Obsah (4)

§ 657§ 652§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-3716 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangu

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju tekitamise eest 3066,95 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja tasaarvestuse kaudu oma kliendile BaKof Services OÜle kahju hüvitiseks 3066,95 eurot, mis koosnes järgnevast: 2066,95 eurot MTA nõue kliendi vastu koos intressidega, 500 eurot kliendi maine kahjustamise eest MTA ees, 500 eurot 5 juristi konsultatsiooni eest seoses väärteomenetlusest osavõtuga ja pretensiooni esitamisega. Hageja nõuab kostjalt kliendile tasutud summa hüvitamist kui kostja poolt hagejale tekitatud kahju.
2. Töölepingu punkti 4.1 kohaselt töötas kostja hageja juures raamatupidajana. Töölepingu punkti 5.1 järgi oli töö sisuks töölepingu lisas 1 nimetatud ettevõtete raamatupidamisarvestuse pidamine. Töölepingu lisas 1 on ühe äriühinguna nimetatud ka BaKof Services OÜ-d. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.
3. Hagiavalduse kohaselt sisestas kostja
4. a novembris raamatupidamisprogrammi valeandmeid BaKof Services OÜ sisendkäibemaksu kohta, vääralt on kajastatud 21 kliendi ostuarvet, millega vähendati kliendi käibemaksukohustust 1886,58 euro võrra.
5. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja piisavalt konkreetselt toonud esile asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada töölepingu rikkumist. Ainuüksi väitest, et kanded on raamatupidamisprogrammis ebaõiged, ei saa järeldada, et kostja on rikkunud töökohustusi. Hageja ei ole esile toonud, millised arved kostjale sisestamiseks esitati, millised andmed ta pidi sisestama ning mis andmed ta sisestas.
6. Samuti on tõendamata, et andmed on lõplikul kujul sisestatud kostja poolt. Arvutiprogrammi spetsialisti F 11.08.2020 arvamuse kohaselt sisestati ostuarved 2019.a novembris kohe algselt suuremates summades (tl 13). Samas ei selgu arvamusest, millises summas need sisestati ja millises summas need oleks pidanud sisestatama. Hageja IT spetsialisti Z arvamuse kohaselt tegi kasutaja „XXX“ programmis dokumentidega toiminguid üksnes kostja tööperioodil (tl 12). Tunnistaja C (Excellent Business Solutions Eesti AS töötaja) ütluste kohaselt sisestati andmed algselt „XXX“ kasutajakonto poolt, kuid andmeid on hiljem muudetud. Tunnistaja ütluste kohaselt on aga teadmata, kelle poolt neid muudeti (kasutajanimi puudub). C 29.12.2020 e-kirjast hagejale tuleneb, et kandeid muudeti 28.07.2020 ja 29.07.2020 (tl 42). Vaidlus puudub, et kostjaga lõpetati tööleping 20.03.
7. Seega toimus kannete muutmine pärast kostjaga töölepingu lõpetamist. Kuna kannete muutmine toimus pärast kostjaga töölepingu lõpetamist, siis ei ole tõendatud, et andmed nende lõplikul kujul on sisestatud kostja poolt.
8. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata hageja väidetud töölepingu rikkumine kostja poolt, mis puudutab ebaõigeid kandeid raamatupidamisprogrammis. Ainuüksi seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet ning ringkonnakohtul puudub vajadus hakata hindama kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi ja analüüsida hageja väidetud kahju komponente. 6
9. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi 7060,45 eurot ja viivise ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest. Hagiavalduse kohaselt võttis kostja, kui Y OÜ juhatuse liige, 2020.a aprillis ühendust BaKof Service OÜ juhatuse liikme Q-ga ja tegi ettepaneku hakata Y OÜ kliendiks. Hageja käsitleb seda BaKof Service OÜ kontaktandmete Y OÜ-le edastamisena ning ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. Kostja on vaielnud vastu hageja väitele, et ta võttis BaKof Service OÜ-ga ühendust.
10. Töölepingu p 11.1 järgi on töötaja kohustatud töölepingu kehtivuse ajal hoidma saladuses temale seoses tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Töölepingu p 11.4 järgi käsitletakse konfidentsiaalsena muuhulgas tööandja kliente puudutavaid andmeid. Töölepingu p-s 11.5 on kokku lepitud, et saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel, kohustub töötaja maksma tööandjale leppetrahvi 5 kuu keskmise töötasu suuruses summas.
11. Kolleegiumi hinnangul järeldub töölepingus kokkulepitust, et töötajal on saladuse hoidmise kohustus töölepingu kehtivuse ajal. Hageja väite kohaselt võttis kostja BaKof Service OÜga ühendust 2020.a aprillis, s.o pärast töölepingu lõppemist. Juba ainuüksi seetõttu ei saa hageja väidetud kostja käitumise puhul olla tegemist saladuse hoidmise kohustuse rikkumisega. Lisaks on andmete näol ärisaladusega tegemist siis, kui see vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Teave BaKof Service OÜ kui äriühingu olemasolu ja selle kontaktandmete kohta ei vasta eeltoodud tingimustele. Tegemist on avalike andmetega. Ka seetõttu ei saa BaKof Service OÜ-ga kontaktandmete kaudu ühenduse võtmist käsitleda hageja ärisaladuse rikkumisena.
12. 27.10.2021 seisukohas on hageja täiendavalt esile toonud, et tsiviilasjas 2-20-6205 esitas kostja 16.06.2020 vastuse hagiavaldusele, mille lisaks on tööalane e-kirjavahetus
13. novembrist 2019 ja
14. jaanuarist 2020 hageja klientide ja hageja juhatusega. See sisaldab andmeid klientide kohta ning kuna need on senini kostja käes, siis see näitab, et kostja on omandanud hageja konfidentsiaalset teavet. Ringkonnakohus märgib, et viidatud e-kirjad sisaldavad kostja suhtlust arvete teemal ning kuvatõmmist arvutiprogrammist, millest nähtub arvete nimekiri (nimekirjast ei nähtu arvete sisu ega osapooled) (tl 63-65). Hageja ei ole esitanud põhjendusi, millest nähtuks, et nendest e-kirjadest ilmnev teave vastaks ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele. Seega ei ole tõendatud, et hageja esiletoodud andmete puhul on tegemist ärisaladusega. Lisaks on tõendamata, et kostja oleks ärisaladuse hoidmise kohustuse kehtivuse ajal edastanud ekirjades olevat teavet kolmandatele isikutele.
15. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust, mistõttu ei saa hagejal olla ka leppetrahvi nõuet. Kuna rikkumine ei ole 7 tõendatud, siis ei ole vaja hinnata, kas töölepingus kokkulepitud leppetrahvi kokkulepe on kehtiv.
16. Hageja on seisukohal, et tal ei olnud maakohtus võimalik esitada täielikult oma seisukohti ja taotlusi. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud, milliseid seisukohti ja taotlusi ta oleks soovinud maakohtule esitada ja kuidas nende esitamata jätmine mõjutas asja lahendamise tulemust. Samuti ei ole hageja neid seisukohti ja taotlusi esitanud apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule.

§ 652

lg 3 p 2 sätestab, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Eeltoodust tuleneb, et kui hageja leidis, et kohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumise tõttu jäid tal asjaolud ja taotlused esitama, siis oleks tal olnud võimalus need esitada ringkonnakohtule. Seda ei ole hageja teinud. Seetõttu ei anna hageja väited menetlusõiguse normide rikkumise kohta alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Lisaks on hageja seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult taotluse Q tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ei saa väidetavat ühenduse võtmist BaKof Services OÜ juhatuse liikmega käsitleda hageja ärisaladuse rikkumisena. Seega ei olnud alust ka Q tunnistajana ülekuulamiseks.
2. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 172lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 8