4-23-1873/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. august 2023 Kohtuasja number 4-23-1873 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus H.G-le (isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Vaidlustatud kohtumäärus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2023 määrus Määruskaebuse esitaja H.G Teised määruskaebemenetluse Politsei- ja Piirivalveamet pooled Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). PÕHIOSA
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
5. oktoobri 2019 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,008397 karistati H.G narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut summas 100 eurot. Otsus jõustus
6. novembril
8. H.G rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning rahatrahvi sissenõudes algatati täitemenetlus. Kohtutäitur teatas
9. juunil 2023 kohtuvälisele menetlejale rahatrahvi täitmise võimatusest.
11. juunil 2023 esitas PPA Viru Maakohtule taotluse H.G-le kohaldamiseks. H.G oli tasumata kogu trahvisumma. asenduskaristuse
12. Viru Maakohus rahuldas
13. juuni 2023 määrusega selle taotluse ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel H.G-le PPA
14. oktoobri 2019 otsusega määratud rahatrahvi 2 päeva pikkuse arestiga, mille H.G peab ära kandma koheselt pärast kohtuasjas nr 4-23-1872 kohaldatud asendusaresti ärakandmist. Kuna H.G kannab alates
15. septembrist 2022 temale Harju Maakohtu
16. aprilli 2022 otsusega mõistetud ning Harju Maakohtu
17. septembri 2022 määrusega täitmisele pööratud 11 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust (karistuse lõpp on
18. septembril 2023), ei ole temale määratud rahatrahvi sissenõue vastavalt KarS § 82 lg-le 4 veel aegunud. H.G ei ole rahatrahvi tasuma asunud, tal puuduvad selleks vahendid ja realiseeritav vara. Mõjuvaid põhjuseid tal rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole ning aresti kohaldamist välistavaid asjaolusid samuti pole. Seega tuleb H.G rahatrahv asendada arestiga. Aresti üldkasuliku tööga asendamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna üldkasuliku töö nõuetekohase läbimise tõenäosus on H.G puhul vähene. Harju Maakohtu 1
19. aprilli 2022 otsusega karistati H.G KarS § 423 , § 215 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi liitkaristusega, mille hulka arvati eelvangistus ning lõplikuks karistuseks loeti 11 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jäeti see vangistus tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning H.G allutati käitumiskontrollile. Kohtuotsus jõustus
20. aprillil
21. Juba
22. juunil 2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, sest H.G ei ilmunud esmasele registreerimisele, ei olnud kriminaalhooldajale kättesaadav ning tema asukoht oli teadmata. Harju Maakohtu
23. augusti 2022 määrusega kuulutati H.G tagaotsitavaks ning
24. septembril 2022 peeti ta kinni. Nähtuvalt Rahvastikuregistri andmetest puudub H.G Eestis alaline elukoht.
25. Maakohtu määruse peale esitas H.G määruskaebuse, milles palub asendada tema arest üldkasuliku tööga. Ta ei ilmunud kriminaalasjas esmasele registreerimisele ega olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav seetõttu, et ta pidi kriminaalhooldajale teadaolevalt elama ühel aadressil, aga et seal alustati remonti, pidi ta leidma endale teise elukoha. Ta ei hoidnud kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale, vaid tekitas sellise olukorra teadmatusest ja rumalusest. Tema onu on nõus ta enda juurde elama võtma ja esialgset materiaalset abi pakkuma. Tal on olemas töökoht, kuhu ta saab vanglast vabanedes minna. Ta on varem teinud üldkasulikku tööd ja siis tal probleeme ei olnud. Ringkonnakohtu seisukoht
26. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et H.G on PPA
27. oktoobri 2019 otsusega määratud rahatrahv 100 eurot tasumata. Täitemenetlus selle rahatrahvi sissenõudmiseks on ebaõnnestunud, kuna H.G ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Rahatrahvi sissenõue ei ole aegunud. Järelikult on maakohtu otsustus asenduskaristuse kohaldamise kohta õige.
28. Rahatrahvi asendamist H.G iseenesest ka ei vaidlusta, vaid palub võimalust teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
29. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi: kui see perspektiiv on kehv, ei ole üldkasulik töö põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nii H.G puhul ongi. Nimelt viitas maakohus igati põhjendatult sellele, et Harju Maakohtu
30. aprilli 2022 otsusega anti H.G-le ühes kriminaalasjas võimalus kanda oma karistust vabaduses käitumiskontrollile allutatuna. Seda võimalust ei osanud H.G aga hinnata, mistõttu pööras kohus tema kandmata karistuse reaalse vangistusena täitmisele. Määruskaebuses viitab H.G sellele, et ta ei hoidnud kriminaalhooldusest tahtlikult kõrvale. Kriminaalhooldusele allutatuna pidi aga H.G seisma ise hea selle eest, et tema karistuse kandmise tingimused oleksid täidetud ning küsima kriminaalhooldusametnikult ka luba ja teavitama teda oma elukohavahetusest. Seda ta ei teinud ning kohtul tuli ta tagaotsitavaks kuulutada. Niisiis on põhjust arvata, et H.G suhtus temale karistuse kandmiseks antud leebemasse võimalusse ükskõikselt ning võib samamoodi suhtuda ka üldkasuliku töö tegemise kohustusse. H.G väide töökoha olemasolu kohta on esiteks paljasõnaline. Ent isegi kui see töökoht on olemas, pole kuigivõrd usutav, et paaripäevase aresti kandmise tõttu kaotaks ta selle 2