KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-1518 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika K

§ 25

lgte 1 ja 2 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. aprilli 2023 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Leonid Patlatenko kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Prokurör ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Leonid Patlatenko, isikukood: 38306303742, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Ilya Zuev Kaitsja RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
2. aprilli 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
3. Leonid Patlatenkot süüdistatakse KarS §

§ 25

lg-te 1 ja 2 järgi selles, et tema 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas XXX maja juures lõi R.P. ile noaga üks kord tuhara piirkonda ja vähemalt viis korda rindkere suunas südame piirkonda. Kannatanu tuhara piirkonda tehtud löögiga tekitas L. Patlatenko R.P. ile torke-lõikehaava parema tuhara alaosale. L. Patlatenko poolt kannatanu südame piirkonda suunatud viiest jõulisest noalöögist tabas kannatanut üks, millega L. Patlatenko tekitas kannatanu R.P. ile rinnaõõnde mitteulatuva ning muid rindkere veresooni vigastava torke-lõikehaava rindkere vasakule poolele kaenlaalusesse. Ülejäänud L. Patlatenko poolt R.P. i südame piirkonda suunatud noalöökidega kannatanule kehavigastusi ei tekitatud ning L. Patlatenko tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata vaid seetõttu, et rünnaku katkestasid sellesse sekkunud inimesed, kellel õnnestus L. Patlatenkot takistada teda kannatanust eemale tõmmates ja temalt nuga ära võttes. Lüües suure jõuga mitmel korral kannatanut tahtlikult ja tugevasti noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, L. Patlatenko teadis, et võib niimoodi R.P. i surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega R.P. i surma põhjustamise suhtes. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohtu 10.04.2023 otsusega karistati L. Patlatenkot KarS §

KarS § 25 lg 2 järgi 6 aasta vangistusega, mille algust arvestada alates 24.12.

1. Rahuldati kannatanu R.P. i tsiviilhagi ning mõisteti L. Patlatenkolt välja kannatanu R.P. i kasuks 2080,80 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2000 eurot.
2. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis maakohus veendumusele, et L. Patlatenko on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. 3.
3. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas XXX maja juures lõi L. Patlatenko R.P. ile noaga üks kord tuhara piirkonda ja üks kord rindkere vasakule poolele kaenla alla. See on tõendatud kannatanu R.P. i kohtuistungil antud usaldusväärsete ütlustega, mis haakuvad teiste kohtulikul uurimisel üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ja ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega. Ka süüdistatav L. Patlatenko ei ole enda ütlustes eitanud seda, et just tema sooritas süüdistuses toodud ajal ja kohas eeltoodud kannatanut R.P. it tabanud noalöögid sündmuskohalt leitud tal kaasas olnud noaga. 3.
4. Seda, mis täpselt toimus 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas XXX maja juures süüdistatava L. Patlatenko ja kannatanu R.P. i vahel tõendab usaldusväärselt ja detailselt asitõendi vaatlusprotokollis kajastuv tõendusteave, mis on kooskõlas kohtuistungil uuritud videosalvestustega ja mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 2 videosalvestust, mis on edastatud KÜ XXX , Narva esimehe poolt. 3.
5. Selle dokumentaalse tõendiga haakub sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis on koostatud 24.12.2022 ja kust nähtub, et sündmuskoht on Ida-Virumaa Narva linn XXX maja taga. Nimetatud protokolli kohaselt viidi vaatlus läbi õhtul tehisvalguses. Viienda ja kuuenda sissekäigu keldrikorruste sissepääsude vahel maja seinal on paigaldatud turvakaamerad (vt fotod nr 3-5). Viienda ja kuuenda keldrikorruste sissepääsude vahel asfalteeritud kõnniteel on avastatud hulgalislt verekahtlaseid jälgi. (vt fotod nr 6-12). Kuuenda sissekäigu keldrikorruse trepi peal (kõige ülemisel) on avastatud nuga (vt fotod nr 13-15). Noa käepide on valmistatud musta värvi plastmassist. Noa tera peal on avastatud verekahtlased jäljed. Noa üldine pikkus on 160 mm, aga noa tera pikkus on 70 mm. 3.
6. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas DNA-ekspertiisiakt nr 22E-GE1213, mille kohaselt alljärgnevatelt loetletud proovidest (võisid sisaldada eeltesti alusel verd): - viies proov noalt (pakend nr 1; teralt; proov B230033); - proov noa tera peal avastatud verejälje pinnalt (pakend nr 1.2, proov B230034) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Need DNA-profiilid on kokkulangevad R.P. i DNA-profiiliga, kuid mitte L. Patlatenko DNA-profiiliga. 3.
7. Käesolevas kriminaalasjas esitati kohtule mitmeid dokumentaalseid tõendeid, kust nähtub see, millised tagajärjed kaasnesid R.P. i terviseseisundile 24.12.2022 Narvas, XXX maja juures saadud noalöökidega, mille sooritajaks oli L. Patlatenko. Nii tuleneb isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0078, et R.P. ile on tekitatud rinnaõõnde mitteulatuv ning muid rindkere veresooni vigastav torke-lõikehaav rindkere vasakul poolel kaenla(aluses) piirkonnas ning torke-lõike- või lõikehaav parema tuhara alaosal. Kannatanul esinevad kehavigastused ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning kestavad vähem kui 2 neli nädalat. Eeltoodud ekspertiisiaktiga on kooskõlas SA Narva Haigla 28.12.2022 vastusega nõudekirjale nr 2-1.5/1517-1 saadetud dokumentaalsed tõendid. Nii saadeti vastuseks PPA Ida Prefektuuri nõudekirjale R.P. i pöördumise kohta SA Narva Haiglasse 24.12.2022 SA Narva Haigla kiirabikaardi, patsiendikaardi ja arstipäeviku koopiad. 3.
8. Eeltoodud tõenditega haakub patsiendikaardil nr 22-0109101 talletatu, mille kohaselt R.P. saabus 24.12.2022 kell 16:38 kiirabiga. Triaaži kohaselt täna trauma noahaav rindkere p/k vasakul, kell 15.
9. Anamneesi kohaselt kiirabi sõnul ca kl 15:55 sai noa hoobi vasaku kaenla alla. Saabudes haavast aktiivne verejooks, mis mehhaaniliselt haava komprimeerimisega õnnestus pidurdada. KT-uuringul: vasakul aksillaarsel torkehaav, mis rindkereõõnde ei ulatu. 3.
10. Seda, et süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud leidsid kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist tõendab ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt läbivaatusega tuvastati, et kahtlustataval L. Patlatenkol on sinikas vasaku silma all, marrastused – paremal põlvel. Vasakul küünarnukil ja paremal käeseljal. 3.
11. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul uuritud usaldusväärsete tõenditega kogumis tõendamist leidnud see, et süüdistatav L. Patlatenko 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas XXX maja juures lõi R.P. ile noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm üks kord tuhara piirkonda, tekitades torke-lõikehaava ja korduvalt rindkere suunas südame piirkonda. Eeltoodud löökidest tabaks üks ka kannatanut R.P. it, millega L. Patlatenko tekitas kannatanu R.P. ile rinnaõõnde mitteulatuva ning muid rindkere veresooni vigastava torke-lõikehaava rindkere vasakule poolele kaenlaalusesse. Tõendamist leidis eeltoodud tõenditega ka see, et süüdistatava L. Patlatenko rünnaku kannatanu vastu lõpetas tunnistajate K.B. ja A.M. i aktiivne ja kohene sekkumine.
12. Maakohus võttis seisukoha selles osas, kas L. Patlatenko, 24.12.2022, lüües kannatanut korduvalt noaga Narvas XXX maja juures ja kahel korral ka tabades viimast nii tuhara piirkonda kui ka rindkerre vasakule poolele, tegi seda tahtliku tapmise eesmärgil. 4.
13. Maakohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas tuvastatud välise teopildi alusel saab rääkida just nimelt tapmistahtlusest, kuna süüdistatav lüües kannatanut mitmel korral noaga, mille tera pikkus oli u 7 cm ja piirkonda, kus üldteadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned oli teadlik sellest, et võib põhjustada enda eeltoodud käitumisega kannatanu surma ja möönis seda. Seega pani süüdistatav toime eluvastase kuriteo vähemalt otsese tahtlusega. Süüdistatav L. Patlatenko jäi kohtuistungil ütlusi andes selle juurde, et tahtlust tal kannatanut L. Patlatenkot tappa ei olnud. Tema sooviks oli kannatanut hirmutada. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud: „Ma ei tahtnud üldse midagi teha, tappa kohe kindlasti mitte, tahtsin lihtsalt teda hirmutada, aga nii juhtus“. Kohtu hinnangul ei vasta eeltoodud osas süüdistatava ütlused tegelikkusele, arvestades tuvastamist leidnud süüdistatava poolt toime pandud teo välist pilti, kus nähtub see, et süüdistataval oli kaasas nuga, mille tera pikkus oli u 7 cm ning millega sooritas ta kannatanu rindkere suunas südame piirkonda mitmeid lööke, millest ka üks tabas kannatanu R.P. it. Seda, et süüdistatava poolt välja toodud hirmutamisversioon ei vasta tegelikkusele kinnitab ka see, et süüdistatav olles kannatanu peal ei loobunud käes olevast noast vabatahtlikult. Nii on kannatanu R.P. välja toonud enda ütlustes: „Nad võtsid talt noa ära ja viskasid selle eemale ja tirisid ta eemale“. Ka tunnistaja K.B. kinnitab eeltoodut tuues enda ütlustes välja: „Peale seda kui Andrei ütles, et Lonjal on nuga, siis ma üritasin põlvega kätt pigistada niimoodi, et nuga välja kukuks. R.P. lamas ja Ljonja oli tema peal“. Eeltoodud ütlused haakuvad tunnistaja A.M. i ütlustega: „Leonid istus R.P. peal paremas käes oli tal nuga ja K.B. karjus, et tal on nuga käes ja ma ütlesin talle, et ta peaks kapuutsist teda 3 tõmbama, et nuga kätte saada ja siis niimoodi see juhtuski. Ta tõmbas, saime noa kätte, peale seda nad tõusid püsti. See ei olnud kaua, see toimus 3 minuti jooksul kõik“. 4.
14. Seda, et käesoleval juhul oli L. Patlatenko tahtlus suunatud just eluvastase kuriteo toimepanemisele kinnitavad ka tema enda ütlused, mille kohaselt on ta olnud Eesti tšempion judos. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul seda, et käesoleval juhul ei olnud süüdistatava eesmärgiks hirmutada kannatanut, sest sel juhul oleks võinud piirduda ka noalöögiga tuhara piirkonda või lihtsalt noaga ähvardamisega. Seega süüdistatava tahtlus oli suunatud tapmise toimepanemisele, arvestades tema teo välist pilti. Kannatanu hirmutamiseks oleks piisanud ka äkilisest judos kasutatavast viskamisvõttest, sest tegemist oli kannatanu ütluste kohaselt tema jaoks ootamatu kohtumisega. Süüdistatav L. Patlatenko ütluste kohaselt oli ka tema jaoks sündmuskohal kannatanuga 24.12.2022 kohtumine juhuslik, kuna ta on enda ütlustes välja toonud seoses sellega, mis asjaoludel ta sattus sinna XXX i tänavale: „Ei tea, ei mäleta, võibolla läksin jalutama“. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava eeltoodud ütlused tegelikkusele, kuna kohtul tuleb hinnata tema ütlusi ka elulise usutavuse aspektist. 4.
15. Kohtulikul uurimisel leidis nii süüdistatava enda, kannatanu R.P. i kui ka tunnistaja K.B. ütlustega tõendamist see, et juba 23.12.2022 õhtul oli L. Patlatenkol telefoni teel konflikt R.P. iga. Nii selgus kohtulikul uurimisel, et süüdistataval olid tekkinud tunnistaja K.B. vastu soojad tunded ning ta soovis suhtlemist jätkata. Eeltoodud soov aga ei haakunud tunnistaja K.B. sooviga, kuna viimane soovis jõulupühad veeta hoopis R.P. iga. Seega oli kujunenud nö armukolmnurk, milles kõige trööstitumas olukorras oli süüdistatav, keda tõrjuti ning kes oli vahetult ka enne 24.12.2022 sündmusi kannatanuga telefonivestluses olles saanud kuulda enda suhtes ebatsensuurset sõimu. Seega on kohtu hinnangul kujunenud olukorda arvestades põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav ei jäänud tegevusetuks. Uurides kaamerasalvestist ei pidanud kohus eluliselt usutavaks seda, et jõululaupäeval sattus süüdistatav täiesti juhuslikult kannatanu R.P. i elukoha juurde ühes taskunoaga, mille kaasasoleku kohta puudus süüdistataval ka mõistlik ja eluliselt usutav selgitus. Nii on süüdistatav enda ütlustes välja toonud, et kannab nuga tihti kaasas, et midagi lõigata. Ükskõik mida, tal ei ole esihambaid, šašlõkki või õuna näiteks. Eeltoodu tegelikkusele vastavust võiks jaatada siis kui tegemist oleks suvise ajaga ning süüdistatav ei asuks magalarajoonis. Käesoleval juhul on kohtu hinnangul põhjendatud asuda seisukohale, et L. Patlatenko viibimises XXX , Narva maja juures nagu ka selles, et tal oli kaasas nuga, mille ta võttis vahetult enne taskust välja ja pani paremasse varrukasse enne kannatanu ründamist, ei ole midagi juhuslikku, mida kinnitab ka tema käitumine sündmuskoha lähedal, s.o edasi-tagasi kõndimine ning liikumise alustamine peale kannatanu ja tema kaaslaste saabumist vaatevälja. 4.
16. Seda, et eelmise aasta jõululaupäeval toimunud kohtumine ei olnud juhuslik kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused. Nii on ta enda ütlustes välja toonud, et rahunemiseks on tal vaja rohkem kui kaks päeva. Tema ütluste kohaselt: „See oli ju järgmisel päeval, ei olnud ju möödas paari päeva, ma arvan, et hiljem oleks see konflikt rahulikult lahendatud“. 4.
17. Seda, et süüdistatava L. Patlatenko tahtlus kuriteo toimepanemisel oli suunatud kannatanult elu võtmisele tõendavad ka tunnistaja J.T. i järgnevad ütlused selles osas, mida süüdistatav L. Patlatenko rääkis talle vahetult pärast kuriteo toimepanemist. 4.
18. Kokkuvõtvalt leidis maakohtu hinnangul kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et L. Patlatenko lüües korduvalt noaga kannatanu R.P. it elutähtsate organite piirkonda teadis, et võib niimoodi R.P. i surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega R.P. i surma põhjustamise suhtes. Nimetatut kinnitavad ka kannatanu R.P. i ütlused selle kohta, millega lõppes eelmisel päeval, s.o 23.12.2022 toimunud telefonivestlus tema ja süüdistatava vahel. Nii tuleneb kannatanu ütlustest: „Ta ütles ma leian su üles ja sul 4 on siis lõpp.“ Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust üheselt, et süüdistatav teatas kannatanule, et kohtudes on kannatanul oodata kõige hullemat, s.o tema ära tapmist. Seda, et 24.12.2022 toimunu on 23.12.2022 toimunud telefonivestlusega süüdistatava ja kannatanu vahel põhjuslikus seoses kinnitavad ka kannatanu R.P. i ütlused selles osas, mida süüdistatav sündmuskohal ütles. Kannatanu ütluste kohaselt ütles süüdistatav talle: „See on sulle selle eest, et ma saatsin teda telefoni teel“. Seda, et süüdistatava tahtlus oli suunatud surma põhjustamisele kinnitavad ka kannatanu R.P. i ütlused, mille kohaselt olid noalöögid teostatud jõuliselt. Noatera läks talle sisse käepidemeni, aga tuharasse natuke. 4.
19. Kuna kannatanu L. Patlatenko surm ei saabunud tänu tunnistajate K.B. ja A.M. i kohesele aktiivsele vastutegevusele ja hiljem kiiresti kiirabi väljakutsumisele, mida tõendab asitõendi vaatlusprotokollis kajastuv ning ka eeltoodud isikuliste tõendiallikate usaldusväärsed sellekohased ütlused, siis jäi L. Patlatenko poolt toime pandud kuritegu katsestaadiumi mitte temast tulenevalt põhjusel ning tema poolt toime pandud kuritegu tuleb seetõttu kvalifitseerida KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi.
20. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ka puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning L. Patlatenko on süüvõimeline.
21. Karistuse osas leidis maakohus järgmist. L. Patlatenko on karistusregistri andmete kohaselt varasemalt kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Nii on süüdistatav kohtuistungil vastanud küsimusele, kas ta kahetseb juhtunut. Arvestades süüdistatava poolt kohtuistungil kannatanult silmast silma vabanduse palumist ei ole kohtul alust kahelda kahetsuse puhtsüdamlikkuses, sest ka tsiviilhagi võttis süüdistatav õigeks. Karistust raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 58 puuduvad. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 113 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et põhjendatud ei ole rakendada KarS §-s 60 sätestatud karistuse kergendamist. Samas on põhjendatud mõista L. Patlatenkole toimepandud kuriteo eest silmas pidades süü suurust, mille hindamisel arvestab kohus nii kannatanule tekitatud kehavigastusi ja ka seda, et tegu jäi katsestaadiumi, karistus alammääras, sest ka ei eri- ega ka üldpreventiivsetel kaalutlustel pole põhjendatud mõista karmimat karistust. Seega peab kohus põhjendatuks karistada L. Patlatenkot 6 aasta pikkuse vangistusega. Süüdistatava süü suurust vähendavana ei saa täielikult arvestamata jätta ka seda, et tema suhtes kasutas kannatanu R.P. telefonivestluses taunimisväärset kõnemaneeri, mille kasutamine ei ole sünnis. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega. Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Tingimusliku karistusest vabastamise välistab ka karistusseadustiku süstemaatiline tõlgendamine, millest järeldub, et karistusest tingimuslikult vabastamisel tuleb lähtuda ka põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Seega ei oma ka karistuse mõistmisel õiguslikku tähendust Metals OÜ poolt väljastatud garantiikiri (KoTo, tõendite köide, tl 92-93), mille kohaselt on eeltoodud äriühing andnud garantii selle kohta, et süüdistatavale L. Patlatenkole on tagatud töökoha olemasolu juhul kui avaneb võimalus temaga taas tööleping sõlmida.
22. Kannatanu R.P. esitas 06.03.2023 selles kriminaalasjas tsiviilhagi, kus palus kohtul tema kasuks süüdlaselt välja mõista 2160 eurot, s.o 2000 eurot mittevaralise kahju katteks ja 160 eurot varalise kahju katteks. Kohtulikul uurimisel vähendas kannatanu R.P. tsiviilhagi nõuet 5 varalise kahju osas, kuna soovib jopet tagasi ning palub talle välja mõista seoses jopega 20 eurot selle parandamiseks. Seega esitas kannatanu R.P. tsiviilhagi 2080 euro väljamõistmiseks. Kohtulikul uurimisel võttis nii süüdistatav R.P. kui ka tema lepinguline kaitsja S. Erro tsiviilhagi õigeks. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Selline avaldus on kohtule TsMS §-s 440 ette nähtud erandeid arvestades siduv. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus kannatanu R.P. i tsiviilhagi ja mõistis L. Patlatenkolt välja kannatanu R.P. i kasuks 2080 eurot, millest varalise kahju katteks 80 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2000 eurot. Apellatsioon
23. Viru Maakohtu 17.03.2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav L. Patlatenko kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega kvalifitseerida süüdistatava tegu KarS § 121 lg 1 järgi, mõista süüdistatavale leebem karistus ning määrata talle osaliselt tingimisi karistus. Lisaks võtta asja materjalide juurde tõendid: maksekorraldus kahju hüvitise tasumise kohta ning kannatanu seisukoht karistuse määramise osas. Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud materiaal- ja menetlusõigust. Kohus ei ole arvestanud piisaval määral KarS §-ga 56 ja §-ga 57, ei arvestanud seega karistuse eesmärgiga ja karistust kergendavate asjaoludega. 8.
24. L. Patlatenkole tuleb määrata leebem karistus, kohaldades tema suhtes osaliselt tingimisi karistust. Kohtu määratud karistus on tema suhtes ebaproportsionaalne. L. Patlatenkole tuleks määrata šokivangistus (juhul kui kohus ei nõustu kuriteo ümberkvalifitseerimisega KarS § 121 lg 1 järgi), vähendada karistust ning ülejäänud osas määrata tingimisi karistus. Pärast otsuse välja kuulutamist süüdistatav hüvitas kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 2080 eurot, mis vastab kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitise summale (lisa 1 maksekorraldus). Summa on tasutud Veera Patlatenko pangakontolt. Süüdistataval puudus võimalus kompensatsiooni tasumiseks, kuna ta viibib vahi all. KarS § 57 lg 1 p 2 järgi on tegemist kergendava asjaoluga, mida palume arvestada otsuse tegemisel. Kohtule esitati ka kannatanu R.P. i seisukoht karistuse määramise osas (lisa 2 – kannatanu seisukoht). Kannatanu kinnitab, et sai nõutud kompensatsiooni ning leppis süüdistatavaga, konflikt on lahendatud. Seega kaitsja hinnangul esineb alus karistuse kergendamiseks KarS § 57 lg 1 p 9 järgi poolte leppimise põhjusel. Tõendid kuuluvad vastuvõtmisele KrMS § 321 lg 6 alusel, kuna neid ei olnud võimalik varem esitada. Asjaolud leidsid aset pärast otsuse tegemist. 8.
25. Apellatsiooni põhitaotlusena soovitakse L. Patlatenko teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 lg1 järgi. Õigusliku kvalifikatsiooni osas jääb kaitsja S. Erro positsiooni juurde ning kordab seda käesolevas apellatsioonis. L. Patlatenkole esitatud süüdistus tapmiskatses ei leidnud tõestamist. Kaitsja arvates ei õnnestunud riikliku süüdistuse esindaja kohtuliku uurimise käigus L. Patlatenko süüd tõestada tapmiskatses. Kannatanu R.P. i ütlustest nähtus, et autost väljudes ning koos K.B. maja poole liikudes tuli kohe nende juurde L. Patlatenko ja lõi teda mitu korda nagu tema arvas rusikaga. Mingil hetkel nägi ta L. Patlatenko paremas käes nuga millega süüdistatav teda mitu korda lõi. Prokuröri poolt esitatud videosalvestused ja ka muud dokumentaalsed tõendid taastasid sündmuste tegeliku pildi. Pärast seda, kui nuga ära võeti ronis L. Patlatenko A.M. i sõnul ise R.P. i pealt maha. Tõendatud on, et kannatanule tekitati noaga ainult kaks haava, mitte viis. Üks torke-lõikehaav oli parema tuhara alaosal, teine torke-lõikehaav oli rindekere vasakul poolel kaenla piirkonnas. 6 8.
26. Seejuures ekspertiisiaktis räägitakse haavadest, see tähendab füüsilised traumad, mis ei põhjusta eluohtlikku tervisekahjustust ning kestavad vähem kui neli

§ 25lg 2 järgi. Kaitsja apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav süüdi tunnistada kergemas kuriteos (Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi), kui on tapmise katse ja mõista talle kergem karistus. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud, kuid leiab, et ei tahtnud kannatanut tappa.

1. Maakohtu otsusega on tuvastamist leidnud ja asjas puudub vaidlus selles, et 24.12.2022 kella 15.56 paiku Narvas XXX maja juures lõi L. Patlatenko R.P. ile noaga, mille tera pikkus 7 cm, üks kord tuhara piirkonda, tekitades torke-lõikehaava ja korduvalt rindkere suunas südame piirkonda, millest üks tabas rindkere vasakule poolele kaenla alla. Süüdistatava ründe kannatanu vastu lõpetas sündmuskohal viibinud tunnistajate K.B. ja A.M. i kohene sekkumine.
2. Apellatsioonis märgitakse üldsõnaliselt, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, kuid kolleegium maakohtu otsuses taolisi rikkumisi ei tuvastanud. Olukorras, kus kaitsja ja süüdistatav ei nõustu maakohtu põhjendustega kuriteo kvalifikatsiooni osas ei tähenda veel menetlusnormide rikkumist. Maakohtu motiveeritud otsuse põhiosa tõendite analüüs süüdistatava süü küsimuses on igakülgne ja kolleegium ei pea vajalikuks neid asjaolusid üle korrata, kuna nõustub teo kvalifikatsiooniga.
3. Kolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud vastuväited pole uudsed. Nendele toetus kaitsja oma kaitsepositsiooni kujundamisel juba maakohtus. Maakohus on põhjalikult motiveeritud otsuses neile juba vastanud ning ümber lükanud. Sisuliselt polegi apellatsioonis mingeid uusi ja sisukohaseid argumente esitatud. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei saa olla 9 esimese astme kohtumenetluse kordamine. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks veelkord esitada kõiki motiive, millised on kohus esitanud L. Patlatenko süü tuvastamisel tapmiskatses.
4. Kolleegium arvates sisaldub esitatud süüdistuses süüdistatava tegevuse hindamiseks vajalik vägivallateo kirjeldus, mõistmaks, et tegemist on eluvastase süüteo katsega. Tegemist ei ole keeruka isikuvastase kuriteoga. Süüdistatava L. Patlatenko näol on tegemist isikuga, kes ründas isikliku viha motiivil ja alkoholijoobe foonil kannatanut ning lõi teda noaga korduvalt kehasse.
5. Asjas on süüdistatava süü õigeks kvalifitseerimiseks tõusnud tõendina esile KÜ XXX esimehe poolt esitatud turvakaamera salvestised, millede sisu on fikseeritud ka asitõendite vaatlusprotokollis. Kolleegium uuris samuti nimetatud salvestisi. Need on hea kvaliteediga ja nendel on jäädvustunud süüdistatava tegevus juba enne kannatanu rünnet. Salvestiselt on näha, et süüdistatav oli kohal maja nurga juures ajaliselt varem enne kannatanu ründamist. Kaitsja püüab süüdistatava tapmistahtlust eitada põhjendusega, et viiest noalöögist tabas kannatanut ainult üks, mis ulatus rinnaõõnde ja vigastas veresoont. Kolleegiumi arvates pole väheoluline, et kohe ründe alguses osutab kannatanu süüdistatavale aktiivset vastupanu, mis on jälgitav ka salvestiselt. Salvestiselt on näha, et esimene noalöök tabab kannatanut tõepoolest tuhara piirkonda, järgnevad aga korduvad jõulised noalöögid, mis on kõik sihitud kannatanu rindkerre vasakule poole. Kuna kannatanu asub aktiivselt vastupanu osutama, siis rabelemise tõttu ei jõua süüdistatava sihitud noalöögid kannatanut tõsisemalt vigastada ja tabavaks osutub üks noalöök, mis vigastuse tekitab. Edasise rüseluse käigus kukuvad süüdistatav ja kannatanu maapinnale, kus süüdistatav jätkab rünnakut, asudes jalgadega n-ö kaksiratsi kannatanu rindkerele, hoides endiselt ründe- ja löögivalmis käes nuga. Edasise ründe ja süüdistatava vägivaldse tegevuse katkestavad kannatanuga koos kõndinud K.B. ja A.M. , kes aktiivselt sekkudes murravad süüdistataval noa käest ja lõpetavad sellega tema ründe.
6. Kaitsjal pole esitada süüdistuse ümberlükkamiseks veenvaid argumente. Apellatsiooni kohaselt andis kannatanu vastuolulisi ütlusi ja seda süüdistatava poolt tema kägistamise kohta. Kolleegium leiab, et see kaitsja poolt otsitud detail on väheoluline ja asjakohatu süüdistuse asjaolude tuvastamisel, sest sellises tegevuses süüdistatavat ei süüdistata. Millises rünnaku faasis süüdistatav veel kannatanut kaelast kägistas ei oma tähtsust, sest videosalvestiselt ei nähtu, et süüdistatav oleks jõudnud kannatanut kägistada.
7. Kannatanu jope, kampsuni ja T-särgi vaatlusel tuvastati protokolliga, et vasakul varrukal kaenla all on auk. (tõendite toimik tl 58-62) Ekspertiisiakti nr 22E-ID10078 kohaselt tuvastati R.P. il rinnaõõnde mitteulatuv ning muid rindkere veresooni vigastav torke-lõikehaav rindkere vasakul poolel kaenla piirkonnas. Kaitsja rõhutab apellatsioonis, et kannatanule tekitati mitte 5, vaid ainult 2 torke-lõikehaava: üks tuhara piirkonnas ja teine rindkere vasakule poole kaenla piirkonnas. Kolleegium juba eespool märkis, et vigastustena on fikseeritud tõepoolest 1 torkelõikehaav tuhara piirkonnas ja teine vasakul pool kaenla piirkonnas, kuid süüdistatava teo õigeks kvalifitseerimiseks on lisaks õige osundada ka videosalvestiselt selgelt nähtvavale korduvatele löökidele, mida L. Patlatenko teeb kannatanu rindkere suunas.
8. Seega ainuüksi ekspertiisiaktis märgitu põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi L. Patlatenko teo objektiivse ohtlikkuse kohta. Tõepoolest eksperdiarvamuse kohaselt esines kannatanu R.P. il rinnaõõnde mitteulatuv, kuid rindkere vere veresooni vigastav torke-lõikehaav rindkere vasakul poolel kaenla aluses piirkonnas ning lõikehaav parema tuhara alaosal. Nimetatud vigastused ei põhjustanud eluohtlikku tervisekahjustust ning kestavad vähem kui 4 nädalat. 10 Samas tuleb silmas pidada, et ekspertiisi tulemusel koostatud ekspertiisiakt on vaid üks KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiliik. Tõendite vaba hindamise põhimõttest tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu ning kohus peab tõendeid hindama kogumis oma siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61 lõiked 1 ja 2). (RKKKo nr 3-1-1-82-16, p 16)
9. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel. (RKKKo-d nr 3-1-1-46-15, p 9 ja nr 3-1-1-102-16, p 17) Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. (RKKKo nr 3-1-1128-06, p 7) Käesolevas asjas oli süüdistataval normaalse inimese elukogemuse põhjal kindel teadmine, et lüües inimest noaga, sealhulgas rindkerre (kus asuvad elutähtsad organid, sealhulgas süda) võib see kaasa tuua kannatanu surma.
10. Asjaolud, mis võimaldasid maakohtul järeldada, et süüdistuses kirjeldatud süüdistatava tegevus on kvalifitseeritav tapmiskatse süüteokoosseisuna asuvad otsuse põhiosas Ko To 2 kd, tl 128-130 (punktid 2.25 kuni 2.40). Selle põhjaliku tõenditele antud hinnangu ja järeldustega saab kolleegium ainult nõustuda. Kvalifikatsiooni õigeks tuvastamiseks on kohus viidanud ka asjakohasele Riigikohtu praktikale. Uurides tõendeid pole kolleegiumil alust maakohtu poolt tuvastatus kahelda.
11. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on seega jälgitav. Kohus on asjas kogutud tõendite põhjal õigesti järeldanud, et L. Patlatenko tegevus on hinnatav tapmiskatsena. Lüües kannatanut teravaotsalise 7 cm terapikkuse noaga rindkerre ja rindkere suunas, kus asuvad elutähtsad organid ja eluks vajalik oluline verevarustus, sai süüdistatav ise aru ja on arusaadav ka igale mõistlikule kõrvalvaatajale, et üsna suure tõenäosusega võib saabuda kannatanu surm. L. Patlatenko pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Asjaolu, et õnneliku juhuse tõttu jäi elutähtis organ tabamata, ei minimeeri kuidagi süüdistatava tahtlust, sest vihahoos noalööke tehes ta sellega ei arvestanud. Tähelepanuta ei saa jätta, et tekitatud noavigastusega kaasnes kannatanul ikkagi aktiivne verekaotus umbes 300 ml. (tõendite toimik tl 84) Süüdistatava rünnaku aktiivsus ja suur vihahoog on tuvastatavad ka videosalvestisel. Kannatanu surm jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel asjaoludel tänu kohalolijate sekkumisele. Süüdistatav sihtis noalöögid kannatanule valdavalt elutähtsasse piirkonda vasakule rindkerre, mitte jalga, kätte ega mujale esmapilgul vähemohtlikku keha piirkonda. Maakohus on süüdistatava teo subjektiivse külje tuvastamisel uurinud kõiki asja õigeks lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tuvastanud L. Patlatenko teotahtluse teo toimepanemise hetkeseisuga.
12. Maakohus juba analüüsis ja lükkas ümber süüdistatava kaitseväite, et tema plaan oli kannatanut ainult hirmutada. Kannatanu hirmutamise soovi korral oleks süüdistatava võimaluste skaala kergema ründe arsenali valikul olnud avar, rääkimata asjaolust, et süüdistatava enda ütluse kohaselt on ta olnud Eesti meister judos. Põhjalikult on maakohus käsitlenud noaga seonduvaid asjaolusid ja õigustatult järeldanud, et nuga polnud süüdistataval kaasas mitte juhuslikult. Vahetult enne kannatanu ründamist tõstis süüdistatav noa taskust ümber varrukasse, et seda oleks ründamisel võimalik kiiresti võtta ja käepäraselt kasutada.
13. Märkimata ei saa jätta maakohtu poolt välja toodud telefonikõnet eelmisel päeval, s.o 23.12.
14. Süüdistatava ja kannatanu vaheline konfliktne telefonikõne lõppes kannatanu ütluste kohaselt süüdistatava sõnadega „..ma leian su üles ja sul on siis lõpp.“ (Ko To 2 kd, tl 45) 11
15. Kokkuvõttes on maakohus L. Patlatenko põhjendatult süüdi tunnistanud KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ning kaitsja apellatsioon teo ümberkvalifitseerimiseks jääb rahuldamata. II
16. Alternatiivselt leitakse apellatsioonis, et maakohus pole arvestanud piisaval määral KarS §-ga 56 ja §-ga 57 sätestatuga ning süüdistatavale karistust mõistes on kohus rikkunud materiaalõigust.
17. Kolleegium leiab, et süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise taotlust samuti edu ei saada. Nimelt on maakohus L. Patlatenkole karistust mõistmisel arvestanud KarS § 56 põhimõtete ja vastava kohtupraktikaga. Karistus ei ole põhjendamatult karm ega ebaproportsionaalne. Kohus leidis, et karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse.
18. Maakohus on motiveerinud, miks ei ole süüdistatavale võimalik mõista karistust osaliselt tingimisi või kohaldada šokivangistust. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei esine mingeid selliseid erandlikke asjaolusid, mis oleks aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamisele. Asjaolu, et pärast maakohtu otsust süüdistatav hüvitas kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 2080 eurot, mis vastab kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitise summale, ei pea veel koheselt kaasa tooma karistuse kergendamist ja olema käsitletav KarS § 57 järgi kergendava asjaoluna. Tegemist ei ole kahju vabatahtliku hüvitamisega, vaid kohtuotsusega pandud kohustuse täitmisega. Tähelepanuvääriv on asjaolu, et nimetatud summa maksti kannatanule alles siis kui maakohus oli L. Patlatenko süüdi tunnistanud esimese astme kuriteo katses ja mõistnud reaalse vangistuse.
19. Ringkonnakohtule esitati ka kannatanu R.P. i arvamus süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kannatanu leiab, et sai kätte nõutud kompensatsiooni ja avaldab arvamust, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm. Kaitsja hinnangul esineb alus karistuse kergendamiseks KarS § 57 lg 1 p 9 järgi poolte leppimise põhjusel. Kolleegium leiab, et alust karistuse kergendamiseks KarS § 57 lg 1 p 9 järgi poolte leppimise põhjusel praegusel juhul ei ole. Esiteks pole kannatanu oma arvamuses leppimist süüdistatavaga sõna-sõnalt kinnitanud. Ta möönab, et mõistetud karistus on liiga karm. Samas aga märgib, et ründe tagajärjel sai ta kahjustada ja arvab, et andis süüdistatavale tema teo andeks. Teiseks ei saa kolleegiumi arvates siiski unustada, et karistus on süüdistatavale mõistetud niigi alammääras.
20. L. Patlatenko tegutses tahtlikult, lüües kannatanut korduvalt noaga ja tema tegevuse peatas kannatanu aktiivne vastupanu ja kaaskodanike sekkumine.
21. Kolleegium leiab, et maakohus on kuriteo jäämist katsestaadiumisse karistuse mõistmisel vajalikul määral vaaginud ja pole seejuures teinud kaalutlusviga. Kohus on motiveerinud, miks ei ole võimalik süüdistatava puhul kohaldada KarS § 60 sätet ja seeläbi karistuse kergendamist. Kolleegium nõustub maakohtuga ja osundab järgmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Süüdistatava teo puhul ei olnud tegemist mingi äkilise rünnakuga alkoholitarvitajate tülikeskkonnas. L. Patlatenko 12 teadis juba varakult sündmuskohale tulles, et kavatseb kannatanut rünnata. Selleks tarbeks oli tal kaasas nuga, mille peitis enne rünnakut käisesse. Rünne oli iseloomult intensiivne, kus vihahoos süüdistatav sihtis noahoope kannatanu rindkerre. Nuga hoidis ta jätkuvalt ründevalmis käes isegi siis, kui kannatanu oli maapinnale paisatud. Tapmine jäi lõpule viimata kannatanu vastupanu ja kaaskodanike energilise sekkumise tõttu. III
22. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
23. aprilli 2023 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk 13 Aarne Sarjas