1-22-6284/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2023 Kohtuasja number 1-22-6284 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Jaanus Alliku (isikukood 37207245213) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Jaanus Allik ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Margit Luga Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Jaanus Alliku ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
4. augusti 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo määruskaebemenetluses Jaanus Allikule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaanus Allikult Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
7. Viru Maakohtu
8. augusti 2023 määrusega jäeti Jaanus Allik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. J. Allik kannab alates
9. novembrist
10. a 13 aasta 7 kuu ja 26 päevast vangistust Norras toime pandud kuritegude eest: tapmine ja ametnike vastased vägivallateod vanglas. J. Allikut on varemgi vägivallakuritegude eest karistatud. Viimatine kriminaalhooldus J. Alliku suhtes ebaõnnestus. On kaheldav, kas J. Allik on motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest. On küll positiivne, et J. Allik on vangistuses seadnud endale eesmärke, väljendab motivatsiooni elada õiguskuulekalt ning tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid andmed tema varasemast elukäigust näitavad, et vabaduse tingimustes valib ta kuritegude toimepanemise tee ega allu kehtestatud korrale, mistõttu ei saa teda ennetähtaegselt vabastada.
11. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse J. Allik, kes märgib lühidalt seda. Kohus ei oleks tohtinud tugineda vangla iseloomustusest nähtuvatele andmetele. Selles iseloomustuses võib olla vigu. Üks käitumiskontroll sujus J. Allikul kunagi probleemivabalt. Ta on ka vabaduses õiguskuulekalt elanud. Ta on valmis kasutama meditsiinilisi vahendeid alkoholitarbimise välistamiseks. Kriminaalhooldusametnikud on oma tööd halvasti teinud. J. Allikul on 14-aastane laps ja viimane on kehvas olukorras. Miks peaks J. Alliku peale üldse maksumaksja raha raiskama? Pealegi mõisteti ta tapmises süüdi alusetult.
12. Kaebuse esitas ka J. Alliku kaitsja, kes leiab kokkuvõtvalt seda. Määrus ei ole piisavalt põhjendatud. Kohus tugines üksnes J. Alliku kuriteo raskusele ja varasemale alkoholiprobleemile ning jättis arvestamata positiivsed asjaolud nagu J. Alliku osalemise Norra vanglas rehabiliteerivates tegevustes, töötamise, alkoholisõltuvusest vabanemise soovi, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, teda eesootavad elutingimused ja kriminaalhoolduse võimalused abistada teda taasühiskonnastumisel. Kui J. Allik kannab karistuse täielikult ära, võivad vajada lahendamist samad probleemid, mis on praegugi aktuaalsed. J. Allik on valmis järgima kõiki käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. J. Allikul on toetav õde ja hoolitsust vajav poeg ning kasutütar. J. Allik saaks minna elama Tallinnasse. Soomes saaks talle elamispinda pakkuda tema õde. J. Allik on viibinud juba ligikaudu 10 aastat vanglas, mistõttu ei ole alkoholi tarvitamine talle ilmselt enam harjumuspärane. Narkootilisi aineid J. Allik ei tarvita. Sotsiaalprogramme on J. Allikul võimalik läbida ka kriminaalhoolduse tingimustes. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas peaks J. Allik edasise karistuse ajal oma suhtumise ja motivatsiooni muutust veel tõestama.
13. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige J. Alliku korduvad, sh vanglas toime pandud kuriteod, ühe kuriteo raskus (J. Allik tappis inimese 17 käärilöögiga, jättes ohvri õue külma kätte surema), varasemate karistuste ebatõhusus, J. Alliku impulsiivsus ning varasem alkoholi kuritarvitamine annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis J. Alliku ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebustel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus J. Alliku ja tema kaitsja määruskaebused kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.
15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et kohtumääruse analüüsimisele, nõustamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 60 minutit. Selle eest soovib kaitsja tasu 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause analoogiast lähtudes tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu J. Allikult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 2