← Eesti

2-19-12554/52

Obsah (11)§ 657§ 651§ 267§ 268§ 50§ 442§ 445§ 162§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1255

) §-st 367 õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kostjatelt viivist. 6.7.

  1. 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu p-st 4.
  2. nähtuvalt lepiti kokku kostjate kohustuses tasuda viiviseid 0,5% tähtaegselt tagastamata summast, kuid viivisenõude suurus piirati maksimummääraga 10% tähtaegselt tagastamata laenusummast. Kuna hagi esitamise ajaks oli laenulepingute alusel antud laenult viivised muutunud 10% ulatuses sissenõutavaks, siis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised kokku 4000 eurot. 6.7.
  3. 20.03.2017 laenulepingu puhul tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenusumma 11 000 euro sissenõutavaks muutumisest kuni põhisumma 5 2-19-12554 tasumiseni. Seisuga 19.08.2019 on kostjad I ja II viivituses laenu tagastamisega 841 kalendripäeva, mis teeb viivise summaks 2026,81 eurot. 6.7.
  4. 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu p-des 4.
  5. kokkulepitud viivise määr ei ole ülemäära suur ega kostjaid põhjendamatult kahjustav. Tegemist on füüsiliste isikute vahelise laenusuhtega, millele ei laiene kutsetegevuses laenu andvate ettevõtjate ja tarbijate vaheliste laenusuhete põhimõtted. Apellatsioonkaebus
  6. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja hagi kostja III vastu ning mõistis kostjalt III hageja kasuks välja 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel 40 000 eurot ja viivised 4000 eurot, ning jättis menetluskulud kostja III kanda. Kostja III palub ringkonnakohtul vaidlustatud osas teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja III vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7.
  7. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus alusetult rahuldamata kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks. Seetõttu jäid asja lahendamiseks olulised asjaolud piisavalt tuvastamata ja see tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Poolte vahel suuliselt sõlmitud kokkuleppeid ja nendega seotud asjaolusid on võimalik tõendada üksnes kostja III vande all antavate ütlustega. SkyHummer OÜ
  8. a majandusaasta aruandest nähtub, et SkyHummer OÜ-l on lühiajalisi laenukohustusi 73 925 euro ulatuses. Kostja III saab üksnes enda ütlustega tõendada, et poolte tahe oli laenu andmine SkyHummer OÜ-le, ning et hageja soov oli investeerida ja teenida kasumit SkyHummer OÜ majandustegevuse arvelt. 7.
  9. Maakohus jättis tähelepanuta kostja III põhjendused ja väited seoses laenulepingute näilikkusega. Laenulepingud ei vasta poolte tegelikele kokkulepetele ning need on TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilikud. Hageja soovis tegelikult anda laenu SkyHummer OÜ-le, mitte kostjatele. 7.
  10. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja III ei rikastunud hageja antud rahasummade arvelt ning hageja raha läks kostjate I ja II käsutusse. Seetõttu puudub hagejal alus kostja III vastu nõude esitamiseks. 7.
  11. Maakohus jättis lahendamata ka kostja III 27.09.2021 kohtuistungil esitatud taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Vastustaja seisukoht
  12. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja III kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel täiendada otsustusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuid kostja III kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja III osas, milles hagi tema suhtes rahuldati ja 6 2-19-12554 menetluskulud jäeti solidaarselt muu hulgas kostja III kanda. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes kostjat III puudutavas osas. 11. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui jättis kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata – vaatamata sellele, et maakohtu põhjendused taotluse lahendamisel ei olnud asjakohased. Maakohus jättis kostja III taotluse rahuldamata, märkides ennatlikult, aga ka ebaõigesti, et vande all antavad ütlused ei saaks kummutada kirjalikke tõendeid, ning et see oleks täiendav ajakulu kohtule ja menetlusosalistele (tl 154, ajamärk 00:11:03). 11.1.

§ 267

lg 1 järgi võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist.

§ 268

kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kuna hageja ei nõustunud kostja III vande all ülekuulamisega, ei olnud maakohtul võimalik kostja III taotlust

§ 268alusel rahuldada.

11.2.

§ 268

¹ reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Maakohtul ei olnud alust rahuldada kostja III taotlust ka

§ 268¹ alusel.

Poole vande all ülekuulamist reguleerivatest sätetest (

§-d 267–268¹) nähtub, et pool saab teise poole nõusolekuta taotleda kohtult mitte enda, vaid vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks (vt RKTKo 05.06.2019, 2-17-17217, p 18).

§ 268

¹ mõtteks ei ole võimaldada poolel vande all kinnitada tema enda poolt tõendamisele kuuluva asjaolu esinemist. Kohtu algatusel poole vande all ülekuulamise esimene eeldus on, et kõik muud tõendid, mida asjas on esitatud või mille kogumist on taotletud, on uuritud ja kohtul ei ole sellest hoolimata tekkinud kindlat veendumust, kuidas faktivaidlus lahendada (

I komm

(2017)§ 268¹, p 3.2). Siinses asjas ei tekkinud maakohtu menetluses olukorda, kus varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei oleks maakohtul olnud võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuses. Maakohtule esitati vaidlusalused laenulepingud ja aktid laenuna antud rahasummade üleandmise kohta (tõlked tl 7–8 ja 13–14), mida maakohus sai otsuse tegemisel hinnata. 11.3. Ülaltoodust tulenevalt ei eksinud maakohus, kui jättis kostja III taotluse tema vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja ei nõustunud kostja III vande all ülekuulamisega ja

§-s 268¹ sätestatud eeldusi ei esinenud.

  1. Maakohus ei jätnud tähelepanuta kostja III väiteid seoses laenulepingute väidetava näilikkusega. Maakohus on otsuses kostja III asjaomaseid väiteid hinnanud ja leidnud, et kostjatega korduvalt sõlmitud laenulepingutest ja raha üleandmise aktidest ei saa mingil moel järeldada, et hageja soovis laenu anda kostjate asemel SkyHummer OÜ-le (tl 159 pöördel–160, p 16). 7 2-19-12554
  2. Hageja on menetluses väitnud, et ta andis 05.08.2016 laenulepingu ja 05.11.2016 laenulepingu alusel laenu kostjatele ühiselt. Seega on ebaõige kostja III väide, nagu ei oleks poolte vahel olnud vaidlust selles, et osundatud laenulepingute alusel said raha üksnes kostjad I ja II. Kostja III on kahel aktil kinnitanud, et ta on koos kostjatega I ja II võtnud hagejalt vastu kokku 40 000 eurot (= 20 000 + 20 000), tal ei ole hageja vastu pretensioone ja et lepingust tulenev kohustus laenusumma üle anda on kohaselt täidetud (vt tõlked eesti keelde tl 8 ja 14, p-d 1–3). Seega ei ole kostja III mitte üksnes allkirjastanud 05.08.2016 laenulepingut ja 05.11.2016 laenulepingut, kus on selgelt pooltena märgitud hageja ja kostjad, vaid kostja III on täiendavalt kinnitanud, et hageja on laenulepingud muu hulgas tema ees täitnud. Kostja III ei ole millegagi selgitanud, miks ta allkirjastas aktid laenulepingute täitmise kohta, kui väidetavalt anti laenu hoopis SkyHummer OÜ-le.
  3. See, kuidas kostjad omavahel laenuraha kasutasid, ei oma suhetes hagejaga tähtsust. Kostjatel (sh kostjal III) tuleb hageja ees täita 05.08.2016 laenulepingust ja 05.11.2016 laenulepingust tulenevad kohustused. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2).
  4. Kostja III esitas maakohtu 27.09.2021 istungil taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et kostja III täidab kohustused hageja ees perioodiliste maksetena kolme aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 154 pöördel, ajamärk 00:34:12 ja tl 155). Kuigi maakohus on jätnud istungi protokollis vastuolus

§ 50

lg 1 p-ga 6 kajastamata kostja III taotluse täpsema sisu, ei kajastanud maakohus kostja III taotlusest hoolimata kohtuistungi protokollis kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotluse sisu. Samuti jättis maakohus kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks kohtuotsuses lahendamata. Ringkonnakohus saab maakohtu minetused parandada, lahendades kostja III taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks (tl 155). 15.1.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi, tulnuks otsuse resolutsioonis lahendada ka kostja III taotlus kohtuotsuse viisi ja korra kindlaksmääramiseks. 15.2.

§ 445

lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja III taotleb hagi rahuldamisel tasuda väljamõistetud summa osamaksetena kolme aasta jooksul. Ringkonnakohus jätab kostja III taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja sellise kohtuotsuse täitmise viisiga ei nõustunud. Kohus ei saa otsuse täitmist kindlaks määrata kostja III taotluses toodud tingimustel, sest kostja III taotlus kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumiseks osamaksetena lükkab otsuse täitmise tähtaja kolmeks aastaks edasi. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude kohta täitedokument. Kostja III taotletud viisil otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve.

§ 445alusel saab täitmist ajatada ainult väga erandlikel asjaoludel.

Kostja III ei ole selliseid asjaolusid esile toonud. 15.

  1. Ka täitemenetluses kehtiva nn üldise õiglusklausli ja erandnormi, s.o täitemenetluse seadustiku §-i 45, puhul on Riigikohus olnud seisukohal, et võla ajatamine või täitemenetluse peatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks (RKTKm 12.06.2012, 3-2-1-79-12, p 11). 8 2-19-12554
  2. Kokkuvõtvalt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega jätta rahuldamata kostja III taotlus määrata otsuse täitmise kord ja viis. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 171

lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. 18. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt kostja III kanda.

Kostja III olukord ei parane ringkonnakohtu otsuse tulemusel. Maakohtu otsus jääb sisuliselt muutmata. Maakohtu otsuse resolutsioonis tehtud menetlusliku vea parandamine ei mõjuta hagi sisulise rahuldamise ulatust. Tervikuna on ka apellatsioonimenetluse tulemusena hageja saavutanud selle tulemuse, mida ta taotles kohtusse pöördudes. Sellises olukorras on põhjendatud ja õiglane jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja III kanda. 19. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

§ 174lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.