KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 08. august 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-107381 Ts

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused PlusPlus Capital AS esitas 19.02.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. I. H.’i vastu 2 497,54 euro saamiseks. Kohus tegi 23.02.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning Pärnu Maakohtu 31.03.
4. a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus on 31.03.
5. a määruses märkinud, et võlgnikule üritati makseettepanekut korduvalt kätte toimetada aadressil xxxx – „tagastatud“ ja „muu põhjus“. Harju Maakohus on PlusPlus Capital AS-i hagiavalduse ning Harju Maakohtu 17.05.
6. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 14.06.
7. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressil xxxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud aadressil xxxx ja rahvastikuregistrisse kantud kostja elukoha aadressil xxxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, e-postiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteated on tagastatud kohtule märgetega „saaja ei olnud kohal“ ja „jäetud postkasti“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 31.03.
8. a määruse kohaselt kinnitas võlgniku ema 16.11.
9. a varasemas menetluses, et võlgnik ei ela aadressidel xxxx ja xxxx. Xxxx korteriomanik kinnitas 29.03.
10. a, et võlgnik ei ela enam antud aadressil. Vastuseks Pärnu MK Maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 30.03.
11. a, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogu kohaselt on seisuga 25.02.
12. a E. I. H.i võimaliku elukohana nimetatud xxxx ja seisuga 14.02.
13. a e-posti aadressina xxxx. Võlgniku ema kinnitas 29.03.
14. a, et võlgnik ei ela aadressil xxxx. Ema võlgniku kontakte ei tea. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 29.05.
15. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 08.08.
16. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 2

§ 175

lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Tulenevalt

§-st 484² on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 495 eurot, so riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 90 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3