Obsah (5)

§ 657§ 172§ 177§ 124§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-12634 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2023, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

1. Hageja esitas kostja vastu nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses 04.02.2016 Viimsi vallas Linavästriku tee 8 elamus toimunud tulekahjuga. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude jättis maakohus 13.12.2019 vaheotsusega rahuldamata nõude aegumise tõttu. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse varalise kahju nõude osas aegumise kohaldamiseks. Ringkonnakohus jättis 22.04.2020 otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata. Kohtuotsuse põhjendustes asus ringkonnakohus seisukohale, et müügilepingust tulenev varalise kahju hüvitamise nõue on aegunud, kuid aegunud ei ole 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepingust (hoolduslepingust) tulenev varalise kahju hüvitamise nõue.
2. Eeltoodust tulenevalt ei ole enam vaidluse all mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samuti ei ole vaidluse all enam küsimus, kas kostja rikkus soojuspumba paigaldamisel müügilepingut. Käesolevas apellatsioonimenetluses on vaidluse all varalise kahju hüvitise nõue seoses poolte vahel 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepinguga. 6
3. 04.02.2016 toimus XXX asuvas elamus tulekahju. Eriteadmistega isiku PS 21.03.2016 arvamuse kohaselt võib suure tõenäosusega väita, et tulekolle oli õhksoojuspumba vahetuses läheduses. Õhksoojuspump oli vooluvõrku ühendatud maja valgustusgrupi kaudu. Lae all asuvast harutoosist võeti toiteühendus massiivsoontega kaabliga. Kaabli külge ühendati soojuspumba toitejuhe, mille peenekiulised sooned olid keeratud ümber massiivsoonte. Antud juhul sulas ära üks kaabliots ning on üsna selge, et juhtmeotste sulamine põhjustas ümbritseva keskkonna väga kiire süttimise. Eriteadmistega isiku HS 06.04.2016 arvamuse kohaselt paikneb tulekahju koldepiirkond õhksoojuspumba siseosa asukohas esikus keerdtrepi taga radiaatori all seinal. Lühisele viitavad jäljed õhksoojuspumba toitekaabli ühel juhtmel ning õhksoojuspumba ühel toitejuhtme kiudsoonel. Lühisele viitavad jäljed asuvad juhtmete ühenduskohas. Antud juhul ei saa spetsialist kinnitada, et tegemist on primaarse lühisega. Ühe tõenäolise tulekahju tekkepõhjusena on siiski käsitletav lühise teke ühenduskohas. Kuigi eriteadmistega isikud ei ole asunud tulekahju tekkpõhjuses kindlale seisukohale, võib kolleegiumi hinnangul eriteadmistega isikute arvamustest siiski järeldada, et tõenäoliselt sai tulekahju alguse harutoosist veetud kaabli ja soojuspumba toitejuhtme ühenduskohast.
4. Hageja on apellatsioonkaebuses asunud väitma, et vaidlusalune ühenduskoht paiknes õhksoojuspumba siseosa sees. Ringkonnakohus märgib, et see väide on vastuolus hageja enda poolt hagiavalduses väidetuga, et kaablite ühenduskoht peideti seadme taha. Ka prokuratuuri 04.03.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on järeldatud, et probleemne ühendus ei paistnud visuaalsel vaatlusel välja, sest see asetses soojuspumba siseseadme taga seadme ning seina vahel isoleerituna. Seega on tõendamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vaidlusalune ühenduskoht paiknes õhksoojuspumba siseosa sees.
5. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Hageja on väitnud, et ta tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi kõrbelõhna ning tellis kostja töötaja 2016.a jaanuaris just kõrbelõhna allika tuvastamiseks ja likvideerimiseks, mitte aga tavapärase hoolduse teostamiseks. Kostja on hageja väite vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas ei ole tõendatud, et hageja teavitas kostjat hooldustööde tellimisel või hooldustööde tegemise ajal sellest, et ta on tundnud õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi kõrbelõhna. Üksnes hageja enda väidetest selle tõendamiseks ei piisa. Hooldus/avariitööde üleandmise ja vastuvõtu 18.01.2016 akti kohaselt oli väljakutse sisuks õhksoojuspumba hooldus. Viidet kõrbelõhna kohta ei ole. Akti kohaselt oli tehtud töödeks temperatuuri, rõhu, kontaktide ja automaatika kontroll ning siseosa puhastamine lämmastikuga. Tunnistaja F (tolleaegne kostja töötaja, kes tegeles tellimuste vastuvõtmise ja tehnikule suunamisega) ütluste kohaselt on kõrbelõhna kaebus tõsine, mitte tavapärane kaebus; sellega tegeletakse esimesel võimalusel ning kõigepealt soovitatakse seade välja lülitada. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt ei ole kõrbelõhna puhul tegemist tavapärase kaebusega, siis võib kolleegiumi hinnangul eeldada, et see oleks tööde üleandmisevastuvõtmise aktis väljakutse sisuna märgitud. Seda ei ole tehtud. Samuti ei ole muid 7 tõendeid, et kostjat kõrbelõhnast teavitati. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat kõrbelõhnast, ning et pooled leppisid kokku avariitööde teostamises kõrbelõhna allika likvideerimiseks, mitte tavapäraste hooldustööde tegemises.
6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tõendamata on, et soojuspumba tavahoolduse hulka kuuluvad elektrisüsteemi tööd väljaspool seadet ennast. Tunnistaja W (hooldustööde teostaja) ütluste kohaselt sisaldab tavahooldus seadme puhastust, masina tööparameetrite kontrolli, automaatika kontrolli, kaablite kruvikinnituste pingutamist. Elektrisüsteemi tööd väljaspool õhksoojuspumba seadet ei ole hooldustööde osa. Tunnistaja F ütluste kohaselt on tavahoolduse osaks seadme puhastamine, tööhäälte kontroll, rõhkude-temperatuuride mõõtmine, seadme sees olevate elektrijuhtmete klemmide kontroll ja pingutamine. Tavahoolduse osaks ei ole elektritööd, mis on väljaspool seadet. Prokuratuuri 04.03.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et menetluse käigus ei ole suudetud tuvastada norme, mis näeks ette, et seadme hoolduse ajal teostatava kontrolli esemeks on seadmest väljaspool asuvad voolujuhid. Selleks on kogutud Fujutsu AWYZ14LB paigaldusjuhend, kasutus- ja hooldusjuhend ning küsitud soojuspumpade maaletoojalt võimalike täiendavate hooldusjuhendite olemasolu kohta (I kd tl 33). Samuti ei ole hageja tõendanud, et väljaspool seadet oleva elektritoitesüsteemi kontroll on selles tegevusvaldkonnas tavapärase hoolduse kohta sõlmitud lepingute puhul tavaks.
7. Kuna tõendatud ei ole hageja väide, et ta teavitas kostjat kõrbelõhnast ning et pooled leppisid kokku avariitööde teostamises kõrbelõhna allika likvideerimiseks, samuti ei ole tõendatud, et tavapärase hooldustöö hulka kuulub väljaspool seadet oleva elektritoitesüsteemi kontroll, siis ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja rikkus 2016.a jaanuaris sõlmitud töövõtulepingut. Seetõttu ei ole vajadust käsitleda kahju hüvitamise nõude teisi eeldusi ja kahju suurust. Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust, millega hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (

§ 172lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

1. Hageja ei ole tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamine on RLS § 22 lg 1 p 15 ja KrMS § 2441 lg 3 alusel riigilõivuvaba. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. RLS § 22 lg 1 p 15 sätestab, et riigilõivu ei võeta kannatanu varalise kahju hüvitamise tsiviilhagi läbivaatamise eest kriminaalmenetluses, samuti tsiviilkohtumenetluses, kui tsiviilhagi jäeti kriminaalmenetluses läbi vaatamata KrMS § 2441 alusel. KrMS § 2441 reguleerib tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist kokkuleppemenetluses ja KrMS § 2441 lg 3 käsitleb riigilõivu tasumist olukorras, kus kokkuleppemenetluses läbivaatamata jäetud hagi esitatakse tsiviilkohtumenetluses. 8 Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Kriminaalmenetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 200 alusel. Seega tuleb hagejal tasuda riigilõivu.
2. RLS § 59 lg 1 sätestab, et hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS § 59 lg-le 15 apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesolevas apellatsioonimenetluses nõuab hageja põhivõla 94 305,60 euro ja alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud viivise väljamõistmist. Seega on apellatsioonkaebuse hind

§ 124lg 1 ja 133 lg 2 alusel 101 850,05 eurot.

RLS lisa 1 kohaselt tuleb sellise hinnaga apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 2100 eurot. 39.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seega tuleb hagejalt välja mõista riigilõiv 2100 eurot riigituludesse. 40. Vastavalt

§ 179

lg-le 3, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et riigilõivu maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9