Obsah (9)

§ 428§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150§ 175§ 177

2-22-9027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 26.12.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Kamari Hüdro OÜ hagi Ixxxxx Kxxx ja ROOSTIKU O

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on selgelt väljendanud, et soovib hagist loobuda. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hageja hagist loobumise vastu ning lõpetab menetluse määrusega

§ 428lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata.

Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal 2 2-22-9027 alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja I esitas vastuväited menetluskulude jaotusele. Kostja I leidis, et hageja esitas hagi ennatlikult ning kostja I arvates ei olnud vaidlust selles, et hageja palus korraldada generaatori remont (sh paigaldus) ning kostjal oli töövõtulepingu alusel õiguslik alus generaatori valdamiseks. Kostja I leidis, et hageja loobus hagist, sest sai aru enda hagi ennatlikkusest. Generaator on tagastatud, kuivõrd kostja sai hagiavalduse esitamisest lugeda välja hageja soovi öelda leping üles. Hageja tasus kostjale tööde eest esitatud arve (esitatud septembris 2022). Kostja II ei esitanud seisukohta menetluskulude jaotusele. Hageja märkis, et väidetavast võlaõiguslikust lepingust tulenevad kohustused ei oma seost generaatori omandiõiguse ja vindikatsiooninõudega. Isegi kui poolte vahel oli töövõtuleping, pidid kostjad vähemalt alates 07.04.2022 (I pretensioon kostjale I) aru saama, et lepingust on taganetud. Isegi juhul kui kostjad saidki lepingu taganemisest aru alles hagi esitamisel, ei tagastanud nad ka siis generaatorit, vaid tegid seda 2 kuud hiljem. Kostjatel polnud õigust generaatorit kinni pidada ka põhjusel, et hageja ei olnud teenuse eest tasunud, sest arve esitati hagejale alles 02.09.2022, mille hageja tasus õigeaegselt. Kuna kostjad tagastasid generaatori, siis esitas hageja hagist loobumise avalduse. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada asi kohtuväliselt, aga ka menetluse kestel, et saada generaator tagasi (kirjad kostjale I, millele kostja I enam ei vastanud). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohus leiab, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult. Hageja oli õigustatud nõudma tagasi generaatori valdust ning see oli tema hagi eesmärgiks. Kostja tegevuse tulemusena saavutas hageja pärast hagi esitamist oma eesmärgi, millega ta kohtusse pöördus. Seega tuleb lugeda, et kostjad on hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist. Kohus märgib, et hageja ei loobunud hagist seetõttu, et ta sai aru, et hagi oli ennatlikult esitatud, vaid ikka seetõttu, et generaator talle tagastati. Seejuures ei tagastanud kostjad generaatorit kohe, kui hagist teada said vaid mitu kuud hiljem, mis omakorda tõstus menetluskulude suurust (kulud eelmenetluses osalemiseks). Igasugune vaidlus generaatori valdamise õigusliku aluse osas on asja sisulise lahendamise küsimus ning selleni käesolevalt ei jõutudki. Seega selles osas kohus mingit seisukohta võtma ei hakka ning see ei mõjuta ka menetluskulud jaotuse küsimust, sest kostjad täitsid hageja nõude pärast hagi esitamist. Nii

§ 168

lg 4 kui ka lg 5 näeb ette, et sellises olukorras tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, ei hinda kohus kostjate menetluskulude rahalist suurust ega nende vajalikkust ja põhjendatust. 3 2-22-9027

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2520 eurot ning lepingulise esindaja kulud 9300 eurot (38,75h x 240€/h, km-ta). Kulud on käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 2520 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses sätestatud määras ja see on põhjendatud. Kuna hagejal on õigus

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust, siis on põhjendatud solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv pooles ulatuses, s.o 1260 eurot. Teise poole osas on hageja esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohtu hinnangul on taotlus

§ 150lg 2 p 2 ja lg 4 alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Hagejale tuleb tagastada 1260 eurot. Hageja taotles ka kostjatelt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 9300 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja I esitas vastuväited hageja lepingulise esindaja kuludele. Kostja I hinnangul ületab hageja esindaja tunnihind keskmist advokaadi tunnihinda ning vaidluse keerukust ei ole põhjendatud tunnihind üle keskmise. Kostja I ei märkinud, milline on tema arvates keskmine tunnitasu määr. Samuti on ajakulu ebamõistlikult suur ja ülepaisutatud. Kostja I loetles erinevaid toiminguid, mis tema meelest oli ajakulu osas ülepaisutatud, kuid ei märkinud, milline oleks tema arvates põhjendatud ajakulu. Hageja palus kohtul kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja II ei esitanud seisukohta hageja menetluskuludele. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Seetõttu hindab kohus hageja esindaja toiminguid kogumis lähtudes asja olemusest, mahust ja keerukusest. Kohus hindab toiminguid eraldiseisvalt üksnes vajadusel. Kohus leiab, et asi pole olnud väga keerukas ega mahukas. Tsiviilasi kestis umbes pool aastat. Nimetatut arvestab kohus õigusabikulude hindamisel. Järgnevalt hindab kohus hageja esindaja tunnitasu määra põhjendatust ja vajalikkust. Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 120-140 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba

1. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr ei vasta õigusabiturul välja kujunenud keskmisele turuhinnale. Kuivõrd tegemist ei olnud väga keeruka ega mahuka vaidlusega ning kohtuasi ei kestnud kaua, leiab kohus, et põhjendatud tunnitasu määr on 160 eurot tund käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane). Kostja I esindaja tunnitasu on samuti 160 eurot. Poolte esindajad olid 4 2-22-9027 kõik ühe kvalifikatsiooniga – vandeadvokaadid. Kohus ei näe käesolevalt mõistlikke põhjusi, miks ühe vandeadvokaadi tasu peaks olema oluliselt kõrgem kui teiste omad. Järgnevalt hindab kohus poolte õigusabile kulunud aega. Hagejal on õigusabile kulunud kokku 38,75 tundi. Kohus leiab, et selline ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et kliendiga suhtlemine on iseenesest vajalik kulu, kuid hageja esindaja on hagejaga hüvitatavate menetluskulude mõistes kulutanud liialt palju aega nõupidamistele, s.o 4,5 tundi. Hageja võib enda esindajaga nõu pidada kui kaua tahes, kuid ei saa eeldada selle kulusid vastaspoolelt täies ulatuses väljamõistmist. Samuti ei saa mõistlikuks pidada hagi koostamisele kulunud toimingute aega kokku 16,5 tundi, arvestades, et kohtuväliselt on hageja esindaja saatnud kostjatele nõudeid ja pretensioone lausa pool aastat enne hagi esitamist. Hagist nähtuvalt esitas hageja esmase nõude generaatori tagastamiseks juba jaanuaris 2022, paludes generaator jaama tagastada
2. jaanuariks. Hageja esitas hagi kohtusse alles 16.06.
3. Selle vahele jäid veel 3 kirjalikku pretensiooni. Hagi koostamiseks vajalikud toimingud ning nõupidamised kliendiga on seega põhjendatud osaliselt, kohtu hinnangul kokku 10h ulatuses. Kohus selgitab, et sellised toimingud nagu kostjate seisukohtadega ja kohtumääruste/istungiprotokollidega tutvumised ja analüüsid on iseenesest põhjendatud. Hageja on tõendanud, et ta püüdis generaatori valdust tagasi saada kohtuväliselt, kuid kostja generaatorit ei tagastanud. Nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse ajal oli kostjatel tegelikult võimalus generaator tagastada, sest nad teadsid hageja generaatori tagasisaamise tahtest enne hagi esitamist. Juhul kui nad siiski ei saanud enne hagi esitamist aru, siis hagi kättesaamisel pidid nad sellisest hageja tahtest juba kindlasti aru saama. Ometi viivitasid nad generaatori tagastamisega. Seetõttu pikenes ka menetlusaeg, tehtavate toimingute maht ning paratamatult tekkisid kõigil menetlusosalistel ka menetluskulud. Küll aga on muudele seisukohtale kulunud kohtu arvates liiga palju aega, arvestades nende dokumentide sisu ja mahtu. Kohtumääruste/istungiprotokollidega tutvumised ja analüüsid ning seisukohtade koostamised on põhjendatud 10h ulatuses. Kohus, hinnates asjaolusid, toiminguid ja nende sisu ja mahte ning menetluse aega kogumis, leiab, et hageja õigusabile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik kokku 20h ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 4460 eurot, millest 1260 eurot on riigilõiv ja 3200 eurot (km-ta) lepingulise esindaja tasu ning mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5