Obsah (13)

§ 9§ 108§ 8§ 76§ 101§ 82§ 11§ 208§ 217§ 2171§ 218§ 220§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-20441 Tsiviilasi J. P. hagi

) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja nõue võiks kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus

§ 8lg-ga 2 ja müügilepingu punktiga 5.

Tulenevalt

§ 76

lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lõike 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vastavalt

§-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (

§ 82lg 7 esimene lause).

1. Kostja läbiv vastuväide tsiviilasja menetluses on, et kohtule hageja poolt tõendina esitatud koera müügileping on võltsitud. Kostja selgituste kohaselt müüs ta oma majandus- ja kutsetegevuse raames koera hagejale heauskselt. Hageja jäi koheselt koeraga rahule. Aasta hiljem pöördus hageja kostja poole ja teatas, et koer on vigane ning soovis, et talle tagastatakse ostusumma. Kostja taotles müügilepingu võltsituse vastuväite tõendamiseks hagejalt tõukoera ostu-müügi lepingu originaali kohtule esitamist ja müügilepingule käekirja- ning dokumendiekspertiisi määramist.
2. Kohus rahuldas 12.08.2022 määrusega kostja taotluse ja määras, et tsiviilasjas läbi viia käekirjaja dokumendiekspertiis. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: − kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügileping on allkirjastatud kostja J. R. poolt? − kas 06.10.2020 (tõukoera ostu-müügileping) dokumendil esineb võltsimise tunnuseid (monteerimist, juurde kirjutamist)? − kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügilepingu puhul on tegemist originaaldokumendiga (allkirjastatud käsitsi osapoolte poolt)? 4 Käekirja- ja dokumendiekspertiisi läbiviimiseks edastas kohus eksperdile 06.10.2020 tõukoera ostumüügilepingu koos võrdlusmaterjaliga (09.06.2022 kohtu poolt kogutud kostja allkirjade eksperimentaalproovid ja erinevad kostja poolt allkirjastatud dokumendid). Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks EKEI eksperdile.
3. 13.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 2E-DK0051 (käekirjaekspertiis), mille kohaselt on tõukoera (sünniaeg 06.10.2020) ostu-müügilepingu väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja J. R. (I kd tl 152-154). 14.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 22E-DM0015 (dokumendiekspertiis), mille kohaselt ei tuvastatud ekspertiisiks esitatud ostu-müügilepingul (tõukoera sünniajaga 06.10.2020) võltsimise tunnuseid nagu teksti muutmist või teksti juurde kirjutamist, müüja allkiri on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga peale trükiteksti printimist (I kd tl 157-158).
4. Kostja vaidlustas ekspertiisi tulemused ja jäi sõltumata EKEI ekspertide poolt ekspertiisi käigus tuvastatud lepingu võltsimise tunnuste puudumise tuvastamisele seisukohale, et tegemist on võltsitud tõukoera ostu-müügilepinguga. Eeltooduga seonduvalt esitas kostja kohtule 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) muuhulgas taotluse dokumendiekspertiisi läbiviinud EKEI kohtueksperdi M.T. kohtuistungile kutsumiseks ja kohtuistungil ülekuulamiseks ning eksperdile ekspertarvamust täpsustavate küsimuste esitamiseks. Kostja taotles kohtueksperdi ülekuulamist ekspertiisiakti osas, kus ekspert jõudis tulemusele: „Lepingu allkirjal J. R. nimelt, esinevad kattumised (ristumised) trükitekstiga. Vaatlusel mikroskoobiga tuvastati allkirjajoone ja trükijoone ristumisaladel trükijoone pinnal iseloomulik läige, mis tuleneb kirjutusvahendi värvainest, kui see katab trükiteksti musta värvainet. Samuti tuvastati kirjutusvahendi mehaanilised jäljed tooneri pinnal (mikropraod). Seega on J. R. nimelt allkiri kirjutatud peale trükiteksti paberile printimist. Hinnates uuringu tulemusi, saab öelda, et vaidlustatud lepingul trükiteksti monteerimist ega juurdekirjutusi ei tuvastatud. Müüja, J. R., nimelt allkiri on kirjutatud tavapäraselt- esmalt on prinditud lepingu trükitekst ja siis käsitsi allkirjastatud”.
5. Kohus leidis, et kostja menetlusõiguste tagamiseks tuleb kostja taotlus rahuldada. Kohus märkis, et eksperdi kohtuistungile kutsumine on põhjendatud tulenevalt vajadusest täiendavalt selgitada dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-DM0015) ekspertarvamust. 22.11.2022 määrusega rahuldas kohus kostja 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) taotluse EKEI kohtuekspert M. T. kohtuistungile kutsumiseks ja kohtuistungil ülekuulamiseks ning eksperdile ekspertarvamust täpsustavate küsimuste esitamiseks. Kohus pidas põhjendatuks esitada kohtuekspert M. T.le kohtuistungil järgmised ekspertarvamust (ekspertiisiakt nr 22E-DM0015) täpsustavad kostja küsimused: − Millist märke sünteesivat trükiseadet (printerit) kasutati lepingu trükkimisel? (kserograafiline „laser“, tindiprinter)? − Lepingu käsitsi kirjutatud teksti täitmisel pallipasta tüüpi ei olnud määratud. Milline pallipasta tüüp on antud lepingus (pastapliiatsipasta ja tint on erineva koostisega ained, pastapliiatsipastad on keemilise koostise poolest erinevad)? − Milline keemiline seos võib tekkida lepingu trükiteksti jaoks kasutatava tundmatut tüüpi tooneri ja lepingu käsitsi kirjutatud tekstis kasutatava tundmatut tüüpi pasta koostoimes? (see on iseloomuliku säraga lepingu elementide ristumiskohas)? − Kuidas saab tooneril tuvastada mikropragusid, kui pastapliiatsi pasta on tooneri peal? − Milline peab olema illustratsioon? Ja miks selle ekspertiisi puhul puudus illustratsioon? − Kas ja kuidas stereomikroskoobiga (uuringu meetod, kasutades DO-MR-DM05) on võimalik kindlaks määrata käsitsi kirjutatud teksti täitmise järjekorda? − Kas võrdlusmaterjali võtmisel kasutati vaidlustatud dokumendiga samaliigilist paberit? 5
6. Kohtuekspert M. T. vastas kõikidele kostja poolt esitatud ekspertiisiakti täpsustavatele küsimustele. Küsimuste vastused olid eksperdi poolt antud selgelt ja ammendavalt ning need kinnitavad dokumendiekspertiisi õigsust. Kohtu hinnangul on EKEI kohtuekspertide ekspertiisiaktid usaldusväärsed, mistõttu arvestab kohus ekspertide antud hinnangutega käesoleva tsiviilasja lahendamisel.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohus tsiviilasjas esitatud tõendite ja ekspertiisiaktide nr 2E-DK0051 ja 22E-DM0015 alusel tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud isase kääbuspuudli (sünniaeg 06.10.2020, mikrokiibi nr XXX, registri nr XXX) ostu-müügileping (I kd tl 4, 68). Kostja teostas tehingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames (27.04.2022 menetlusdokumendi p 1.1, I kd tl 56, I kd tl 62-64). Müügihind 1800 eurot on tasutud kostjale müügilepingu sõlmimisel täielikult ja koera omandiõigus on lepingu punkti 8 alusel läinud hagejale üle. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustus kostja juhul, kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastama hagejale kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks (I kd tl 4, 68). Kohus märgib, et kuigi tõendina esitatud lepingult puudub hageja allkiri, ei muuda see iseenesest poolte vahel sõlmitud tõukoera müügilepingut kehtetuks. Seda esiteks põhjusel, et müügilepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib selle sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (

§ 11lg 1).

Lisaks nähtub kohtule poolte vastastikustest tahteavaldustest pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine. Kohtu hinnangul on esitatud tõendi pinnalt piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe tõukoera müügilepingu sõlmimiseks (

§ 9

lg 1,

§ 208lg 1).

Kostja vastuväite kohaselt oli poole vahel lepingu punkti 5 koera peitmunandilisuse osas teine kokkulepe, mida saavad kinnitada teised Eesti Kennelliidu liikmed, kes viibisid müügipäeval hoones (lisaks veterinaararst). Kohus märgib, et lepingu osapooleks mitteolevad isikud ei saa kinnitada teistsuguse kokkuleppe sõlmimist. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud kirjalik tõukoera ostu-müügileping (sh punkt 5 tingimus). Tegemist on usaldusväärse tõendiga, millega kohus arvestab tsiviilasja lahendamisel. 28. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab hagejale rahasumma 600 eurot tagastama. 29.

§ 217

lg 1,

§ 2171

lg 1,

§ 2171

lg 2 p 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas.

§ 218

lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. 30. Antud juhul on kohus esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 27.09.2021 oli tehtud loomaarsti G. F. poolt koerakutsika ülevaatus, mille käigus tuvastati, et koeral ei ole munandit munandikotis paremal pool (ühepoolne krüptorh, I kd tl 5). Hageja on teavitanud kostjat

§ 220

lg 1 kohaselt tõukoera peitmunandist (

§ 217

lg 2 p 1 lepingutingimustele mittevastavus) mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on vastava teabe saamist hagejalt oma hagivastuses kinnitanud (I kd tl 36 pöördel). Eeltoodust tuleneb kostja vastutus

§ 218lg 2 alusel lepingutingimustele mittevastavuse eest.

31.

§ 103

lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. 6 Kohus on seisukohal, et hageja on eeltoodud tõenditega tõendanud lepingu sõlmimist ja kostjapoolset lepingust tuleneva kohustuse rikkumist (koer ei vastanud lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Tõendamata on kostja vastuväited lepingu võltsimisega seonduvalt. Lepingu punktis 5 on pooled kokku leppinud, et juhul kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks. Lepingust nähtuvalt on koera hind kokkuleppe kohaselt 1800 eurot. Summa on kostjale lepingu sõlmimisel täielikult tasutud. Eeltoodust tulenevalt moodustab kolmandiku müügihinnast 600 eurot (1800 : 3). 32. Kohus mõistab kostjalt

§ 108

lg 1,

§ 218

lg 2 koosmõjus koera ostu-müügilepingu punkti 5 alusel hageja kasuks välja võlgnevuse 600 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 600 eurot. Menetluskulude jaotus
2. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 7