← Eesti

1-19-8126/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8126 (18259000800) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: S.U süüdi tunnistada Kar

S § 169 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 900 (üheksasada) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui S.U ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lugeda S.U-le määratud katseaja alguseks 14.10.2019.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 234 eurot ja sundraha summas 510 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.U-lt menetluskuluna sundraha summas 300 (kolmsada) eurot riigituludesse. 1

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada S.U kriminaalmenetluse kulud kokku summas 300 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 25 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700052094 ning selgitusega: „S.U , 1-19-8126, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus toimetada kätte S.U-le , saata teadmiseks kaitsjale ja prokurörile ning saata kannatanule e-posti aadressile xxxx. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

  1. peatüki
  2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS S.U süüdistatakse järgmises: S.U-lt on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.03.2012 kohtuotsusega nr 2-10-43567 välja mõistetud xxxx sündinud poja M-M K ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 161,39 eurot ja alates 09.09.2010 igakuuliselt 139,01 eurot ja alates 01.01.2012 igakuuliselt 145 eurot, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni M-M K täisealiseks saamiseni xxxx. Harju Maakohtu 03.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12534 võeti K R ja S.U-lt täielikult ära nende ühise alaealise lapse M-M K isiku- ja varahooldusõigus ning määrati lapse eestkostjaks T P. Alates lapsele eestkoste määramisest 03.11.2016 kuni 31.10.2018 S.U lapse ülalpidamise kohustust ei täitnud. Nimetatud perioodil oli S.U kohustus tasuda 5735,67 eurot, kuid laekumisi oli sel perioodil vaid kaks –
  3. aasta jooksul 100 eurot ja 24.05.2018 kohtutäituri kinnipidamisel 74,14 eurot. Võlgnevus nimetatud perioodil moodustab 5561,53 eurot (ehk keskmiselt umbes 240 eurot ühe kuu kohta). Maksu- ja Tolliameti registri järgi oli S.U üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvestamist
  4. aastal 6412 eurot ehk umbes 534 eurot ühe kuu kohta,
  5. aastal 5353 eurot ehk umbes 443 eurot ühe kuu kohta ja
  6. aastal 5181 eurot ehk umbes 431 eurot ühe kuu kohta. Ajavahemikus 04.04.2016-15.03.2018 töötas S.U OÜ-s Xxxx, kus lasi 2017 oktoobri kuni 2018 märtsi töötasu kanda elukaaslase M L kontole, vältides sellega töötasust kinnipidamist, mis oli kohtutäituri 03.07.2017 esitatud sissetuleku arestimise aktiga osaühingule kohustuseks pandud. Alates 01.04.2018 kuni käesoleva ajani töötab S.U OÜ-s Xxxx, sh ajavahemikus 01.09.2018-31.01.2019 tasuta. Seega S.U, jättes maksmata kohtuotsusega välja mõistetud elatise vaatamata sellele, et tal oli selleks piisavalt vara ega olnud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid makse tegemist, varjates oma sissetulekuid ning jättes olukorras, kus elatis moodustab pea poole tema igakuisest keskmisest sissetulekust tegemata mõistlikud jõupingutused oma varalise seisundi parandamiseks, mis 2 võimaldaks ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, hoidis teadvalt nooremale kui 18-aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest ja pani sellega toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.U-le KarS § 169 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära (KarS § 44 lg 2 alusel on S.U päevamäär 10 eurot), s.o summas 900 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui S.U ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav S.U on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on S.U menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot ja

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu vandeadvokaadi Siim Mõistliku poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest summas 234 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu ning sundrahast 510 eurot riigi kanda ning võimaldada S.U-lt asuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 300 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 25 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.