Obsah (8)

§ 223§ 226§ 236§ 169§ 16§ 2§ 33§ 227

4-22-1706 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2023.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1706 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Donald Lips

§ 223lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi määratud lisakaristuste osas.

Muus osas – Donald Lips´ile

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot,

§ 226

lg 1 alusel määratud rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel määratud rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot – jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. KarS § 66 lg 1-3 alusel määrata, et kohtuvälise menetleja otsusega Donald Lips´ile mõistetud rahatrahvid kogusummas 820 eurot võimaldada tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt summas 82 eurot Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank AS, EE932200221023778606 Swedbank AS, EE701700017001577198 Luminor Bank AS või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Kaebuse esitaja kaitsja Kunnar Korsten taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 1560 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 14.04.2023.a. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.04.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,004360 karistati Donald Lipsu (Lips) liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. D. Lipsule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit, oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Enne paigalt liikumise hakkamist ei veendunud selle ohutuses ning sõitis otsa tänavavalgustuspostile. Väärteootsuse kohaselt põhjustas D. Lips oma tegevusega varalise kahju Elektrilevi AS-le, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, fotodega. Juht lahkus sündmuskohalt ei täitnud

§ 169

lg 4 p 5 nõudeid jättes liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata ja alla kirjutamata. Tarvitas alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Donald Lips rikkus

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 5 ja lg 7 nõudeid ja teda karistati

§ 223lg 1 eest 75 trahviühiku ulatuses, s.o.

300 eur, § 226 lg 1 eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 260 eur ja § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 260 eur. Lisaks määrati talle kõikide rikkumiste eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine liiklusseaduse § 223 lg 2 alusel 2 kuuks, § 226 lg 2 alusel 4 kuuks ja § 236 lg 2 alusel 4 kuuks.

1. 19.05.2022 esitas D. Lips kaebuse, leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja VTMS § 132 p 2 alusel koostada uus ja õiglane otsus. Kaebuse kohaselt kui kohus leiab kaebaja süü olevat kõigis asjaoludes tõendatud siis määrata võimalikuks karistuseks üks põhikaristus (rahatrahv) ning võimaldades selle tasumist ositi ühe aasta jooksul KarS § 66 sätteid kohaldades. Samuti kaebaja karistamise korral mitte määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist, kuna see tooks kaasa töö kaotuse ja rasked majanduslikud tagajärjed kaebajale.
2. Kaebuse kohaselt väärteoprotokollis ja väärteootsuse koostamisel on jäetud hindamata ja põhjendamatult arvestamata VTMS 108 p 4, 5, 6 ja p 9 kohaselt kõik asjast tähtsust omavad asjaolud ja selgitused, millest tulenevalt on kaebuse esitaja arvates ebaõigesti hinnatud nii teo õigusvastasuse ja süülisuse aluseid, kui ka kõiki kergendavaid asjaolusid, kas kõiki asjaolusid kogumis hinnates on karistuse liik ja määr õiglaselt määratud kui ka seda, kas karistuse kohaldamisel tuleks arvestada KarS § 63 lõike 3 asemel arvestada KarS § 63 lõikega 1 (mitte käsitleda omavahel seotud süütegusid eraldiseisvate süütegudena ning kohaldada üksnes raskeimat karistust põhikaristusena maksimaalselt 100 trahviühikut). Lisaks peab kaebaja ebaproportsionaalseks lisakaristuse kohaldamist juhtumi asjaolusid arvesse võttes. 2
3. Kaebuse kohaselt puuduvad väärteoprotokollis igasugused viited selle kohta, et menetlusalune isik on selgitanud ülekuulamisprotokollis (väärteo toimikus), et õnnetusele järgnevad rikkumised leidsid aset põhjusel, et ta ei teadnud, et kui õnnetus on juhtunud ilma, et inimesed oleks liiklusõnnetuses vigastada saanud või liiklusõnnetuses osalenud, siis on kohustuslik politsei välja kutsuda ja ära oodata. Tavapäraselt mõeldakse liiklusõnnetuse all olukorda, kus osaleb teine sõiduk ja inimesed. Asjade kahjustamisega seotud õnnetused ja kahjud hüvitatakse tavaliselt tsiviilmenetluse korras võlaõigusseaduse kohaste kahju hüvitamise sätete alusel. Menetlusalune isik ei kavatsenud tekitatud varalise kahju hüvitamisest kõrvale hoida, kuid menetlusalune isik ei pidanud amortiseerunud ja katkise posti vigastamise põhjuste ning asjaolude fikseerimist nii kiireloomuliseks ja oluliseks õnnetuseks

§ 169

seisukohalt, et selleks oleks pidanud teavitama häirekeskust või välja kutsuma politsei, sh koheselt välja selgitama vara (posti) omaniku, et vara omanikuga sündmuskohal kokkulepe saavutada. Väärteoprotokollis ja sellele lisatud tõendites ei kajastu kuskil liiklusõnnetusega tekitatud kahju suurust ega õnnetusega põhjustatud süü olulisust, sh menetlusosalise teo raskusastet, vaid on üksnes menetlusosalise teadmatusest põhjustatud järjestikuste eksimuste loetelu toodud välja eraldiseisvate väärtegudena ning kergendava asjaoluna on nimetatud väärteootsuses üksnes kahetsust. Kohtuväline menetleja ei ole kergendava asjaoluna arvestanud, et kaebuse esitaja rikkumisel ei esinenud tahtlust, tegemist on väheolulise kahjuga, mitte inimeste elule või tervisele ohtliku liiklusõnnetusega liikluses, samuti on kergendava asjaoluna arvestamata jäetud kaebuse esitaja majandusliku seisundi ja töökohustuste täitmiseks juhtimisõiguse vajalikkust. Lisaks eelnevale, soovib kaebuse esitaja juhtida tähelepanu asjaolule, miks ta arvas, et tegemist ei ole otseselt liiklusõnnetusega liiklusseaduse mõistes. Nimelt, nagu väärteootsuses väärteomenetleja viitab, siis

§ 2

p 32 liiklusõnnetuse mõiste kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud juhul toimus õnnetus parklas (sõidukite parkimiseks mõeldud eraldatud alal), mitte liikluseks mõeldud teel liikudes. Parklas liigeldes ei olnud ohtu teistele liiklejatele, vaid üksnes sai kahjustada vana ja katkine post. Liiklusseaduse mõistete (tee, parkla, ristmik, liiklusõnnetus) sõnastuse tõttu ning juhtumi asjaolusid arvestades, sh õnnetuses teiste liiklejate puudumine tekitasid menetlusaluses isikus veendumuse, et tegemist ei olnud tavapärases mõistes liiklusõnnetusega, vaid üksnes kahju tekitamisega enda varale (auto) ning kolmanda isiku varale (post), mille eest vastutus lasub kaebuse esitajal endal ning politseil on ilmselgelt olulisemaid menetlusi läbi viia, kui kahjustada saanud posti olukorra fikseerimine.

1. Lisaks eelnevale esitas kaebaja kaebuses, et kaebaja tahtluse omistamine väärteomenetleja poolt menetlusosalise isiku tegevustele tundub meelevaldne ja subjektiivne menetleja arvamus, mis ei tugine ühelegi tõendile ega menetlusosalise ütlusele. Menetlusosalise isiku „tahtlusele“ viitamine „süüteo varjamiseks“ tekitab põhjendamatult mulje, et väärteo juures esinevad siiski raskendavad asjaolud. Kaebuse esitaja arvates on pigem tegemist eksimusega süüteokoosseisu asjaoludes, mis karistusõiguse põhimõtete kohaselt tähendab olukorda, kus isiku ettekujutus faktilistest asjaoludest ei vasta tegelikkusele. Antud juhul seisnes eksimus menetlusaluse isiku poolt sõidu alustamisel hooletuses, liigsel kiirustamisel ning tähelepanu hajumises ja olukorra valesti hindamisel, mis omakorda käivitas õnnetuse järel edasiste süüteona käsitletavate tegude ahela (teavitamata jätmine ja šoki leevendamiseks alkoholi tarvitamine).
2. Kohtuvälise menetleja asus seisukohale, kaebus tuleb rahuldamata jätta. D. Lips on liiklusõnnetuse põhjustanud, posti puruks sõitnud, peale seda lahkunud sündmuskohalt ja tarvitanud alkoholi. D. Lips ei saanud sündmuskohal hinnata, kellele kahju tekkis. Tal oli kohustus teavitada häirekeskust ja mitte tarvitada alkoholi. Need kohustused tekkisid talle hoolimata sellest, kas varalise kahju saaja on teada või mitte. On tõendatud, et D. Lips sõitis posti maha, tekitas sellega liiklusõnnetuse ja tema kohapeal ei saanud hakata hindama kellele 3 varaline kahju tekkis. Ta pidi teavitama häirekeskust kuid seda ta ei teinud lahkudes sündmuskohalt peale mida tarbis alkoholi.
3. Kohtulikes vaidlustes leidis kaebaja, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada seoses sellega, et väärtegu kui sellist toime ei ole pandud. Kogu menetlus on üles ehitatud sellele, et menetlusalune isik tekitas varalise kahju oma tegevusega. Kaebaja seisukoht on, et tegelikkuses varalist kahju tekitatud ei ole ja järelikult puudub ka koosseis. Kui varaline kahju langeb ära siis langevad ka teised süüdistused ära. Kohtuotsuse põhjendused
4. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et ta sõitis posti maha ja selle üle ta ei vaidle. Kaebaja sõnul kui ta hakkas ära minema, paistis tagant peeglist päike kaebajale silma ja ta ei pannud tähele, et posti otsa sõitis. Seejärel läks kaebaja teisele sõbrale järgi, et välja selgitada kas saab autoga edasi sõita või ei saa. Siis läks kaebaja sündmuskohale tagasi. Kaebaja sõber töötab autoremondis ja tema aitas kaebajal välja selgitada kas autoga saab edasi liikuda või ei saa ja et uurida mis postiga saab. Tagasi posti juurde tulles oli politsei juba seal. Alkoholi tarbimise kohta selgitas kaebaja, et ta jõi autos, siis kui selgus, et auto on liikumiskõlbmatu. Kaebaja sõnul olid ta närvid veidi läbi sellepärast, et auto on liikumisvõimetu ja seepärast tarvitas alkoholi. Auto oli liikumisvõimetu kuna radiaator oli katki. Alkoholiks mida kaebaja jõi oli Jägermeister ja see oli olemas sõbra autos. Kaebaja selgitas ka, et tunneb liiklusseadust ja on kuulnud, et alkoholi ei tohi tarbida.
5. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel uuris kohus väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid.
6. 05.04.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1617040 väärteoasjas 2302,22,004360 ja selle juurde kuuluvast lisalehest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 03.04.2022 kell 20:22 juhtis D. Lips mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg.märgiga XXX, oli hooletu, ei arvestanud teiste liiklejatega ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Enne paigalt liikumise hakkamist ei veendunud selle ohutuses ning sõitis otsa tänavavalgustuspostile. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Elektrilevi AS´ile, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, fotodega. Samuti lahkus D. Lips liiklusõnnetuse sündmuskohalt ei täitnud

§ 169

lg 4 p 5 nõuded jättes liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata ja alla kirjutamata. Samuti tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1, § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 5 ja lg 7 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime

§ 223lg 1, § 236 lg 1 ja § 226 lg 1 kirjeldatud väärteod.

Nii väärteoprotokolli kui ka lisalehega on menetlusele allutatud isik tutvunud, kinnitanud oma allkirja ja kuupäevaga (05.04.2022).

1. Kohtus vaadeldi videosalvestist, millest nähtub, et tumedat värvi Jeep Grand Cherokee on parklas ja kella 20:22 ajal sõidab esiosaga otse vastu keset parklat olevat betoonposti, post nihkub paigast ja kukub sõidukist vaadatuna vasakule poole. On näha, et kokkupõrke tagajärjel post murdub ja läheb katki. Peale kokkupõrget sõiduk tagurdab ca 3-4 meetrit, juhi kohalt väljub meesterahvas, tumedates riietes, kes suundub sõiduki tagaosa juurde. Sõiduki lähedale tuleb veel teine mees punases jopes, koos minnakse vaatama postile otsa sõitnud sõiduki vigastusi, vaadeldakse mõned sekundid. Seejärel läheb posti otsa sõitnud meesterahvas taas sõidukisse, manööverdab ja tagurdab parkla tagumisse otsa ning pargib sõiduki. Tuleb sõidukist välja ja istub kõrval seisvasse sõidukisse (3-nda seeria BMW) mille juhiks on videol nähtud punase jopega meesterahvas. Videosalvestiselt on tuvastatav, et kokkupõrkele reageerisid parklast eemale suunduvad jalakäijad, kes muutsid oma liikumise 4 suunda koheselt peale kokkupõrget ja tulid hoopis parklale lähemale. Parklasse tuli lisaks 2-le eelnimetatud jalakäiale ka mänguväljakult üks isik sündmust jälgima – kõik vaatavad maha sõidetud katkist posti ja parklas toimuvat. Märgitud BMW sõidab sündmuskohalt minema koos Jeep Grand Cherokee juhiga kell 20:
2. On näha, et manööverdatakse väga kiiresti ning parklast lahkumisega on kiire kuivõrd videosalvestiselt on tuvastatav, et sõiduki hoog on suur.
3. Pole vaidlust, et kaebaja isik sõitis sõidukiga Jeep Grand Cherokee vastu Paldiski mnt x juures parklas asuvat maaga püsivalt ühendatud betoonposti. Pole ka vaidlust asjaolu üle, et Jeep Grand Cherokee juhiks osutus D. Lips ning, et ta lahkus üsna kohe peale vastu posti sõitmist sündmuskohalt. Kuivõrd posti omanikku ei suudetud kohtumenetluse käigus tuvastada on tõusetunud vaidlus selle üle kas liiklusõnnetus üldse toimus kui varalise kahju saajat pole tuvastatud.
4. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et Elektrilevi kahju saajaks märkimine väärteoprotokollis ja otsuses on olnud ennatlik ning faktiliselt tuvastamata kuid kohtu hinnangul ei muuda Elektrilevi kahju saajaks märkimine väärteoprotokollis ja otsuses menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo koosseisu ega süüks arvatava teo kirjeldust, kuivõrd süüteo koosseisutunnuseks on kahju tekitamine, mitte kahjusaaja nimi. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja protokollile lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et on fikseeritud liiklusõnnetus 03.04.2022 (teatatud häirekeskusele kella 20:32 ajal, sündmuskoha vaatlus teostatud kella 21:40-21:50 ajal) Tallinnas, Paldiski mnt 124a juures asuvas parklas. On fikseeritud, et parklas olevale betoonist tänavavalgustuse postile on esiosaga otsa sõitnud Jeep Grand Cherokee reg nr XXX, mille esiosa on kahjustada saanud. Märgitud on liiklusõnnetuse esmane kirjeldus: Jeep sõitis vastu tänavavalgustuse posti ning parkis end kõrvale. Vaatlusprotokollis on fikseeritud, et vaatluse hetkel oli pime aeg, tänavavalgustus puudub, teekate kuiv. Nullpunktiks võeti äärekivi ristumine (skeemil tähistatud numbriga 0). Kahju saanud post asub nullpunktist 29m Järvekalda tee suunas ja 1.8m Harku järve suunas. Täiendavaid tõendamiseks olulisi jälgi ega asitõendeid sündmuskohalt ei leitud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kinnitab kohtus uuritud videosalvestis.
5. Sõiduk Grand Cherokee reg nr XXX toimetatud 03.04.2022 hoiukohta, akti nr 0133800 KorS § 52 alusel ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise lõpetamiseks. On fikseeritud, et sõidukil esinevad vigastused. 03.04.2022 koostatud sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt on kahjustunud sõiduki esiosa.
6. Kõigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik sõitis 03.04.2022 Jeep Grand Cherokeega Tallinnas Paldiski mnt 124A juures ja rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt

§ 16

lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kaebaja ei eita, et posti pihta sõitis, tema tähelepanu oli hajunud – istungil ütlusi andes paistis talle päike silma mistõttu ei pannud ta vastu posti sõitmist tähele. Samuti on objektiivseks tõendiks nii kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokoll kui ka kohtus vaadeldud videosalvestis, millest tulenevalt on tuvastatud menetlusaluse isiku poolt juhitud Jeep Grand Cherokee otsasõit betoonpostile, mis murdus otsasõidu tagajärjel ning taoline sündmus leidis aset kuna menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada vara. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad

§ 16lg 1 sätestatud kohustuse eiramine.

16.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt kuulub sõidukijuhi üldkohustuste hulka, et enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist peab juht veenduma, et 5 see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohtu hinnangul on ka selles sättes toodud kohustust eiratud kuivõrd enne paigalt liikuma hakkamist ja manööverdamist parklas ei veendunud D. Lips ohutuses sõites oma sõidukiga otse vastu parklas olnud posti mis purunes kokkupõrkel sõidukiga. Videosalvestiselt on näha kuidas D. Lips sõidab vastu posti küllaltki suure hooga, post nihkub enne purunemist paigalt. Posti maha kukkumisega seadis D. Lips ohtu teised parklas parkinud sõidukid, ka neil oli õigus parklast lahkuda ohutul viisil. Betoonpost on küllaltki suur ja selle posti killud takistasid ilmselgelt parklas liiklust, eriti arvestades, et koheselt oli saabumas hämar aeg. Ohu likvideerimiseks ei teinud posti maha sõitnud juht midagi, ei tähistanud kuidagi, et parklasse jäi maha kukkunud post, ei tõstnud posti kilde kuhugi kõrvale vms. Juht hoopis otsustas kiirelt sündmuskohalt lahkuda jättes juhuse hooleks kas keegi koperdab või sõidab maha kukkunud posti otsa või mõtlemata üldse sellele kuidas teised parklas olnud sõidukid ümber maha kukkunud posti peavad manööverdama hakkama. 17.

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Videosalvestiselt ning sündmuskohal tehtud fotodest nähtuvalt on vaadeldud kahjustada saanud posti ning on selgelt näha, et post on murdunud ning sellekohane varaline kahju, küll kahjuks tuvastamata suuruses, on tekkinud posti omanikule. Ka kaebaja sõiduk sai postile otsasõidu tagajärjel tugevalt kahjustada. Seega olenemata sellest, et ei kohtueelses ega kohtumenetluses ei tuvastatud posti omanikku ega konkreetselt varalise kahju suurust on kohtu hinnangul tõendatud, et post purunes ja seeläbi ka kahju tekkis. Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud betoonposti omanikule, käesoleval juhul menetluses tuvastamata isikule varaline kahju, s.o täidetud on

§ 223lg 1 objektiivne koosseis.

1. Hinnates menetlusaluse isiku süüteokoosseisu subjektiivset külge selgitab kohs, et ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, piisab hooletusest. Kuna käesoleval juhul on tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta parkimisalal manööverdades ei ole piisavalt tähelepanelik, siis selle tagajärjel võib ta sõita millegile otsa, on see siis mõni teine sõiduk, inimene või käesoleval juhul betoonpost ja ühtlasi sai menetlusalune isik ka ise aru, et kahjustas seda posti kui selle maha sõitis. Seega tekitas kohtu hinnangul D. Lips varalise kahju hooletusest kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud ette nägema, et keset parklat on post, mis kuulub kellegile ning mille lõhkumise korral tekib varaline kahju. Kohtu hinnangul ei oma siinkohal tähtsust ei varalise kahju tegelik suurus ega asjaolu kellele see betoonpost kuulub kuigi need asjaolud võinuks kohtuväline menetleja siiski kohtueelses menetluses tuvastada.
2. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustusi ja pani toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 21. Liiklusseadus on ette näinud juhised kuidas peab tegema liiklusõnnetusse sattunud juht.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja 6 varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Kohus on tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus (vt käesoleva lahendi p 17). Kaebaja on enese jaoks tõlgendanud liiklusseaduses toodud kohustusi mugandavalt ning käesoleval juhul ennast õigustavalt. Seda kinnitab kaebuses toodud kaebaja arusaam, et tavapäraselt mõeldakse liiklusõnnetuse all olukorda, kus osaleb teine sõiduk ja inimesed ning et asjade kahjustamisega seotud õnnetused ja kahjud hüvitatakse tavaliselt tsiviilmenetluse korras võlaõigusseaduse kohaste kahju hüvitamise sätete alusel. …menetlusalune isik ei pidanud amortiseerunud ja katkise posti vigastamise põhjuste ning asjaolude fikseerimist nii kiireloomuliseks ja oluliseks õnnetuseks

§ 169

seisukohalt, et selleks oleks pidanud teavitama häirekeskust või välja kutsuma politsei, sh koheselt välja selgitama vara (posti) omaniku, et vara omanikuga sündmuskohal kokkulepe saavutada. Kuivõrd kaebaja lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169

lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 nõuete rikkumine ning D.

Lips poolt toime pandud tegu vastab

§ 236lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

1. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik liiklusõnnetusest mitteteatamise toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D. Lips oli teadlik, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel oli post katki seega kellegile on tekkinud varaline kahju kuid vaatamata sellele otsustas ta sündmuskohalt lahkuda ja jätta liiklusõnnetusest teatamata proovimata isegi välja selgitada kellele ta posti lõhkumisega kahju tekitas. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei pidanud ega saanudki D. Lips teada, et posti omandi ja varalise kahju üle tekib kohtumenetluses vaidlus. Mitteteatamise ja sündmuskohalt lahkumise tõttu ei olnud ka võimalik fikseerida mis seisundis oli menetlusalune isik sõidukit juhtides. Samuti hilisemad väited, et menetlusalune isik ei kavatsenud kahju hüvitamisest kõrvale hoiduda on paljasõnalised kuivõrd hilisemalt oleks olnud ka võimatu välja selgitada, kes selle posti maha sõitis. Ainuüksi asjaolu, et sündmust pealt näinud isikud kutsusid politsei ja menetlusaluse isiku sõiduk koha peal oli liikumisvõimetu võimaldasid posti otsa sõitnud isiku identifitseerida. Seega kohtu hinnangul tegutses menetlusalune isik sündmuskohalt lahkudes eesmärgipäraselt.
2. Ka siinkohal puuduvad kohtu hinnangul süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolud.
3. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 5 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt liiklusõnnetusest mitteteatamise olukorras kui teatamine oli kohustuslik. 25. Lisaks eeltoodule on menetlusalust isikut süüdistatud ka

§ 169

lg 7 nõude rikkumises ja

§ 226lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises.

D. Lips on tunnistanud, et peale posti otsa sõitmist ehk peale liiklusõnnetuse toimumist hakkas ta jooma kanget alkohoolset jooki Jägermeistrit, mis oli olemas ta sõbra autos kellega ta sündmuskohalt lahkus.

§ 169

sätestab juhi tegutsemise liiklusõnnetuse korral ning lõike 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit 7 sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Eelpool on kohus asunud seisukohale, et väärteoasjas toimunud kohtuvälise ja kohtuliku menetlusega on üheselt tõendamist leidnud, et D. Lips oli

§ 169lg 7 märgitud isikuks, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhiks.

Samuti on igakülgselt on tuvastatud, et peale liiklusõnnetust oli D. Lips alkoholijoobes. Liiklusõnnetus toimus 03.03.2022 kella 20:22 ajal. Pisut enam kui poole tunni pärast oli D. Lips tugevas alkoholijoobes. D. Lipsul tuvastati mitmel korrale erinevate indikaatorvahenditega ning ka tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove kell 20:58, 21:30 ja 22:

1. Kohtule esitati indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt 03.03.2022 tuvastati D. Lipsul 03.04.2022 kell 20:58 alkoholijoove, indikaatorvahendi näit fikseeriti 0.77 mg/l väljahingatavas õhus. Fikseeritud on joobeseisundile viitava tunnusena silmade punetus, samuti asjaolu, et kõne oli selge, aja-, isiku ja kohataju selge, mäletab viimase 24h sündmusi käitumine normaalne ja koordinatsioon häireteta. Kohtule esitati ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll mille järgi aparaat Dräger Alcotestiga 7110 EST tuvastati D. Lipsul 03.04.2022 kell 21:30 lõpliku alkoholijoobe 0.60 mg/l. Samuti on kohtule esitatud 03.04.2022 kell 22:16 fikseeritud alkoholijoove D. Lipsul, indikaatorvahendi näit 1.02 mg/l ning joobele viitavad tunnustena on fikseeritud häiritud reaktsioonikiirus, aeglane kõne ja kerged koordinatsioonihäired. Märkusena on protokolli kirjutatud, et väidetavalt jõi enne puhumist peale.
2. Arvestades seda, et D. Lips ütluste kohaselt alustas ta alkoholi tarvitamist pärast õnnetust ning seda, et pool tundi pärast liiklusõnnetust tuvastati tal alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitmel korral ja mitte vähem kui 0,60 mg/l, siis leiab kohus, et igakülgselt on tuvastatud joove pärast liiklusõnnetuse toimumist ja D. Lipsu saab süüdistada selles, et ta liiklusõnnetuses osalenud juhina tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust ja enne kui politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Seetõttu leiab kohus, et D. Lips käitumises on tuvastatud

§ 169

lg 7 keelu rikkumine ja

§ 226lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

27. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et

§ 226lg 1 sätestatud väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Menetlusalune isik mootorsõiduki juhina pidi teadma, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt ja hakkab alkoholi tarvitama, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustusi. Sellegipoolest lahkus ta sündmuskohalt ja hakkas alkoholi tarvitama. Seega ei takistanud liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusalust isikut tegelemast muude toimingutega, jättes juhil lasuvad kohustused teadlikult täitmata. 28. Ka siinkohal süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 29. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 7 nõudeid ja pani toime

§ 226

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o olles liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitas vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi.

1. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud tõenditest jõuda järeldusele, et D. Lips käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning väärteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need teod on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). 8 Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).
2. Karistuse määramise seisukohalt märgib kohus esmalt, et Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegu siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-56-15, p 9.) Liiklusõnnetusest mitteteatamist (

§ 236

lg 1) ja pärast õnnetust alkoholi tarvitamist (

§ 226

lg 1) ei saa kohtu hinnangul lugeda liiklusõnnetuse põhjustamisega (

§ 223

lg 1) ajalis-ruumilises mõttes lahutamatult seotuks mistõttu neid tegusid tuleb käsitada eraldiseisvatena. Kõik kaebajale etteheidetavad väärteod on kantud iseseisvast tahtlusest seega on kohtuväline menetleja õigesti karistuse määramisel kohaldanud KarS § 63 lg 3 mille järgi määratakse mitmele eri väärteokoosseisule vastavate tegude eest karistus iga väärteo eest eraldi. 32. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 33.

§ 223

lg 1 toimepandud teo eest võimaldab seadus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lg 2 järgi saab lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

§ 226

lg 1 toimepandud teo eest võimaldab seadus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Lg 2 järgi saab lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni ning

§ 236

lg 1 võimaldab seadus karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lg 2 järgi saab lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 34. Karistusregistri õiendist nähtuvalt oli D. Lipsul nii teo toimepanemise ajal kui ka kohtuotsuse koostamise hetkel üks kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 2 eest.

Vaatamata asjaolule, et D. Lipsul oli 03.04.2022 kehtiv väärteokaristus liiklusalase rikkumise eest on liiklusõnnetuse põhjustamine, sellest mitteteatamine ning pärast õnnetust alkoholi tarvitamine oma iseloomult erinev kehtivast kiiruse ületamisest. Positiivne on ka asjaolu, et inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud. Arvestada tuleb kohtu hinnangul sedagi, et varaline kahju mis liiklusõnnetusega tekitati ei saanud olla suur. Puudub vaidlus selle üle, et betooniposti, mille otsa D. Lips oma sõidukiga sõitis ning mis otsasõidu tagajärjel purunes, väärtus tõenäoliselt oli väike, samuti jäi tuvastamata lõppkokkuvõttes isik kes siis kahju sai kuivõrd keegi seda posti enda omaks ei tunnistanud. Küll aga sel hetkel kui D. Lips liiklusõnnetuse tegi pidanuks ta oma seadusjärgseid kohustusi täitma ja teatama õnnetusest politseile. Ei saa tagant järele väita, et kuna kahju saajat isikuliselt ei ole tuvastatud siis ta ei saanud ka kellegile teatada - seadus on sellise olukorra reguleerinud ning määranud õnnetuse põhjustanud juhile kohustuse teatada varalise kahju või isikulise kahju saabumisel politseid. Selle kohustuse jättis kaebaja täitmata ning seda D. Lips ka möönis istungil, et oleks 9 pidanud sellega kohe tegelema mitte vahepeal ära minema sündmuskohalt ja alkoholi tarbima. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et süü liiklusõnnetuse põhjustamise eest on keskmisest väiksem ning süü liiklusõnnetusest mitteteatamise ja alkoholi tarbimise eest vahetult peale liiklusõnnetust on vähemalt keskmises määras. Kohus märgib sedagi, et kuna D. Lips ei teatanud koheselt politseile, et taoline liiklusõnnetus juhtus, lahkudes sündmuskohalt tegi võimatuks olukorra ka kontrollida mis seisundis oli D. Lips õnnetuse toimumise hetkel. 35. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 36. Kohtuväline menetleja on otsuse järgi hinnanud süü suureks kuid põhikaristused määranud olulisel määral väiksemad keskmisest. Samuti on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks kohaldada kõikide rikkumiste eest lisakaristust

§ 223

lg 1 järgi üle keskmise määra s.o 2 kuuks,

§ 226

lg 1 ja

§ 236

lg 1 aga alla keskmise määra 4 kuud mis ka ei ole loogiline süü suurust arvestades. Seega kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused käesoleval juhul vastavuses süü suurusega mis on kohtu hinnangul oluline minetus kuid mille kohus käesoleval juhul korrigeerib.

1. Kohtuvälises menetluses arvestati kergendava asjaoluna kahetsust. Kohtumenetluses kaebaja on esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kahetsust avaldanud kuid kohus suhtub sellesse mõningase kriitikaga, kuivõrd isik on läbi menetluse tegelenud enese õigustamisega ning tegelikkuses läbivalt jäänud seisukohale, et liiklusõnnetust kui sellist üldse ei toimunudki kuna varalise kahju saajat ei ole tuvastatud mistõttu ei saa olla toimunud ka järgnevaid rikkumisi. Samas on kaebaja üles ehitanud kaebuse selliselt, et juhul kui kohtu hinnangul siiski süü leiab tõendamist siis tuleb arvestada kahetsust ja muid kergendavaid asjaolusid nimetades, et väärtegusid ei pandud toime tahtlikult ja menetlusalune isik andis ütlusi ega teadnud, et pidi politsei poole pöörduma. Kohtule jäi menetluse lõpuks arusaamatuks milliseid täiendavaid kergendavaid asjaolusid D. Lipsu kaitsja siiski silmas pidas kuivõrd kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja kõike eeltoodut juba arvestanud karistuse määramisel. Juhtimisõigust omava isikuna pidi D. Lips teadma liiklusseaduses sätestatud juhi kohustusi ning need ei saanud see tulla üllatusena ja ootamatult. Kohtu hinnangul ei saa olla alternatiive selliselt, et juhul kui kohus leiab, et süü on tõendatud siis arvestada tuleb ka siirast kahetsust – isik peab kaebemenetluses siiski ära otsustama, kas ta tehtud tegusid kahetseb või mitte ning kui kaebaja asub kaitsepositsioonile, et tegu üldse ei toimunudki siis ei saa esineda ka siirast kahetsust selle osas.
2. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria kui ka senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohus on seisukohal, et D. Lipsu süüs ja tema isikus ei esine iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue samalaadse rikkumise. Samuti esinevad 10 asjaolud, mis pöördumatult võivad halvendada isiku toimetulekut (töö kaotus), seega tuleks lisakaristuse määramine hoolikalt põhjendada ning läbi mõelda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et D. Lipsule kohtuvälise menetleja määratud põhikaristused, olenemata sellest, et need on keskmisest määrast oluliselt väiksemad määratud tuleb siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista.
3. Mis puutub lisakaristuse määramisse siis märgib kohus, et lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub seega juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

§ 223lg 2, § 226 lg 2 ja § 236 lg 2 alusel on D.

Lipsule kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kõigi väärtegude eest kokku kümneks kuuks. D. Lipsule etteheidetavad väärteod on kahtlemata ühiskonnaohtlikud väärteod ja kahetsusväärsed kuid lisakaristuse määramisel tuleb kaaluvalt hinnata riivatavaid õigushüvesid. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad juhtimisõigusega säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Samas eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on kohus seisukohal, et olukorras, kus isiku töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning ta on varasemalt samalaadsete väärtegude eest karistamata isikuks, peaks rahaline mõjutamine sundima kaebuse esitajat liikluses edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kui kogumina vaadelda väärteoasjas tuvastatud D. Lipsu süü suurust, samuti eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ei ole kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmine praegusel juhul põhjendatud. Seega leiab kohus, et on põhjendatud

§ 223

lg 1, § 226 lg 1 ja§ 236 lg 1 väärtegude toimepanemise eest käesoleval juhul kohaldada üksnes põhikaristust rahatrahvi näol ning lisakaristusi mitte määrata.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust määratud lisakaristuse osas seda mitte kohaldades. Muus osas (põhikaristuste osas) jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata kuivõrd etteheidetavad teod on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristused kokku 205 trahviühikut s.o 820 eurot on põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega.
2. D. Lips esitas kaebuses taotluse temale määratud trahvi ositi tasumise osas. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ning kuivõrd kohtuväline menetleja vastu ei vaidle võimaldab kohus D. Lipsul rahatrahvi tasumise osade kaupa 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11