1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-07-1677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2007.a., Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1- 07- 1

§ 114p1 ja 121 järgi Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil 26.

aprillil 2007.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja B.P, ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, eluk. , pensionär, kriminaalkaristatust ei oma, kahtlustatavana kinnipeetud 15. oktoobril 2006.a., tõkendiks kohaldatud vahistamine, viibib vahi all alates 17.10.2006.a.; Vandeadvokaat Vahur Tänav 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.P kuriteos

§ 114p1 järgi ja mõista karistuse üheksa

§ 121

järgi.

§ 68alusel arvata B.P poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 15.

oktoobrist 2006.a. karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust hakata B.P-le seega lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, so.

1. oktoobrist 2006.a. Tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse jõustumiseni endiseks, siis tõkend ära jätta. Rahuldada kannatanu esindaja tsiviilhagi ja mõista B.P-lt välja kannatanu esindaja L.A. kasuks 2830 (kaks tuhat kaheksasada) krooni kulutuste katteks seoses S.E.i matuste korraldamisega. Välja mõista B.P-lt riigituludesse menetluskuludena - sundraha 9000 (üheksa tuhat ) krooni ja asjas teostatud ekspertiiside tasu kokku 25000 (kakskümmend viis tuhat) krooni ning kohtueelses menetluses arvestatud riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida „B.P , 1-06-1677, sundraha“; „B.P , 1-07-1677, ekspertiisitasu“. Muu menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida „B.P , 1-06-1677, ekspertiisitasud“; „B.P , 1-071677, riigiõigusabi tasu“. Sundraha ja muu menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid - DNA ekspertiisiaktiga tagastatud 2 pitseeritud pakki, jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. 3 Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. ja tagastatakse kohtumääruse alusel, Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt. Kristel Pedassaar Kohtunik Valdur Oll rahvakohtunik Riina Allik rahvakohtunik Tervik kohtuotsus on koostatud
2. juuni 2007.a. SÜÜDISTUS B.P on antud kohtu alla süüdistatuna järgimises: 14.10.2006.a. õhtul Kuressaare linnas XXXX-XXXXXXXXXXX XX elukaaslase S.E.i korteris omavahelise tüli käigus tungis kallale S.E.ile ja lõi teda rusikaga näkku, tekitades nahaaluse verevalumi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani B.P toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

15.10.2006.a. kella 07:00 paiku Kuressaare linnas XXXX-XXXXXXXXXXX XX elukaaslase S.E. korteris tühisel põhjusel omavahelise tüli käigus tungis kallale S.E.ile, jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades lõi teda korduvalt näkku, paiskas põrandale ja istudes kaksiratsa pikali maas lamavale, vastupanu osutavale ja temast füüsiliselt tunduvalt nõrgemale naisterahvale peale, tapmise eesmärgil haaras teda kahe käega kõrist ja jõuliselt kägistas vasturabelevat kannatanut kuni viimane lämbus, lõdvestudes ja muutudes näost siniseks. Kaelaorganite pigistusega tekitas B.P S.E.ile kilpkõhre murrud, verevalumid kõri limaskestal, kõri ümbritsevates pehmetes kudedes ja kaelalihastes, nahamarrastused kaelal ning lämbuse üldised tunnused, põhjustades sellega S.E.ile suure valu ja kannatusi. Kägistamisel kaelaorganite pigistusest tekkinud mehhaanilise lämbumise tagajärjel S.E. suri. Elutult lamava S.E.i jättis B.P sündmuskohale maha ja lahkus, üritamata teda elustada või kutsuda abi. kui 4 Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese tapmises eriti piinaval ja julmal viisil, pani B.P toime

§ 114p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Süüdistatav B.P kinnitades kohtuistungil, et on temale esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast S.E.i tapmises süüdi, kuid ei ole nõus sellega, et tapmine toimus eriti piinaval ja julmal viisil.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises B.P ennast süüdi ei tunnistanud, kuna isegi ei mäleta, mis toimus 14.10.2006.a. õhtul ja seetõttu ei oska ta ka öelda, kas on selle §-i järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi või mitte. Kannatanu esindaja tsiviilhagi osas vastuväiteid ei oma. Prokurör pidas B.P süüdistuse mõlemas kuriteos kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendatuks. Prokurör leiab, et B.P tegevus S.E.i tapmisel ning temale kehavigastuste tekitamisel on leidnud õiget kvalifitseerimist

§-de 114 p1 ja 121 järgi. Prokurör leiab, et B.P karistust kergendavad asjaolud vastavalt

§ 57

ja raskendavad

§ 58järgi puuduvad.

B.P on varem kohtulikult karistatud raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, karistatus on kustunud. Väärteokorras karistatusi ei oma. Prokurör taotleb B.P temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista ja karistada järgmiselt:

§ 121

järgi - 1 aasta vangistust,

§ 114

p 1 järgi – 10 aastat vangistust

§ 63

lg 2, § 64 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus vangistus 10 aastat.

§ 68alusel eelvangistuses viibitud aeg 15.-17.10.2006.a.

/tl 65/, vahi all pidamine alates 17.10.2006.a. /tl 93-95/ - kuni tänaseni - 6 kuud 11 päeva arvata karistusaja hulka. Kohtuotsuse jõustumisel süüdistatavale kohaldatud tõkend ära jätta. Asitõendid - DNA ekspertiisiaktiga tagastatud 2 pitseeritud pakki, jätta kriminaalasja juurde. B.P-lt mõista välja menetluskuludena sundraha, ekspertiisitasud, riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu. B.P kaitsja leidis, et B.P ei ole toime pannud mõrva, vaid tema poolt toimepannud kuritegu on käsitletav tapmisena

§ 113järgi.

Kaitsja leiab, et § 113 järgi on kuritegu tõendatud.

§ 121järgi kvalifitseeritavat kuritegu tema kaitsealune toime ei ole pannud.

Kehavigastuste tekitamine on hõlmatud

§ 113koosseisuga.

Kaitsja taotleb kaitsealuse süüdi tunnistamist kuriteos

§ 113järgi ja kergema karistuse mõistmist prokuröri poolt taotletust.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles läbiviinud kohtuliku uurimise leiab, et B.P süüdistus kuriteos

§ 114p1 järgi on õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistuses kuriteos

§ 121järgi kuulub B.P aga õigeksmõistmisele süü tõendamatuse motiivil.

Kohtulikul arutamisel on kohus uurinud järgmisi poolte poolt esitatud tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fotosid sinna juurde

1. oktoobrist 2006.a. Sündmuskohaks on Kuressaare linnas XXXX-XXXXXXXXXXX XX -X asuv korter. Korteris elutoana kasutatavas ruumis põrandal avastati kõhuli asendis S.E.’ i surnudkeha. Surnukehast vasakul, jalgade juures on diivan, millest otse edasi on kollast värvi laminaatplaadist laud, millel kaheliitriline „Bock“ õllepudel. S.E.’ i surnukeha, asetseb kõhuli, selg on temal paljas, ilma riieteta, vasakpoolne käsivars on 45 kraadise nurga all, käelaba 5 asetseb kõhu all. Kiirabi arstide ütluste kohaselt ei ole nemad surnukeha asendit muutnud. Pöörates surnukeha selili asendisse, on näha, et parempoolse käe neli sõrme on kokkusurutud asendis, sõrmede ja peopesa vahel on kimp erineva pikkusega pruunivärvi juuksekarvu, mis ulatuvad käeselja ja sõrmede vahelt välja. Pintsette kasutades võeti pihust juuksekarvu ja asetati ümbrikusse. Rindkerel nähtavaid arme ja vigastusi ei ole. Kogu kaela osa on lillaka varjundiga, mille parempoolses osas on kolm kuni 9 millimeetri pikkust marrastust, kaela keskosas üks 9 mm pikkune marrastus. Parempoolse ninasõõrme juures 2 cm laiuselt verekahtlased jäljed. Vasak põsk kaetud kahest kohast verevalumitega, lõua alumisel osal marrastus. Surnu suust võeti süljeproov bioloogilise materjali uuringuks (tl.3-4,5-14); Politsei õiendit, mille kohaselt kriminaalasja materjalidest käib kuriteo toimepanemise koha aadressina läbi nii Kuressaare linn XXXX-XXXXXXXXXXX XX -X, kui XXXXXXXXXXXXXXX XX. Nimelt oli varem XXXX-XXXXXXXXXXX XX liigendatud korteriteks, kuid hiljem see kadus, kuna S.E.ile kuulub kogu XXXX-XXXXXXXXXXX XX maja teine korrus. Seega on kuriteopaiga õige aadress Kuressaare linn XXXXXXXXXXXXXXX XX (tl.2); Surnu kohtuarstlikku ekspertiisi kohta 17.10.2006.a koostatud akti nr 275 (tl.49- 56). Akti kohaselt on S.E.i surma põhjuseks mehhaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest kägistamisel. Sellele viitavad kilpkõhre murrud, verevalumid kõri limaskestal, kõri ümbritsevates pehmetes kudedes ja kaelalihastes, nahamarrastused kaelal ning lämbuse üldised tunnused. Lahanguleiu alusel otsustades võis kägistamine toimuda kätega või muu ebakorrapärase kujuga tömbi esemega, kaelapiirkonnas esinenud vigastuste morfoloogilise pildi vähese informatiivsuse tõttu ei ole täpsemalt võimalik öelda, millise esemega kägistamine toimus. Lahanguleiu põhjal ei ole võimalik otsustada S.E.i teadvusseisundi üle kägistamise hetkel ega kägistamise kestvuse üle. Lisaks esinesid S.E.i surnukehal veel nahaalused verevalumid ja nahamarrastused näol ja jäsemetel, täpsemalt otsmikul paremal pool ja parema silma ülemisel laul ulatuslik ebakorrapärase kujuga tumelilla nahaalune verevalum mõõtudega 10x8 cm., kaelal vasakul küljel katkendlikud roosaka, nahapinnast madalama põhjaga marrastused 7x5 cm alal, esinevad ovaalse kujuga lillakad nahaalused verevalumid parema õlavarre keskmises kolmandikus eespinnal mõõtudega 2x1 cm ja 1,5x1cm, parema küünarvarre ülemises kolmandikus eespinnal mõõtudega 1,8 cm ning välimisel pinnal mõõtudega 2x1,5 cm, vasaku küünarvarre alumises kolmandikus välimisel pinnal mõõtudega 1x1,2 cm ning vasaku labakäeseljal II ja II kämblalüli projektsioonil katkendlikult 8x5 cm alal. Nimetatud vigastused võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide esemetega ja/või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu lühikest aega enne surma saabumist. Võimalik löökide arv ei ole lahanguleiu põhjal kindlakstehtav Ülajäsemetel esinenud morfoloogilisi iseärasusi arvesse võttes ei saa välistada, et nad võivad olla põhjustatud sõrmedega vajutamisest. Kohtukeemilisel uuringul leiti surnu verest etüülalkoholi 2,86 mg/g (%) ja uriinist 3,69 mg/g (% ) ; S.E.’ i surmatunnistuse DL 0320676 koopiat (tl 19), millest nähtub, et S.E.i surma põhjuseks oli mehaaniline lämbus; B.P suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti (tl.75-76). Ekspertidele on B.P iseloomustanud kooselu S.E.iga, kui tüliderohket, sest naine valetas ja pidas armukesi. Eksperdile on B.P kirjeldanud 14.10.2006.a. ja 15.10.2006.a. sündmuseid järgmiselt. 14.10.2006.a. sai S.E. ema käest 1000.00 krooni, mille eest otseti õlut ja viina. Alkoholi tõid saadud raha eest nii B.P ise, kui S.E. ja ka külalised. Riiu kohta uuritav täpselt ei mäleta, kuid ütleb, et „Midagi pidi olema, sest S. püüdis hommikul oma nägu juustega varjata. Magama oli uuritav läinud magamistuppa, S.E. oli jäänud elutuppa diivanile magama. Järgmine hommik oli Antsu nimeline tuttav neile kartuleid tooma, ning siis oli see mees saadetud poodi õlut tooma. Pärast Antsu lahkumist oli S. hakanud riidu kiskuma 6 ja näägutama, ähvardades uuritava oma elamispinnalt välja tõsta. S.E. olevat väga äge. Järgmisena mäletab uuritav, et oli kaksiratsi põrandal lamava S.E.i seljas ja hoidis viimasel kaelast kinni. Siis pööras ta S. pead ja sai aru, et S. on surnud. Sisulist kahetsust temale inkrimineeritava kuriteo suhtes uuritav ei oma. Põhjus-tagajärg seostest saab uuritav aru. Uuritava sõnul olevat S.E. oma provotseeriva käitumisega tõuganud ta tapmiseni. Eksperdid leiavad, et B.P esineb alkoholisõltuvus ja sellest tulenev isiksuse degradatsioon vastutustundetu ning kriitikavaese käitumisega. Antud häire ei takista tal aru saama oma teo keelatusest või oma käitumisest vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Uuritav on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. B.P pani inkrimineeritava kuriteo toime alkoholijoobes tekkinud tüli käigus mitte hingelise erutuse seisundis; DNA ekspertiisiks vajaliku ekspertiisimaterjali B.P-lt võtmise protokolli (tl.79); DNA ekspertiisimäärust ja ekspertiisiakti (tl. 83- 89), milledest nähtub et B.P ja S.E.i vahel toimus kehaline kontakt S. E. surma ajal. S. E. kaelalt küünekujulisest kriimustusest võetud proovis esinesid B.P esinevad DNA alleelid; Tunnistaja S.V. (sünd XX.XX.XXXX) KrMS § 291 p3 alusel kohtuistungil avaldatud ütluseid. Nende ütluste kohaselt elab ka tema Kuressaare linnas XXXX-XXXXXXXXXXX XX majas alates 1974.a. S.E. oli tema tütar ja sai isalt päranduseks maja II korruse. 1994.a. detsembris hakkas S. kokku elama B.P-ga . Tunnistajale B.P ei ole meeldinud algusest peale. Jaan muutus purjus peaga vägivaldseks. Jaan on isegi tunnistajale kahel korral kallale läinud. S. sai Jaani käest sageli peksa ja Jaanil oli kombeks minna kõri kallale. S. nägu oli üsna tihti kärnas, silmad sinised. Pühapäeval 15.10.2006.a. hommikul tuli Jaan tunnistaja juurde ja ütles, et S. on surnud ning kutsus S.t vaatama. Tunnistaja läks vaatama ja nägi, et S. oli kõhuli maas suures toas põrandal. See viis tunnistaja endast nii välja, et ta ise vajas kiirabi abi (tl.39-42); Isiku –B.P läbivaatuse protokolli ja fotosid sinna juurde (tl.59-61). Nimetatud tõenditest nähtub, et 15.10.2006.a. B.P läbivaatuse käigus kella 14.30 ajal oli ta alkoholijoobes, väljahingatavas õhus 1,22 mg/l. B.P parema käe randme siseküljel olid verekahtlased jäljed. Vasaku käe väikse sõrme küüne juures on kriimustus, mille ümber verekahtlased jäljed, Jälgedest võeti bioloogilise materjali proovid ; Joobeseisundis isiku kainemisele toimetamise protokolli (tl.62-64) , millest nähtub, et B.P toimetati politseisse kainenemisele 15.10.2006.a. kella 15.30 ajal: Süüdistatava B.P enda kohtus antud korduvad ütlused aga ka kohtuistungil avaldatud kohtueelsel menetluses antud ütlused. B.P ütluste kohaselt 15.10.2006.a. hommikul kusagil kella 05.-
2. vahel tegi ta midagi sellist, mille tagajärjel S. suri. Kuigi mälus on tühi koht, mäletab ta seda, et midagi ta tegi S.le, ta mäletab hetke, kui ta hoidis kätega S. kaelast kinni, siis tõusis ta S. pealt püsti. Küllap ta sellepärast ära surigi. S. löömist eitab ja väidab, et ei mäleta, kas S. vastu ka hakkas. S. lebas elutoas pikali diivani ees. Ta raputas S.t, kuid S. ei liigutanud ennast, oli külm. Ta raputas veel S.t, puudutas teda ja kui nägi, et S. on elutu, lahkus korterist õue ja tagasi korterisse tuli kusagil kella 10.00 paiku. Kui ta korterist välja läks, siis käis ta poes. Poest ostis ta alkoholi, mida ka tarvitas, siis läks ta A.J. juurde ja ütles A. J.le, et ta tappis vist S. ära. Seejärel läks ta T.V. juurde, et viimane tuleks vaataks S.t ja et helistaks arstile. T.V. seda tegigi. Seda, et S. elutu keha toas lamab teatas ta ka S. emale, oma ämmale S.V.le, kellega tal pole kunagi head läbisaamist olnud. B.P eitas kohtus temale süüdistuses

§ 121järgi märgitud S.E.i löömist 14.10.2006.a õhtul.

Peale seda, kui tema kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati, siis B.P vastas, et enamuses on ta eeluurimisel õigust rääkinud, kuid seda S. löömist eelmisel õhtul ta aga enam ei mäleta. Jaan 7 B.P eitab üldiselt igasugust S. löömist, kuid tunnistab, et nendel olid omavahel sagedasti tülisid ja nende tülide käigus võis ka vastastikust tõuklemist olla; Tunnistaja T.V. ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt istus tugevas alkoholijoobes B.P 15.10.2006.a. kella 12.00 ajal päeval oma kuuri nurgas ja kutsus teda oma elukaaslast S.E.i vaatama. B.P ütles, et S. on vist juba kolm tundi surnud. Tunnistaja otsustas koos B.P-ga minna korterisse vaatama, et ehk on kiirabi vaja kutsuda. Kui nad tuppa jõudsid oli pilt masendav, sest S. oli toas kõhuli maas, selg paljas. Ta katsus teda selja pealt ja tundis, et asi pole õige. S. selg oli sinine. Ta tuli kiiresti alla, et kiirabisse helistada. Naabrinaine M. P. oli õues. Tema oskas kiirabi numbrit valida. Siis kiirabi tuligi. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas B.P nutma, siis helistas kuhugi. Tunnistaja teab, et B.P koos elukaaslasega tarvitasid sageli alkoholi, ja, et nende vahel oli ka tülisid, kuid midagi konkreetset ei oska nimetada. Tunnistaja ise mingeid löömisi pealt näinud ei ole; Tunnistaja A.S. ütlused. A. S. ütluste kohaselt 15.10.2006.a. hommikul läks ta poole seitsme ajal S.E.ile kartuleid viima. Nii S. kui Jaan olid üleval, kained ja ajasid juttu. S. andis 500.00 kroonise ja palus, et tunnistaja läheks poodi, vahetaks raha ära ja tooks ühtlasi õlut. Nii tunnistaja toimiski. Tunnistaja kinnitab, et hommikul, kui tema S.t nägi, siis S.l näos küll mingeid vigastusi näha ei olnud. Kuskil aasta tagasi olevat olnud juhus, kus S. nägu oli sinine ning ta kurtis, et Jaan olevat teda löönud; Tunnistajate R.V. ja M.P.i ütlused, selles, et nemad said 15.10.2006.a päevasel ajal T. V. käest teada, et B.P elukaaslase S.E.iga on midagi tõsist lahti. T.V. oli B.P kutsel käinud tema korteris ja näinud S.E.i korteri põrandal lebamas, käed täitsa külmad. S. oli vist surnud. Siis helistas M.P. hädaabi numbrile ja kutsus kiirabi kohale. R.V. ja M.P. väidavad, et ei tea S.E.i ja B.P omavahelistest suhtest suurt midagi. Nendele ei ole teada, et B.P oleks S.E.i peksnud. Tunnistaja A.J. ütlused. A. J. ütluste kohaselt tunneb ta B.P pikemat aega, on S.l ja Jaanil ka kodus külas käinud ja nendega koos ka alkoholi tarvitanud. Oktoobris 2006.a. ühel päeval tuli B.P hommikul tema juurde ja palus, et ta läheks käiks poes ära, andis ka raha. Jaan oli siis purjus. Ta hakkas ka oma naisest rääkima ja ütles, et oma kätega kägistas naise ära. Jaan kaelal oli näha punane joon või kriips. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu. Inimese elu on tähtsaim individuaalne õigushüve, mille õiguskaitse tuleneb otseselt Põhiseaduse §-st 16. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga (RKKK 3-1-1-2801). Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Eeltoodud tõendite analüüsi põhjal on kindel, et S.E.i surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus kaelaorganite pigistusest kägistamisel. Kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nähtub, et S.E.i kehal, näol ja jäsemetel, esines rida erinevaid kehavigastusi mis olid tekkinud lühikest aega enne surma saabumist. DNA ekspertiisi aktist nähtub, et B.P ja S.E.i vahel oli enne S.E.i surma kehaline kontakt. S. E. kaelalt küünekujulisest kriimustest võetud proovis esinesid B.P DNA alleelid. Süüdistatav B.P on ise tunnistanud S.E.i surma põhjustamist, kuid väitnud, et ei mäleta täpselt seda, kuidas ta S.E.i surma põhjustas. Kohtus antud ütluste kohaselt tegi ta midagi sellist S.le, et viimane suri. Kuigi B.P väidete kohaselt on tal mälus selle kohapealt tühi koht, siis mäletab ta seda hetke, kui ta hoidis S.l kaelast kinni ja seejärel tõusis ta S. pealt püsti. Tunnistaja A.J.le, kes nägi B.P S.E.i surmapäeval, tunnistas B.P, et ta kägistas oma kätega S. ära. Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt oli Jaani kaelal näha punane joon või kriips. Kohtus B.P oma tegevuse motiive ei avaldanud, kuna 8 väitis, et ei mäleta toimunust suurt midagi. Ekspertidele psühhiaatritele on B.P ekspertiisi teostamise ajal avaldanud, et S.E. ise oli hakanud 15.10.2006.a. hommikul peale Antsu nimelise meesterahva lahkumist tema kallal norima. Pärast Antsu lahkumist oli S. hakanud riidu kiskuma ja näägutama, ähvardades uuritava oma elamispinnalt välja tõsta. S.E. olevat väga äge olnud. Järgmisena mäletas uuritav, et oli kaksiratsi põrandal lamava S.E.i seljas ja hoidis viimasel kaelast kinni. Siis pööras ta S. pead ja sai aru, et S. on surnud. Sisulist kahetsust temale inkrimineeritava kuriteo suhtes ekspertide arvates B.P ei oma. Põhjustagajärg seostest saab uuritav aru. Eksperdid-psühhiaatrid leidsid, et B.P esineb alkoholisõltuvus ja sellest tulenev isiksuse degradatsioon vastutustundetu ning kriitikavaese käitumisega. Antud häire ei takista tal aru saama oma teo keelatusest või oma käitumisest vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Uuritav on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. B.P pani inkrimineeritava kuriteo toime alkoholijoobes tekkinud tüli käigus mitte hingelise erutuse seisundis. Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt käis ta 15.10.2006.a. hommikul kella poole seitsme ajal tuttavale S.E.ile kartuleid viimas. Siis olid S. ja Jaan mõlemad üleval, kained ja ajasid juttu. Tunnistaja ütluste kohaselt kui ta hommikul S.t nägi siis ei olnud S.l mingeid kehavigastusi märgata. Kunagi varem on S.E. aga kurtnud temale B.P vägivaldse käitumise üle. Kohtus uuritud tõendite põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav B.P oma tegevusega (kägistamisega) põhjustas S.E.i surma, so. B.P tegu ja S.E.i surm on omavahel põhjuslikus seoses. Kohtuistungil taotles B.P kaitsja oma kaitsealuse tegevuse ümberkvalifitseerimist kuriteolt

§ 114

p1 kuriteona

§ 113

järgi, leides , et B.P põhjustades küll S.E.i surma ei teinud seda piinaval ega julmal viisil. Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega ja leiab, et B.P tegevus S.E.i surma põhjustamisel on õigesti kvalifitseeritud

§ 114p1 järgi.

Süüdistuses on loetud S.E.i tapmine julmaks ja piinavaks, kuna B.P jõhkrat füüsilist vägivalda kasutades lõi S.E.i korduvalt näkku, paiskas põrandale ja istudes kaksiratsa pikali maas lamavale vastupanu osutavale ja temast füüsiliselt tunduvalt nõrgemale naisterahvale peale tapmise eesmärgil haaras teda kahe käega kõrist ja jõuliselt kägistas vasturabelevat kannatanut kuni viimane lämbus, lõdvestudes ja näost siniseks muutus. Kaelaorganite pigistamisega tekitas B.P S.E.ile kilpkõhre murrud, verevalumid kõri limaskestal, kõri ümbritsevates pehmetes kudedes ja kaelalihastes, nahamarrastused kaelal ning lämbuse üldised tunnused, põhjustades sellega S.E.ile suure valu ja kannatusi Vastavalt seadusele on tapmine piinaval või julmal viisil normatiivne ja alternatiiv-aktiline koosseis. See moodustub tapmise põhikoosseisust ja kahest normatiivsest tunnusest, mis iseloomustavad tapmise toimepanemise asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt iseloomustab piinavat viisi tapmistegu ja kuulub seega kindlalt objektiivsesse koosseisu. Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvaid muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvuse kaotust. Muud füüsilised vaegused on näiteks õhu puudus, nälg, janu, talumatu kuumus ja külmatunne, elektrilöögid. Seega on piinaval viisil tapmisena käsitletavad ka sellised teod nagu surnuks näljutamine, külmuda laskmine, aeglane lämmatamine jne. Füüsiliste kannatuste puhul on selle üheks objektiivseks ja obligatoorseks tõendiks selged ja meditsiiniliselt fikseeritud vigastuste jäljed jm tagajärjed. Julm viis on aga laiem mõiste. See võib lisaks tapmisteole iseloomustada ka tapmise motiivi, eesmärki ja tapmisega kaasnevaid tegusid, mis kõik kuuluvad toimepanijaga seotud tunnuste hulka. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Sarnaselt piinava viisiga võib ka julm viis ilmneda tapmisteos, erinevalt ei eelda see aga ohvri kestvaid kannatusi. Julm viis võib väljenduda ka muudes tehioludes, näiteks süüdlase ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist, kuriteo toimepanemise ajas ja kohas jne. S.E.i kohtuarstlikus ekspertiisiaktis loetletud kehavigastuste loetelu ja nende vigastuste iseloomu põhjal (vt. tl.50 alt viimane lõik mis jätkub tl.51) aga ka 9 tunnistaja A. S. ütluste põhjal, kes nägi S.E.i vahetult enne surma ja kes kinnitas, et S.E.il ei olnud siis näha kehavigastusi aga ka B.P enda ütluste põhjal, kes on eitanud S.E.i varasemat löömist, saab kohus teha järelduse, et B.P vahetult enne S.E.i surnuks kägistamist peksis teda, so. põhjustas ohvrile füüsilist valu ja muid füüsilisi vaegusi enne surnuks kägistamist. S.E.i vastupanule, selle vastupanu mahasurumisele ja kannatustele viitab ka sündmuskoha kirjeldus. Sündmuskoha kirjeldusest ja sündmuskohal tehtud fotodest on näha, et S.E.i surnukeha oli leidmisel kõhuli asendis (kõhuli käed kõhu all). Arvestades sündmuskoha vaatluse käigus kogutud andmeid ja B.P enda ütluseid, mille kohaselt istus ta S.E.i kägistamise hetkel tema seljas, siis saab sellest teha järelduse, mille kohaselt kannatanu kägistamise hetkel oli tema vastupanu raskendatud, kuna kannatanu käed olid enda kõhu alla surutud ja B.P istus kägistamise hetkel kannatanu seljal. S.E.i surmaeelsest vastupanust B.P-le ja B.P poolt rakendatud vägivallast S.E.i suhtes annab tunnistust ka DNA ekspertiisi käigus saadud andmed ja sündmuskoha vaatluse käigus S. E. surnukeha välisel vaatlusel tuvastatud kehavigastuste kirjeldus ning asjaolu, et sündmuskohal S.E.i surnukeha parema käe neli sõrme oli kokkusurutud asendis, sõrme ja peopesa vahel oli kimp erineva pikkusega juukseid. Erilisele julmusele viitab ka süüdistatava B.P käitumine peale S.E.i surnuks kägistamist. Peale S.E.i surma põhjustamist lahkus B.P kodust, käis poes ostis alkoholi mida ta tarbis koos tuttavaga ja üksinda. B.P ei pöördunud pikema perioodi jooksul ise S.E.ile abi kutsumiseks arstide või politsei poole, vaid seda tegid tema eest kõrvalised isikud. Oma sellise S.E.i surma põhjustamise suhtes ükskõikse suhtumisega ja tegevusetusega tagajärgede suhtes väljendas B.P erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. B.P-le omasest vägivaldsest käitumisest annavad tunnistust kohtulikus menetluses ärakuulatud ja avaldatud tunnistajate ütlused (T.V., A.S., S.V.) ning fakt, et B.P on olnud varem kriminaalkorras karistatud teisele isikule kehavigastuste tekitamise eest, so. KrK § 108 lg1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest (tl.98-103). Kohus on seisukohal, et süüdistatav B.P olles oma ohvrist S.E.ist füüsiliselt igati tugevam ning kasutades enne oma ohvri surnuks kägistamist viimase vastupanu mahasurumiseks füüsilist vägivalda lüües kannatanut korduvalt näo- ja kehapiirkonda, põhjustades nende korduvate löömistega kannatanule erinevaid kehavigastusi, istudes kannatanu seljas ning halvates sellega veelgi kannatanu vastupanu võimet, pidi võimalikuks pidama ohvri kannatusi ja tema brutaalset surma ning vähemalt möönma seda. B.P esines tahtlus ohvri surma põhjustamiseks nii piinaval kui julmal viisil ja seda vähemalt kaudse tahtluse vormis. Asjaolusid, mis viitaksid provotseeritud tapmisele ei kohtuistungil ilmnenud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et B.P tegevus vastab

§-s 114 p1 toodud süüteokoosseisu tunnustele, tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja B.P on

§ 114p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Iga inimese elu peab olema võrdselt kaitstud. Asjaolu, et ohver S.E. oli tema tapmise hetkel alkoholijoobes, ei muuda B.P poolt toimepandud kuriteole antavat õiguslikku hinnangut, kuid kohus leiab, et nimetatud asjaolu on võimalik arvesse võtta süüdistatavale karistuse mõistmisel. B.P süüdistuse kuriteos

§ 121järgi, so.

S.E.ile eelmisel õhtul enne tema surma kehavigastuste tekitamises on prokurör kohtulikul uurimisel pidanud tõendatuks: Kohtuarstlikus ekspertiisiaktis fikseeritud andmetega S.E.il näos esinenud kehavigastuste kohta; tunnistajate S. V., A. S. ütlustega B.P vägivaldse käitumise kohta S.E.i suhtes; süüdistatava B.P poolt 16.10.2006.a. ja 05.11. kahtlustatavana antud ütlustega, mille kohaselt hakkasid nad S.E.iga alkoholi tarvitama 14.10.2006.a, kui neil käis külas A. J. Pärast 10 viimase lahkumist oli temal S.ga tekkinud tüli õllepudeli peitmise pärast, mille tõttu lõi ta S.E.i rusikaga näkku. Kohtuistungil B.P eitas S.E.i löömist eelmisel õhtul. Kui tema kahtlustatavana ja süüdistatavana antud ütlused S.E.i löömise kohta eelnenud õhtul kohtuistungil avaldati, siis B.P väitis, et tema sellist löömist küll ei mäleta. Eeltoodu annab alust kohtul kahelda B.P ütluste tõepärasuses. Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt külastades 15.10.2006.a. varahommikul B.P ja S.E.i ei näinud tema S.E.iga suheldes viimasel näos küll mingeid vigastusi millised viitaksid löömisele. Kohtuarstliku ekspertiisi andmete põhjal olid S.E.il esinenud kehavigastused tekitatud lühikest aega enne tema surma saabumist, so. 15.10.2006.a. Tunnistajad S. V. ja A. S. ei ole ise vahetult näinud S.E.i löömist 14.10.2006.a. õhtul B.P poolt. Kohus ei pea võimalikuks B.P süüdi tunnistamist tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste põhjal, millistest ütlustest ta on kohtulikus menetluses loobunud. Muud tõendid, mis kinnitaksid B.P süüd

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, puuduvad.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtulikul uurimisel ei ole leidnud tõendamist

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine B.P poolt ja ta kuulub selles süüdistuses õigeksmõistmisele. KARISTUSE MÕISTMINE Pidades B.P süü temale süüks arvatud I raskusastme eluvastase kuriteo toimepanemises tõendatuks, arvestab kohus B.P-le karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.P süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. B.P poolt on toime pandud tahtlik I raskusastme kuritegu, mille eest seadusandja on ettenäinud minimaalse karistusena vangistuse kaheksa

§ 57

) ja raskendavad (

§ 58) asjaolud puuduvad.

Kohus arvestades eeltoodut leiab, et B.P-le tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus, kuid seda lühemana prokuröri poolt taotletust. Kohus peab põhjendatuks mõista B.P-le karistuseks 9 aastase vangistuse.

§ 68

alusel kuulub B.P-le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema eelvangistuses viibitud aeg: kahtlustatavana kinnipidamine alates 15.10.2006a., tõkend vahistamine kohaldatud 17. oktoobril 2006.a. (tl.62-66, 93-95). S.E.i matused korraldas tema vend L.A.. L.A. on kriminaalasjas esitanud S. E. matuse kuludega seoses tsiviilhagi summas 2830.00 krooni lisades asja materjalidele ka kulutuste tegemist tõendavad dokumendid (tl. 19-20). Süüdistataval B.P vastuväited tsiviilhagile puudusid. Kohus peab põhjendatuks L. A. tsiviilhagi rahuldamise. 11 KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on I raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 9000.00 krooni. B.P-lt kuulub väljamõistmisele riigituludesse ka asjas teostatud ekspertiiside tasu (psühh.eksp. 2475.00 krooni vt. tl 77; DNA ekspertiisitasu 13140.00 vt. tl. 90; arstlik ekspertiisi 9385.00 krooni vt. tl.57) kokku 25000.00 krooni ning lisaks veel menetluskuluna riigiõigusabi korras esinenud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 1080.00 krooni vt. tl. 81 ja kannatanu esindajale L.A.le kohtuistungil osalemisega makstud tasu summas 1259.00 krooni. Kohtuotsuse resolutiivosas on ekspertiisitasude arvestamisel tegemist matemaatilise veaga ja seetõttu peab kohus põhjendatuks parandada resolutiivosas summa 27475.00 krooni summaks 25000.00 krooni (2475+13140+9385). Kristel Pedassaar Kohtunik Riina Allik rahvakohtunik Valdur Oll rahvakohtunik 12