KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-18144 Kohtuasi Fepower O

) § 175 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt põhjendatud arvestada kostja I kahe lepingulise esindaja poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas. Maakohus vähendas järgmiste toimingute ajakulu: - 12.12.2018–17.12.2018 tagatise andmise taotlus ja tähtaja pikendamise taotlus 4,70 tunnilt 2 tunnile; - 29.01.2019 tutvumine Fepoweri vastusega 0,30 tunnilt 0,16 tunnile; - 31.01.2019 vastus hageja 29.01.2019 seisukohale, vastuse esitamise kohtule ja menetlusosalistele e-toimiku kaudu 1,10 tunnilt 0,5 tunnile; - 03.06.2019 tutvumine Harju Maakohtu määrusega (kostjatele menetluskulude tagatise määramine), kliendi informeerimine 0,30 tunnilt 0,17 tunnile; - 26.11.2019–27.11.2019 vastuse hagile koostamine 11,50 tunnilt 7 tunnile; - 16.07.2020 tutvumine kohtumäärusega (tõendite kogumine), kliendi informeerimine 0,30 tunnilt 0,17 tunnile; - 30.09.2020–02.10.2020 vastuse koostamine Fepoweri seisukohale ja uutele tõenditele, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine 12,50 tunnilt 7 tunnile; - 28.02.2021 istungiks ettevalmistamine, kulude nimekirja koostamine 3 tunnilt 2 tunnile; - 23.03.2021 kohtuotsusega tutvumine 0,8 tunnilt 0,3 tunnile; - 13.04.2021–20.04.2021 kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine 7,8 tunnilt 6,5 tunnile; - 24.05.2021 Fepoweri apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine, kiri kliendile 1,5 tunnilt 1 tunnile; - 21.07.2021–26.07.2021 Fepoweri seisukohale vastuse koostamine 10,5 tunnilt 5,5 tunnile. Ülejäänud osas pidas maakohus kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks. Kokku pidas maakohus kostja I lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 41,7 tunni ulatuses. Maakohtu arvates oli asja sisu ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades kostja I lepinguliste esindajate 3 tunnitasu suurus 140 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus oli seega 5838 eurot (41,7 tundi x 140 eurot). Põhjendatud oli tõendite saamise kulu summas 24 eurot. Kostja I ei olnud oma menetluskulude nimekirjas välja toonud 20.04.2021 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot, kuid maakohus määras selle

§ 174lg 1 alusel kindlaks toimiku materjalide põhjal.

Maakohus määras kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6162 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 5838 eurot, tõendite saamise kulu 24 eurot ja riigilõiv 300 eurot). 6.

1. Maakohus vähendas järgmiste kostja II lepingulise esindaja toimingute ajakulu: - 27.12.2018 hagiavaldusega tutvumine, suhtlus kliendiga, esialgse vastuse ja tagatise taotluse koostamine ja esitamine kohtule 5,5 tunnilt 3 tunnile; - 05.02.2019 hageja seisukohaga tutvumine, edastamine ja arutelu kliendiga 1,5 tunnilt 0,5 tunnile; - 05.01.2020 hageja 19.12.2019.a seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga 1,9 tunnilt 1 tunnile; - 01.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamine ja ettevalmistus kohtuistungiks 2,5 tunnilt 2 tunnile. Ülejäänud osas pidas maakohus kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja nendele kulunud aega põhjendatuks. Kokku oli kostja II lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud seega 14 tunni ulatuses. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) oli maakohtu hinnangul liiga kõrge ning kohus pidas asja sisu ja mahtu ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades põhjendatud tunnitasuks 140 eurot (käibemaksuta). Kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus oli seega 1960 eurot (14 tundi x 140 eurot). 6.
2. Maakohus selgitas seoses kostja III menetluskuludega, et pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg-st 1 tulenevalt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega kui võlgniku algne pankrotihaldur Veli Kraavi kasutas käesolevas vaidluses õigusabi, tekkisid sellest kulud pankrotivõlgnikule, mitte uuele pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult. Indrek Lepsoo osaleb käesolevas menetluses PankrS § 541 lg-st 1 tulenevalt võlgniku uue pankrotihaldurina ning seega on tal õigus võlgniku nimel esitada ka menetluses tekkinud kulude osas menetluskulude nimekiri. Maakohus vähendas kostja III lepingulise esindaja 15.11.2019 kohtumäärusega tutvumise ajakulu 10 minutilt 5 minutile ehk 0,08 tundi. Kokku oli III lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud seega 2,14 tunni ulatuses. Kostja III lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (millele lisandub käibemaks) oli maakohtu hinnangul põhjendatud. Kostja III lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus oli seega 278,20 eurot (2,14 tundi x 130 eurot), millele lisandub käibemaks 55,64 eurot, kokku 333,84 eurot. Määruskaebus, puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja lepinguliste esindajate kulud summas 5838 eurot ja sellelt arvestatava lisanduva viivise, kostja II kasuks välja lepingulise esindaja kulud 462 eurot ja sellelt arvestatava lisanduva viivise, kostja III kasuks välja menetluskulud summas 333,84 eurot ja sellelt arvestatava lisanduva viivise. 4 7.
4. Hageja leiab, et kostja I kulutused kahele lepingulisele esindajale ei ole põhjendatud. Maakohus oleks pidanud valima, millise kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust hinnata ning lugema teiste lepinguliste esindajate kulud

§ 175

lg 3 alusel põhjendamatuks Lisaks on määruse põhjendused selles osas ka vastuolulised. Maakohtule ja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et suurema osa kostja I esindusest on teostanud vandeadvokaadi abi Rety Estorn, mistõttu on vandeadvokaatide Liis Könni ja Mailis Meieri ajakulu tervikuna põhjendamatud, seda enam, et vandeadvokaat Liis Könn on valdava osa ajast tegelenud advokaat Rety Estorni dokumentide ülevaatamise ja täiendamisega ehk sisuliselt patrooni ülesannete täitmisega. Vandeadvokaat Mailis Meier on teinud maakohtus ja ringkonnakohtus tööd kokku 26,3 tundi. Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses eraldi hinnanud vandeadvokaat Mailis Meieri töö vajalikkust ja põhjendatust, vaid on hinnanud läbisegi kõigi kolme esindaja töö vajalikkust ja põhjendatust. Seega on igal juhul põhjendamatud kostja I kulutused lepingulisele esindajale osas, milles need ületavad 3682 eurot (26,3 h x 140 eurot). 7.2. Maakohus on kostja II menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille järgi ei saa

§ 175

lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatuks pidada lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud kliendiga suhtlemisega. Seetõttu tuleb kostja II kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid täiendavalt vähendada 3,3 tunni ehk 462 euro (3,3 h x 140 eurot) võrra järgmiselt: - 27.12.2018 hagiavaldusega tutvumine, suhtlus kliendiga, esialgse vastuse ja tagatise taotluse koostamine ja esitamine kohtule (5,5 tundi) – võttes arvesse hagiavalduse ning kostja tagatise taotluse mahtu, on kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 3 tunni asemel põhjendatud 2 tundi ehk 1 tund kliendiga suhtlemisele on põhjendamatu; - 05.02.2019 hageja seisukohaga tutvumine, edastamine ja arutelu kliendiga (1,5 tundi) – võttes arvesse seisukoha mahtu, on kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 0,5 tunni asemel põhjendatud ajakulu üksnes 0,2 tundi; - 03.06.2019 kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga (0,5 tundi) – kohtu poolt põhjendatuks peetud 0,5 tunni asemel on põhjendatud üksnes 0,2 tundi; - 05.01.2020 hageja 19.12.2019.a seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga (1,9 tundi) – kohtu poolt põhjendatuks peetud 1 tunni asemel on põhjendatud 0,5 tundi; - 02.10.2020 kostja seisukoha ja tõenditega tutvumine ja analüüs, suhtlus kliendiga (1,2 tundi) – kohtu poolt põhjendatuks peetud 1,2 tunni asemel on põhjendatud 0,5 tundi; - 17.12.2020 hageja seisukohaga tutvumine, suhtlus kliendiga (0,7 tundi) – kohtu poolt põhjendatuks peetud 0,7 tunni asemel on põhjendatud 0,3 tundi. 7.

1. Maakohus on kostja III menetluskulude puhul ebaõigesti leidnud, et menetluskulud tekkisid pankrotivõlgnikule, mitte uuele pankrotihaldurile Indrek Lepsoole. Hageja märgib, et kostja III ei ole 01.03.2021 menetluskulude nimekirjas väitnud ega esile toonud, et Advokaadibüroo LEXTAL oleks osutanud õigusabiteenust pankrotihaldurile Veli Kraavile, vaid et õigusabi osutati kostjale III, kelleks on pankrothaldur Indrek Lepsoo. Lisaks sätestab PankrS § 62 lg 2, et halduril on lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Hagejale teadaolevalt ei ole võlgniku võlausaldajate üldkoosolek võtnud vastu otsust selle kohta, et pankrotihaldurid Veli Kraavi või Indrek Lepsoo võiksid kasutada lepingulist esindajat oma ülesannete täitmiseks.
2. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

5 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles kostja I menetluskulud mõisteti hagejalt välja 324 eurot ületavas osas (6162–5838) ja vastavas osas viivise. Lisaks vaidlustab hageja kostja II kasuks menetluskulude väljamõistmist 1498 eurot ületavas osas (1960–462) ja vastavas osas viivise. Hageja vaidlustab kostja III kasuks väljamõistetud menetluskulud ja viivise tervikuna. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

12.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist. 13. Hageja leiab määruskaebuses endiselt, et kostja I kulutused kahele lepingulisele esindajale ei ole põhjendatud ning täiendavalt, et maakohus oleks pidanud valima, millise kostja I lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja tõlgendusega

§ 175

lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Olukorras, kus menetlusosalist on esindanud mitu lepingulist esindajat, kuid kohus ei pea mitme esindaja osavõttu

§ 175

lg 3 alusel põhjendatuks, ei ole alust tekkinud menetluskulusid lepinguliste esindajate arvuga jagada või arvestada üksnes ühe lepingulise esindaja kuludega. Kohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja keerukusele, menetlusdokumentide sisule ja mahule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud toimingutele, mida oleks üks lepinguline esindaja menetluses teinud. Kostja I menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja I lepingulised esindajad ei ole teinud tööd võrdselt. Õiguskirjanduses on väljendatud seisukohta, et hüvitamata tuleb jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel (

I komm

§ 175

lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Hageja viidatud Riigikohtu lahendis (RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073, p 22) on advokaadi ja kliendi vahelist suhtlus peetud põhjendamatuks konkreetses vaidluses, mitte ei ole võetud seisukoht, et taolist kulu ei peaks üldjuhul vastaspoolelt välja mõistma. Riigikohus on ka viidatud lahendist hilisemas praktikas pidanud põhjendatuks mh kliendiga suhtlemise ajakulu (vt nt RKTKo 13.05.2020, 2-17-13190, p 18; 02.12.2020, 2-17-5110, p 25). 15. Määruskaebuse väidete kohaselt ei oleks maakohus tohtinud kostja III menetluskulusid kindlaks määrata ega neid hagejalt välja mõista, kuna kulud on tekkinud Indrek Lepsoole, kes 7 ei olnud kulude tekkimise ajal võlgniku pankrotihaldur ning lisaks ei ole kostjal III PankrS § 62 lg-s 2 sätestatud nõusolekut esindaja kasutamiseks. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et kui võlgniku pankrotihaldur Veli Kraavi kasutas käesolevas vaidluses õigusabi, tekkisid sellest kulud pankrotivõlgnikule, mitte uuele pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et kostja III on oma 01.03.2021 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märkinud, et õigusabiteenuseid osutati kostjale III, kelleks dokumendi päise järgi on võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo. Toimikust ja kostja III 01.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast on mõistlikult arusaadav, et õigusabi osutati võlgniku pankrotihaldurile, kelleks kuni 02.12.2020 oli Veli Kraavi (dtl 482). Seaduse järgi tekivad pankrotihalduri tegevuse tulemusena õigused ja kohustused võlgnikule (PankrS § 541 lg 1). Maakohus on vaidlustatud määruses mõistnud hagejalt menetluskulude hüvitise välja võlgniku kasuks, mitte tema pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks. Asjaolu, et menetluses, kus pankrotihaldur osaleb kohtuvaidluses oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel PankrS § 541 lg 1 järgi, on kostjaks küll pankrotihaldur, kuid menetluskulude kandja on võlgnik, on kinnitatud ka kohtupraktikas (vt nt TrtRnKo 25.01.2023, 2-15-19357, p 45; 14.04.2022, 2-20-4143, p 12). Seetõttu on põhjendamatu hageja seisukoht, et menetluskulud on tekkinud pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult ning neid ei peaks hagejalt välja mõistma. Seoses hageja väitega, et võlgniku pankrotihalduritel ei olnud pankrotitoimkonna nõusolekut lepingulise esindaja kasutamiseks, märgib ringkonnakohus, et nõusoleku olemasolu või puudumine ei mõjuta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Kostja III on lisaks vastuses määruskaebusele asjakohaselt viidanud, et Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et nõusoleku olemasolu või puudumine on pankrotivõlgniku ja halduri sisesuhe, mis ei mõjuta kohtukulude hüvitamist poolele, kelle kasuks on kulud kohtu poolt välja mõistetud (RKTKo 14.11.2002, 3-2-1-130-02, p 14). 16.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8