 lg 1 teistsuguses sõnastuses ja seega ei ole võimalik aru saada, millisele asjassepuutuvale normile tehinguid kajastavad algdokumendid ei vasta. Tehingute tegemise ajal kehtinud RPS § 7 lg 1 sätestatud vorminõuetele vastavad alusdokumendid olid olemas. Kriminaalasjas ei ole esitatud asjaolusid ja tõendeid, mis kinnitaks, et Tere AS ja D T H OÜ vahelised tehingud olid näilikud TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Kriminaalasjas esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad seda, et pakkumise OÜ P P pankrotivarasse kuuluvate seadmete ostmiseks esitas D T H OÜ. Pankrotihaldur kiitis pakkumuse heaks, seadmete müümiseks sõlmiti ostu-müügileping ja OÜ P P (pankrotis) esitas seadmete eest arve D T H OÜ-le. Viimane tasus esitatud arve. Kõik asjassepuutuvad tõendid kinnitavad seda, et OÜ P P (pankrotis) soovis võõrandada pankrotivarasse kuuluvad seadmed, viimane soovis neid osta ja pooled realiseerisid tehingu dokumentidest nähtavatel tingimustel. Tehingul oli arusaadav majanduslik eesmärk: müüja sai võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ja ostja sai seadmed, mida ta lootis endale kasulikel tingimustel edasi müüa. Tehingult tasuti käibemaks ning seda kontrollis Maksu- ja Tolliamet. Kontrolli käigus rikkumisi ei tuvastatud. Kriminaalasjas on tõendatud, et D T H OÜ ostis OÜ-lt P P (pankrotis) kokku 6 erinevat seadet hinnaga 205 000,00 eurot + km. Ostetud 6-st seadmest 2 müüs D T H OÜ Tere AS-le edasi ainult 2. Kui lähtuda süüdistuse väitest, et tegelik müügitehing toimus OÜ P P (pankrotis) ja Tere AS vahel ning D T H OÜ ei omandanud tehingu näilisuse tõttu mitte midagi, siis tuleb järeldada, et ülejäänud 4 seadet (mida Tere AS mitte kunagi ei omandanud) jäid OÜ P P pankrotimenetluses võõrandamata. Viimast ei ole keegi väitnud ja see ei ole eluliselt usutav, kuna seadmete võõrandamine oli ette nähtud kompromissi kinnitamise määruses. Samuti on välistatud, et pankrotihaldur tegi pankrotivaraga näilise tehingu. OÜ-lt P P (pankrotis) seadmete soetamist D T H OÜ-lt on mööndud ka esitatud süüdistuses (süüdistusakti p 13.1). Seega ei saa OÜ P P (pankrotis) ja D T H OÜ vahelist seadmete ostu-müügilepingut käsitleda näilikuna. See välistab võimaluse, et D T H OÜ poolt 2 seadme Tere AS-le edasi võõrandamise tehing oli näilik ja seetõttu tühine. Vaidlus puudub selles, et Tere AS omandas reaalselt jäävee tootmise süsteemi ja vaakumauruti, seda on selgelt möönanud ka Maksu- ja Tolliamet ning prokuratuur kasvõi üksnes seeläbi, et mõlemad loevad õiguspäraseks seadmete omandamisel tasumisele kuulunud käibemaksu käsitlemist Tere AS sisendkäibemaksuna (kuigi Tere AS poolt deklareeritust väiksemas summas). Olukorras kus OÜ P P (pankrotis) müüs 2 seadet D T H OÜ-le ei saanud aset leida veel teist, varjatud müügitehingut OÜ P P ja Tere AS vahel. Tere AS-le sai seadmete müüjaks olla D T H OÜ, mitte keegi teine. Kuna seadmed läksid tehingu tulemusel üle Tere AS-le, siis pidi toimuma võõrandamistehing ja miski ei viita, et võõrandamine toimus kinke- vms lepingu vormis. Ükski tõend ei kinnita teooriat, et tegelikult 35 soovisid pooled teha võõrandamistehingu teistsugustel tingimustel, näiteks odavama hinnaga. Kriminaalasjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte tegelik tahe erines tehingute tegemisel sellest, mis oli fikseeritud lepingutes. D T H OÜ käibedeklaratsioonidest ja maksuvõla ning selle puudumise tõenditest on nähtav asjaolu, et äriühing on mõlema Tere AS-ga sõlmitud näiliku seadmete müügitehingute kohta esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsiooni ja nende järgi tasumisele kuuluvad summad (küll osaliselt hilinemisega) on tasutud. Seega on riik käibemaksu vastuvõtmisega aktsepteerinud, et Tere AS ja D T H OÜ vahel leidsid aset maksustatava käibena käsitletavad majandustehingud. Järelikult ei saa riik kriminaalmenetluses väita, et tehingud olid näilikud. Süüdistuses esitatakse väide, et aset leidis kaubahinna kunstlik tõstmine ja sellega kaasnes alusetu sisendkäibemaksu näitamine Tere AS maksudeklaratsioonides ja sellega Tere AS maksukohustuse vähendamine. Süüdistusest ei selgu, mida kaubahinna kunstliku tõstmise all mõeldakse. Väide võimaldab oletada, et prokuratuur kaldub MKS § 83 lg 4 asemel § 84 kohaldamise poole ja lähtub arusaamast, et D T H OÜ ja Tere AS vaheliste müügitehingute sisu ei vastanud tehingu tegelikule majanduslikule sisule. Süüdistuses on aga

§ 3891

lg 1 blanketse tunnuse valeandmete esitamine sisustatud MKS § 83 lg 4, mitte § 84 kaudu. Sätted on kooskõlas RK praktikaga teineteist välistavad. Süüdistuses ei ole asjaolusid, mis annaks järeldada, et maksustamisel tuleks lähtuda MKS § 84, kohus ise neid tuvastada ei saa. Süüdistuses on samuti loogiline vastuolu: väidetavas kaubahinna kunstlikus tõstmises said kokku leppida Tere AS ja D T H OÜ, kuid süüdistuse järgi olid need tehingud näilikud, so tühised ja ei leidnud üldse aset. Seega ei olnud Tere AS ja D T H OÜ vahelised müügitehingud näilikud TsÜS § 89 lg 1 ja MKS § 83 lg 4 tähenduses ja seega ei ole alust väita, et Tere AS 2015 märtsi- ja maikuu deklaratsioonides esitati valeandmeid. Kõik KMS-is sätestatud tingimused seadmete ostmisel (müügiarvetel näidatud) käibemaksu deklareerimiseks Tere AS sisendkäibemaksuna ja vastava summa Tere AS poolt tasumisele kuuluva käibemaksu summast maha arvamiseks olid täidetud. Järelikult ei esitanud Tere AS deklaratsioonides valeandmeid ja

§ 3891lg 1 sätestatud kuriteokoosseis puudub.

3.2 Tulumaksuepisood. Süüdistuse järgi seisnes valeandmete esitamine selles, et Tere AS teostas perioodil jaanuar 2015 – juuni 2016 väljamakseid F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le kokku summas 1 030 112,42 eurot, mis oleks tulnud deklareerida ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ning millelt oleks tulnud tasuda ettevõtlusega mitteseotud kuludele kehtestatud tulumaks kogusummas 257 528,98 eurot, kuid mida Tere AS-i TSD-des ei deklareeritud ega tasutud. Süüdistuses väidetakse seda, et F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le tehtud väljamaksete tegemise alusena näidati näilikke tehinguid ning tegelik maksete eesmärk oli Tere AS-ist maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine ja sellega Tere AS-i maksukohustuse varjamine. Lisaks väidetakse süüdistuses, et Tere AS-ist otse või K OÜ ja K OÜ kaudu F I OÜ-le kantud rahasummas kanti kokkuleppel O. Kruudaga edasi kas O. Kruuda isiklikule pangakontole või temaga seotud teiste isikute kontodele ning neid kasutati O. Kruuda ja temaga seotud isikute kulude katmiseks. Tere AS poolt F I OÜ-le teostatud väljamaksete aluseks oli reaalne majandustehing – Tere AS poolt OÜ-le F laenu andmine. Mitte ükski kriminaalasjas uuritud tõendid ei viita sellele, et Tere AS ja OÜ F vahelist laenusuhet, mille raames toimus vastavalt lepingule laenusummade väljamaksmine F I OÜ pangakontole, tegelikult ei eksisteerinud. Seega ei ole alust väita, et Tere 36 AS maksed F I OÜ kujutasid endast mingeid näilikke tehinguid või seostusid näilike tehingutega. Laenu andmine teisele ettevõtjale on tavapärane majandustegevus ning seega ei saa laenulepingute alusel teostatud väljamakseid (sh Tere AS poolt F I OÜ pangakontole kantud summat 996 614,00 eurot) kvalifitseerida ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Tere AS poolt K OÜ-le ja K OÜ-le teostatud väljamaksete aluseks olid samuti reaalsed majandustegingud. Ülekannete teostamine toimus Tere AS esitatud müügiarvete alusel ja osutatud teenuste eest. Süüdistuses ei ole tuginetud asjaolule, et K OÜ ja K OÜ ei ole Tere ASle üldse teenuseid osutanud, see ei nähtu ka kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest. Küsimuse püstitus – miks oli Tere AS-l K OÜ ja K OÜ arveid tasuda olukorras, kus äriühingutel on Tere AS ees võlgnevus – viitab sellele, et prokuratuur ei mõista idufirmade olemust. Kasvufaasis olevad iduettevõtted ei ole reeglina suutelised jooksvate tulude arvel katma oma kulutusi. Juhul kui osanikud hakkaksid jooksvate arvete tasumise asemel neid oma varasemate investeeringute arvel tasaarvestama, katkeks ettevõtte rahavoog. Tere AS poolt K OÜ-le ja K OÜ-le teostatud väljamakseid ei saa seetõttu kuidagi käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Prokuratuuri väide, et Tere AS väljamaksed F I OÜ pangakontole olid kantud eesmärgist Tere AS-ist maksuvabalt rahalisi vahendeid välja viia ja ühtlasi varjata sellega seonduvat tulumaksu tasumise kohustust, on vastuolus sellega, et iga sent, mis Tere AS kontolt F I OÜ kaudu „välja viidi“, jõudis Tere AS-i tagasi septembris 2017, mil Tere AS loovutas laenunõude F OÜ vastu (summas 1 441 703 eurot) oma xxx seotud ettevõttele M P I OÜ. Viimane tasus selle nõudega F OÜ-lt omandatud katlamaja eest, mis oli ja on vajalik Tere AS tootmistegevuseks. Kehtiva kohtupraktika järgi juhul, kui süüdistuses ette heidetud väljamaksete alusel ettevõttest välja läinud raha on mistahel viisil ettevõtjale tagastatud, ei saa algset rahaülekannet käsitleda ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit, kuid olukorras kus vara jõudis tagasi maksumaksja vara hulka ja seda kasutati ettevõtluse huvides, ei ole ettevõtlusest kasumi väljaviimist aset leidnud. Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub algdokument. Kriminaalasjas on tõendatud, et algdokumendid (arved, lepingud) olid olemas. Süüdistuses viidatakse RPS § 7 lg 1 redaktsioonile, mis jõustus 01.01.2017, kuid O. Kruudale ette heidetavate väljamaksete tegemise aluseks olevad algdokumendid olid koostatud enne 01.01.2017. Süüdistuses on süüteokoosseisu tunnus „valeandmete esitamine“ sisustatud TuMS § 51 lg 2 p 3 kaudu ja seega tuleks kindlaks teha, et vastavate väljamaksete kohta puudus nende tegemise ajal kehtinud raamatupidamist reguleeritavates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Süüdistusest ei selgu, milliste väljamaksete kohta nõuetekohane algdokument puudub ja/või milline algdokument on nõuetele mittevastav ja milles see mittevastavus seisneb. Ainuke etteheide puudutab seda, et väljamaksete aluseks olid näilikud tehingud, kuid see väide on asjas esitatud ja uuritud tõenditega ümber lükatud. Tere AS majandusaasta aruanded süüdistuses kirjeldatud väljamaksete perioodil on koostatud professionaalsete xxxte poolt, aruannete õigsust on kontrollinud audiitorid. Pärast O. Kruuda Tere AS juhtimiselt eemaldamist ei ole Tere AS juhtkond ja/või audiitorid tuvastanud mitte ühtegi O. Kruuda poolt teostatud väljamakset, mis kvalifitseeruks ettevõtlusega mitteseotud kuluks. See, mida F I OÜ, K OÜ ja K OÜ Tere AS-ist neile laekunud summadega edasi tegid, on Tere 37 AS maksude deklareerimise ja tasumise seisukohalt asjasse puutumatu. See, kas väljamakse on või ei ole seotud maksukohuslase ettevõtlusega, tuleb kindlaks teha väljamakse tegija tasandil. 3.3 Süüdistus valevande andmises.

§ 320lg 1 kohaldamine eeldab erilise isikutunnuse – menetlusosaline – olemasolu.

Süüdistuse esemeks on valevande andmine saneerimismenetluses, seega tuleb mõiste sisustada SanS ja TsMS-i kaudu. Saneerimismenetluses oli menetlusosaliseks Tere AS, so ettevõtja SanS tähenduses. Ettevõtja saneerimismenetluses saab SanS § 3 lg 1 ja 2 järgi olla ainult eraõiguslik juriidiline isik. TsMS teeb selget vahet menetlusosalisel ja nende esindajatel. O. Kruuda ei olnud Tere AS saneerimismenetluses ettevõtja, viimast ei saa samastada tema esindajaga.

§ 320

lg 1 ei näe ette võimalust mõista valevande esitamises süüdi menetlusosaliseks olnud juriidilise isiku seaduslikku esindajat. Vara nimekirjas ei esitatud valeandmeid. Tere AS käenduskohustus lõppes 18.09.2012 ja seda saneerimisavalduse kohtule esitamise aja seisuga ei eksisteerinud. Juhul, kui Tere AS-l oleks olnud kehtiv käenduskohustus, ei olnud saneerimisavalduse kohtule esitamise aja seisuga olnud kohustus muutunud sissenõutavaks OÜ-ga F K sõlmitud lepingu p 2.1 kohaselt. Puudub norm, mis kohustaks ettevõtjat kajastama võlanimekirjas kohustust, mis pole muutunud sissenõutavaks.

§ 320lg 1 blanketset tunnist sisustavad San

S normid ei ole piisavalt määratletud.

§ 320lg 1 järgi on karistatav teadvalt vale vara nimekirja andmine.

Olukorras, kus saneerimismenetluses kohtule esitatava võlanimekirja sisu ei ole kehtiva õigusega selgelt määratletud, ei saa ühelgi inimesel olla kindlat teadmist selle kohta, mida võlanimekirjas kajastada. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad seda, et O. Kruuda teadis, et Tere AS-l ei ole 01.02.2010 käenduslepingust tulenevaid kohustusi alates 18.09.2012 ja seega esitas O. Kruuda endale teadaolevalt õige võlanimekirja ja andis selle kohta vande. Seega puudub subjektiivne koosseis. R. Lepassoni kaitsja H. Indela seisukoht kohtuvaidluses. Kaitsja leidis, et R. Lepasson ei ole ühtegi kuritegu toime pannud. Prokuröri poolt esitatud süüdistusaktis esinevad järgmised puudused: 1) Süüdistuse sisus on jäetud käsitlemata O. Kruuda kui väidetava kaastäideviija

§ 3891lg 1 kohane kaastäideviimistegu; Süüdistuse sisu järgi süüdistatakse O.

Kruudat ning S S-Št kaastäideviijatena

§ 3891

lg 1 alusel Tere AS-i 2015.a märtsi ja mai maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises. Antud kvalifikatsioonist järeldub omakorda, et O. Kruudale ja S S-Šle heidetakse ette

§ 3891

lg 1 realiseerimist aktiivse tegevusega (mitte tegevusetusega), täpsemalt maksuhaldurile valeandmete esitamist. Kaastäideviimine selliselt, et üks kaastäideviija tegutseb ja teine on tegevusetu, on õiguslikult võimatu, kuna puudub teovalitsemine. Tegevusetust süüdistuses kellelegi ka ette ei heideta. 2) Süüdistuse sisus ei ole lahti kirjutatud, millises konkreetses käitumises seisnes O. Kruuda kaastäideviimistegu maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamises. Süüdistuses kirjeldatud tegevus ei seondu deklaratsiooni maksuhaldurile esitamisega ega moodusta kuidagi O. Kruuda

§ 3891

lg 1 koosseisupärast kaastäideviimistegu, s.o 38 maksudeklaratsioonis valeandmete esitamist. Näitamaks näilike tehingute toimumist kanti TERE AS pangakontolt raha soetatud seadmete eest D T H OÜ-le, mis jõudis Oliver Kruuda soovil ning Allan Viirma organiseerimisel suuremas osas tagasi Tere AS-le alljärgnevalt – kuigi nimetatud tegevus ei ole tõendatud, ei oleks see ka tõendatuse korral

§ 3891

lg 1 koosseisupärane tegu, sest

§ 3891

lg 1 alusel karistatavaks teoks on maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine. D T H OÜ maikuu käibedeklaratsiooni Oliver Kruuda korraldusel käesoleva ajani esitanud ei ole (süüdistusakti lk46) – kuigi nimetatud tegevus ei ole tõendatud, ei oleks see ka tõendatuse korral

§ 3891

lg 1 koosseisupärane tegu, sest

§ 3891

lg 1 alusel karistatavaks teoks on maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamine, mida süüdistuse kohaselt tehti AS-i TERE nimelt. D T H OÜ (edaspidi Y) maksudeklaratsiooni esitamise/mitteesitamise eest ei vastuta O. Kruuda, kes ei olnud Y xxx ega osanik. Juhib tähelepanu, et A. Viirma poolt O. Kruuda huvides tegutsemine on õiguslikult võimatu, kuna O. Kruuda ei ole isiklikult ühtegi seadet soetanud ega ole ka käibemaksukohustuslane. Süüdistuses on esile toomata ja lahti kirjutamata, millises konkreetses

§ 3891lg 1 koosseisulises tegevuses seisnes O.

Kruuda väidetav kaastäideviimistegu, kui S S-Š oli väidetavalt valeandmeid sisaldavate deklaratsioonide maksuhaldurile esitaja. Kaitsja märgib, et kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on leidnud kinnitamist vaid fakt, et kõik Tere AS maksudeklaratsioonid koostas ja esitas maksuhaldurile Tere AS peaxxx S S-Š. O. Kruuda ei ole ise ühtegi maksudeklaratsiooni koostanud ega maksuhaldurile esitanud, vastupidine on tõendamata. Väide, et S S-Š esitas deklaratsioonid Oliver Kruuda soovil, on ühest küljest paljasõnaline, kuid teisalt ei kinnita see kaastäideviimistegu, sest kellegi soovil millegi tegemine ei ole käsitletav kaastäideviimisena. 3) Süüdistuses on täielikult esile toomata kaastäideviimise subjektiivne külg, kuna subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. 4) Käsitlemata on jäetud MKS § 83 lg 4 alusel ostja eeldatav maksueelis ja tahtlus maksueelise saavutamiseks. Süüdistuse sisus ei ole MKS § 83 lg 4 alusel näilike tehingute väitmisel esile toodud, milles seisneb Tere AS-i maksueelis, samuti ei ole esile toodud tahtlust maksueelise saavutamiseks, kuigi Riigikohtu praktika järgi peab seda tegema. Järelikult on süüdistus oluliste puudustega. 5) Tõendamata on ka täideviimisteo olemasolu, millele R. Lepasson oleks saanud kaasa aidata. Süüdistuses on täielikult jäetud tähelepanuta abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4), mistõttu ei ole süüdistusest võimalik aru saada, kas vaidlustatakse Tere AS ja Y vahelisi võlaõiguslikke kohustustehinguid või käsutustehinguid või mõlemaid. Olukorras, kus pole teada, milliseid tehinguid vaidlustatakse, on süüdistus alusetu ning süüdistatavad tuleb õigeks mõista. Süüdistusakti lk-l 47 esitatud konstruktsioon – kuigi Tere AS kajastas raamatupidamise dokumentides seadmete soetamist D T H OÜ-lt, siis tegelikkuses oli tegemist näiliku tehinguga, mida Oliver Kruuda huvides korraldas Allan Viirma ning mille eesmärgiks oli varjata tegelikku tehingut Tere AS ja OÜ P P vahel. Kuivõrd tegemist oli varjatud tehinguga maksukorralduse seaduse § 83 lg 4 mõistes…. – on õiguslikult võimatu, kuna see on täielikult vastuolus TsÜS § 89 lg-ga 1, mis sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Seega saavad varjatud tehingu sõlmida vaid sama näiliku tehingu osapooled, varjates mõnda teist nendevahelist tehingut. Tere AS ja Y ei ole 24.03.2015 ja 13.05.2015 sõlminud 39 süüdistuses väidetud näilikke tehinguid, kuna nad ei ole saanud nende tehingutega varjata Tere AS ja OÜ P P vahelist tehingut, sest OÜ P P ei ole 24.03.2015 ja 13.05.2015 müügilepingute osapool. Süüdistuses ei ole esile toodud, kus, millal ja millistel tingimustel sõlmisid Tere AS ja OÜ P P võlaõiguslikud müügilepingud olukorras, kus OÜ P P on PankrS § 137 lg-tes 1 ja 2 sätestatud korras müünud vaidlusalused seadmed Y-le. Seega on süüdistuses esitatud konstruktsioon Tere AS ja Y vahel 24.03.2015 ja 13.05.2015 näilike müügilepingute sõlmimisest TsÜS § 89 lg 1 alusel õiguslikult võimatu ning Tere AS ja Y vahel 24.03.2015 ja 13.05.2015 sõlmitud müügilepingud ei ole näilikud. 24.03.2015 ja 13.05.2015 müügilepingutega ei ole saanud keegi varjata Tere AS ja OÜ P P vahelist müügilepingut. Järelikult ei ole ka Tere AS xxx S S-Š esitanud ebaõigeid andmeid sisaldavat deklaratsiooni maksuhaldurile ega realiseerinud

§ 3891lg 1 kuriteokoosseisu.

6) Süüdistuses puuduvad mistahes põhjendused, miks pidid Tere AS ja Y tegema väidetava varjatud tehingu just selle hinnaga, millega Y ise varem seadmed P P OÜ pankrotivarast ostis (vt Riigikohtu 24.10.2017 otsuse nr 3-15-1303 p 13). Seejuures ei ole prokurör viidanud seadusesättele, kust tulenes Y-le ja Tere AS-le selline kohustus. Asjaolust, et Y ei olnud esitanud süüdistusakti kohtule esitamise seisuga käibedeklaratsioone, ei saa tuletada ega järeldada asjaolu, et Tere AS oleks mingeid maksukuritegusid toime pannud. Y on tänaseks vastava käibedeklaratsiooni esitanud ning ka käibemaksu riigile tasunud. Süüdistuses väidetakse, et Oliver Kruuda, olles nii OÜ P P kui ka Tere AS xxx, näitas Tere ASi raamatupidamises ja käibedeklaratsioonidel Y vahendusel Rein Lepassoni kaasabil jäävee tootmise süsteemi soetust 158 255,38 euro võrra ja vaakumauruti soetust 468 235,26 euro võrra kallimalt, kui oleks näidanud otse ostu-müüki. Kuivõrd Tere AS ei ole osalenud OÜ P P pankrotivara enampakkumisel ega muul viisil OÜ-st P P vara soetamisel, ei ole süüdistuses ka viidatud õigusnormidele, mille alusel oli Tere AS-il õiguslik kohustus osaleda OÜ P P pankrotivara võõrandamisel ning väidetavad seadmed just sealt soetada. Täielikult on tõendamata O. Kruuda ja S S-Š poolt kaastäideviimise vormis

§ 3891

lg 1 kohase objektiivse koosseisu realiseerimine.

§ 22lg-s 3 sätestatud kuriteost osavõtu aktsessoorsusest tulenevalt ei saa R.

Lepasson vastutada olematule kuriteole kaasaaitamise eest. Süüdistuse sisus ei ole selgitatud, millises konkreetses

§ 3891lg 1 koosseisupärases käitumises seisneb O.

Kruuda kaastäideviimisteo kvaliteediga oluline teopanus. O. Kruuda poolt isiklikult maksudeklaratsioonide mittekoostamine ja nende mitteesitamine, aga ka Tere AS-is olnud tööjaotus, mille kohaselt maksudeklaratsioone koostas ja esitas S S-Š, välistab O. Kruuda osas

§ 3891lg 1 subjektiivse koosseisu realiseerimise.

Kuivõrd R. Lepasson ei ole teiste isikute poolt väidetavalt toimepandud kuriteole kaasa aidanud, ei ole tuvastatav, et

§ 22lg 3 kohane kaasaaitamistegu, millega R.

Lepasson on väidetavale maksuhaldurile valeandmete esitamisele kaasa aidanud, siis tuleb R. Lepasson õigeks mõista. J. Rätsepa kaitsja H. Indela seisukoht kohtuvaidluses. Kaitsja oli seisukohal, et: - süüdistuses on jäetud täielikult käsitlemata O. Kruuda kui väidetava kaastäideviija

§ 3891lg 1 kohane kaastäideviimistegu.

Süüdistuse sisu ja sellele vastav kuriteo kvalifikatsioon on omavahel subsumtsioonisuhtes, mis tähendab, et süüdistusakti lõpposas märgitavas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb obligatoorselt ära näidata kõik need tema käitumise aspektid, mis prokuratuuri arvates moodustavad kuriteokoosseisu. 40 - Puudub

§ 3891lg 1 koosseisuline tegevus, s.o maksuhaldurile valeandmete esitamist.

Süüdistuses on esile toomata ja lahti kirjutamata, millises konkreetses

§ 3891lg 1 koosseisulises tegevuses seisnes O.

Kruuda väidetav kaastäideviimistegu, kui S S-Š oli väidetavalt valeandmeid sisaldavate deklaratsioonide maksuhaldurile esitaja. O. Kruuda käitumise kirjeldus ei seondu

§ 3891

lg 1 kohase koosseisupärase teoga (maksuhaldurile valeandmeid sisaldava deklaratsiooni esitamisega kaastäideviimise vormis S S-Šga), mida O. Kruudale süüdistuses ette heidetakse. Süüdistades O. Kruudat

§ 3891

lg 1 alusel kaastäideviimises S S-Šga, ei ole suudetud süüdistusse kirja panna, milliste oluliste teopanustega on O. Kruuda ja milliste oluliste teopanustega on S S-Š väidetava kuriteo toime pannud ja kuriteo toimepanemist valitsenud. - - Süüdistuses on täielikult esile toomata ka kaastäideviimise subjektiivne külg, kuna subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Süüdistuse sisus on jäetud käsitlemata MKS § 83 lg 4 alusel ostja eeldatav maksueelis ja tahtlus maksueelise saavutamiseks. Tõendamata on O. Kruuda ja S S-Š kaastäideviimistegu, mistõttu olematule kuriteole ei ole J. Rätsep saanud kaasa aidata. Täielikult on sisustamata väited, mille kohaselt on Tere AS teinud F I OÜ-le, K OÜ-le ja K OÜ-le ülekandeid näilike tehingute alusel. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Tere AS-i ja F OÜ vahelise 29.05.2014 laenulepingu näilikkust TsÜS § 89 alusel. F OÜ on tagastanud Tere AS-ile viimaselt saadud laenu. Puudub mistahes täideviimistegu (rääkimata kaastäideviimise vormis), millele J. Rätsep saanuks isegi teoreetiliselt kaasa aidata. O. Kruuda ei saa tegevusdelikti vormis vastutada S S-Š poolt väidetavalt valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide maksuhaldurile esitamise eest. Eeltoodu välistab O. Kruuda käitumises ka

§ 3891lg 1 subjektiivse koosseisu realiseerimise.

Asjaolu, et Tere AS-i xxx ülesandeks ei ole maksudeklaratsioonide koostamise või esitamine, kinnitas tunnistajana K K, kelle ütluste kohaselt tähendab Tere AS-i xxxks olemine rohkem kui 300 töötajaga aktsiaseltsi tippjuhiks olemist ning tippjuhid ei tegele maksudeklaratsioonide esitamisega, vaid selleks on ettevõttesse palgatud pädevad inimesed. Asjaoludest nähtuvalt oli ka O. Kruuda xxxks olemise ajal Tere AS palganud peaxxxks S S-Š, kelle pädevuses oli ka maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine. - - Süüdistuse sisus ei ole selgitatud, millises konkreetses

§ 3891lg 1 koosseisupärases käitumises seisneb O.

Kruuda kaastäideviimisteo kvaliteediga oluline teopanus. Jaanus Rätsepa puhul on jäetud väidetav kaasaaitamistegu

§ 3891

lg 1 kuriteole täielikult kirjeldamata ja sisustamata.

§ 3891

lg 1 alusel on kuriteoks maksuhaldurile valeandmete esitamine, mitte pangaülekannete tegemine. Pangaülekannete tegemise ja maksuhaldurile valeandmete esitamise vahel puudub mistahes põhjuslik seos, kuna isik võib teha mistahes sisuga tehinguid, kuid need tehingute kohta tuleb maksuhaldurile deklaratsioonides esitada õiguspärased andmed. Jaanus Rätsep ei teadnud ega pidanudki teadma, milliseid andmeid Tere AS-i xxx S SŠ Tere AS-i maksudeklaratsioonides maksuhaldurile esitab. J. Rätsep ei tegelenud Tere AS-i raamatupidamisega ega ka mitte maksuarvestusega, sellega tegeles S S-Š. Sarnaselt täideviimisteole ei ole ka

§ 3891

lg 1 koosseisu tunnustele vastavat 41 kaasaaitamistegu süüdistuses tegelikkuses lahti kirjutatud. Süüdistuse tekstist ei ole võimalik aru saada, milles seisneb J. Rätsepa väidetav vaimne kaasabi täideviijatele väidetava teo toimepanemisel, sh täideviijates väidetava tahtluse tugevdamine ning millega on see tõendatud. J. Rätsep töötas süüdistuses märgitud ajaperioodil Tere AS-i finantsistina ning tegemist oli tehnilise töötajaga, kes palgati Tere AS-i tööle ettevõtte pangaülekannete tegijaks ehk sisuliselt tehniliseks töötajaks. J. Rätsepa tööülesannete sisuks ei olnud Tere AS-i maksuarvestuse pidamine, kusjuures vaidlust ei ole, et J. Rätsep ei ole ka faktiliselt selliseid ülesandeid täitnud; Tere AS-i maksudeklaratsioonide koostamine (sh ettevalmistamine) või esitamine, kusjuures vaidlust ei ole, et J. Rätsep ei ole ka faktiliselt selliseid ülesandeid täitnud; kontrollida, kas tema poolt tehtavatele pangaülekannetel on mingi konkreetne õiguslik alus või mitte või millised on ülekannete tegemise aluseks olevad raamatupidamise algdokumendid ning mis on nende sisu. Kaitsja hinnangul on J. Rätsepa poolt väidetavate täideviijates kuriteo toimepanemise tahte tugevdamise kohta täielikult ainetud. Tugevdamaks väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet, tuleks tuvastada J. Rätsepa poolsed konkreetsed toimingud (nõuanded, juhised, süüteoplaani koostamine), millega on J. Rätsep väidetavate täideviijatele vaimset kaasabi osutanud ning teinud seda

§ 3891lg 1 kuriteotunnuseid silmas pidades.

Kriminaaltoimikus ei leidu tõendeid, mis võimaldaksid väita, et J. Rätsep on mingilgi viisil tugevdanud väidetavate täideviijate poolset kuriteo toimepanemise tahet. Puudub põhjuslik seos J. Rätsepa väidetava kaasaaitamisteo ning väidetavate täideviijate vahelise täideviimisteo vahel. J. Rätsep kui Tere AS-i tehniline töötaja tegi pangaülekandeid, mida oli vaja teha ning Tere AS-i maksuarvestust mittetegeva isikuna ei teadnud ega pidanudki teadma, et Tere AS esitab väidetavalt maksudeklaratsioonides valeandmeid maksukohustuse varjamise eesmärgil. Selliselt ei ole väidetav kaasaaitamistegu J. Rätsepale normatiivselt omistatav ning J. Rätsepale esitatud süüdistus on täielikult alusetu. Kuna J. Rätsep ei ole teiste isikute väidetavale kuriteole kaasa aidanud, siis süüdistus on alusetu ning tema kaitsealune tuleb õigeks mõista. Kohtu seisukoht. I. Tõendite lubatavus. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 3051 lg 3 järgi ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist otsuse tegemisel. Kriminaalasjas esitasid prokurör ja kaitsja vastuväiteid vastaspoole esitatud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta. Seega tuleb enne O. Kruuda, R. Lepassoni ja J. Rätsepa süüküsimuse sisulist lahendamist anda vastus küsimusele, milliseid kohtulikul arutamisel esitatud ja uuritud tõendeid saab kohus otsuse tegemisel kasutada. Prokuratuur soovis kohtulikul arutamisel O. Kruuda ja tema kaassüüdistatavate süü tõendamiseks esitada kriminaalasja kohtueelses menetluses läbi viidud jälitustoimingute protokollid (süüdistusakti p 6.1 tõendite loetelu p-d 138-140). O. Kruuda kaitsja E. Muna esitas 08.02.2019 taotluse jälitustoimingute protokollide tõendina vastuvõtmata jätmiseks (kd II tlk 154-225). Kaitsja hinnangul ei olnud jälitustoimingud õiguspärased: prokuratuuri taotlus jälitustoimingute alustamiseks ja asjaomane kohtumäärus ei olnud nõuetekohaselt motiveeritud ja sealt edasi pikendamise puhul on paslik rääkida nn mürgitatud puu viljast. Prokurör vaidles kaitsja taotlusele vastu (kd XI tlk 65-68). Kohus tutvus prokuratuuri taotlustega, kohtumäärustega ja jälitustoimikuga ning rahuldas kaitsja taotluse (kd XI tlk 94-95) järgmistel 42 põhjustel: 13.04.2016 (kd VIII tlk 42-46) kohtult jälitustoiminguteks (esmase) loa taotlemisel O. Kruuda, H, Konno, A. Viirma, J. Rätsepa ja S S-Š suhtes oli menetleja eelnevalt teinud pangapäringuid, IP-päringuid, analüüsinud MTA andmebaase ja äriregistri kandeid. Tõendite pinnalt tuvastati D T H OÜ ja Tere AS omavahelised seosed, anomaaliad ostu-müügitehingutes ning rahade liikumises. Lisaks tuvastati tõendite pinnalt väljamaksed Tere AS kontodelt äriühingusse, kus reaalne majandustegevus puudub ning summade jõudmine O. Kruuda ja/või temaga seotud isikute arveldusarvetele. Seejärel viidatakse taotluses põhjendatud kahtlustusele, so võimalikule tulumaksupettusele ajavahemikul jaanuar 2015–jaanuar 2016 ja võimalikule käibemaksupettusele 2015 aasta märtsi- ja maikuus. Taotluses esitatud põhjenduste järgi esines kriminaalasjas vajadus koguda kahtlustatavate käsuliini ja subjektiivset koosseisu kinnitavaid tõendeid, kuid seda sai teha üksnes jälitustoimingutega, sest: 1) maksukuriteod on peitekuriteod; 2) reeglina ei ole maksukuritegusid toime panevad isikud kuriteo avastamisest huvitatud. Lisaks esines taotluse kohaselt kuriteo tõkestamise vajadus: „tegemist on käimasoleva kriminaalmenetlusega, mille käigus tuvastatud asjaolud annavad alust järeldada kuriteo toimepanemise jätkumist“. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2016 määrusega prokuratuuri taotluse. Kohus nõustus prokuratuuriga selles, et kahtlustatavate senise käitumise alusel on põhjust eeldada, et nende tegevus on jätkuv. Kohus nentis, et kriminaalasjas tuleb tõendada subjektiivne koosseis, käsuliini kulgemine, kahtlustatavate rollijaotus ja raha paigutamise asjaolud ning senise menetluse vältel kogutud tõendid ei ole nende asjaolude tõendamiseks piisavad. Jälitustoimingute vajalikkust argumenteer