Obsah (6)

§ 436§ 70§ 75§ 103§ 132§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 31.08.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6497 Tsiviila

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2 8.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 103

lg 1 kohaselt on põlvnemisasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt esitatakse Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas hagi lapse elukoha järgi. Kuna hageja on Venemaa kodanik ning kostja ja tema seaduslik esindaja on Eesti kodanikud, kohaldub käesolevale vaidlusele Eesti-Vene õigusabileping. Õigusabilepingu artikkel 29 sätestab, et isaduse tuvastamise asju lahendatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi. Kuna laps on Eesti kodanik, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada Eesti õigust. Õigusabilepingu artikkel 32 sätestab, et artiklis 29 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada. Kostja elab aadressil YYY. Eeltoodust tulenevalt on käesolevat vaidlust pädev lahendama Eesti kohus, antud juhul Harju Maakohus. 29.08.2023 toimunud kohtuistungil olid pooled sellega nõus, et käesolevat tsiviilasja lahendab Eesti Vabariigi kohus (Harju Maakohus) Eesti õiguse järgi.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest, st mees on lapse eostanud. Kohus saab tuvastada isaduse asjaolude alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure tõenäosusega sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Kohtule 10.07.2023 edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiisiaktist nr 23E-GE0561 nähtuvalt saab X 99,99999999 % tõenäosusega olla Y bioloogiline isa (dtl 127129). Seega on tõendamist leidnud kostja põlvnemine hagejast ja hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hageja tuleb lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates kostja sünnist. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
2. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 02.05.2023 riigilõivu summas 40 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv 3 summas 20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 20 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX. 11. Isaduse tuvastamise nõude osas on hagihind

§ 132lg 1 alusel 3500 eurot.

Menetluskulude jaotus 12.

§ 164lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt

§ 164lg-st 1 nende endi kanda.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4