Obsah (6)

§ 663§ 657§ 561§ 430§ 199§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16609 Kohtuasi X avaldus C-

§-dele 477 lg 1, 477 lg 6 teine lause, 561 lg 1 ning 428 lg 1 p

1. Kohus leidis, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastusolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele. Vanemate menetluskulud jättis kohus nende endi kanda, lapsele määratud esindaja tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
2. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse laps määratud esindaja kaudu, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus kinnitas vanemate kompromissi osas, milles vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes lõpetati osaliselt ning ainuotsustusõigus lapse viibimiskoha määramist puudutavas osas anti lapse emale ning suhtlemiskord lahus elava vanemaga jäeti kindlaksmääramata. Määruskaebusega palutakse teha asjas uus määrus, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda lapse isale üle lapse ainuhooldusõigus lapse elukoha määramise küsimuses Eesti Vabariigi piires ning määrata kindlaks ema ja lapse suhtlemiskord selliselt, et ema kohtub lapsega isa juuresolekul või isa poolt määratud kolmanda isiku juuresolekul.
3. Määruskaebuse kohaselt ei teavitanud kohus lapsele määratud esindajat kompromissist ega küsinud esindaja seisukohta enne menetluse lõpetamist. Kohus on rikkunud menetlusosalise õigust vaielda vastu taotlusele.
4. Kompromiss on lapse heaolu kahjustav. Lapsele määratud esindaja on korduvalt menetluses viidanud kahtlustele seoses lapsel esineva võimaliku võõrandamise sündroomiga. Lapse võõrandamise korral lahus elavast vanemast on kohaseks meetmeks lapse eraldamine võõrandaja keskkonnast ning lapse paigutamine võõrandatud vanema hoole alla, seades 4 sisse lapse ja võõrandava vanema vahelise suhtlemiskorra. Sellises olukorras tuleb kohustada kõiki osapooli läbima toetav teraapia.
5. Lapse isal on oluliselt suurem valmisolek tagada ja toetada lapse ja lahus elava vanema stabiilset suhtlemist, kui lapse emal. Seega ei saaks kahjustatud lapse ja ema suhe olukorras, kus laps asub elama koos isaga.
6. Lapse esindajale teadaolevalt on lapsele määratud erieestkostja nõustanud lapse isa avaldusest loobuma, kinnitades lapse isale, et kohtumenetluse lõppemine tekitab lapses seisundi, mille tulemusena soostub laps isaga suhtlema. Seega on jäänud mulje, et lapse isa poolt kompromissiga nõustumine tingimustel, mille kohaselt puudub lapse isal suhtlemiskord lapsega, ei ole lapse isa tegelik tahe. Võimalust, et lapsel võib esineda võõrandamise sündroom, lapsele määratud erieestkostja eitas. Menetluse käik
7. Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus ei ole teinud lapse heaolu kahjustavat lahendit. Käesolevas asjas toimus positiivne areng ning lapsevanemad suutsid omavahel kohtuda ja suhelda. Lapsevanemad leppisid kokku ühise koostöö jätkamise, et lapse ja isa suhe saaks taastuda. Põhjendamatu on seada ajalisi piiranguid, millal suhe peaks olema taastatud.
8. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu. Lapsel ei ole võõrandamissündroomi. Vanemate omavahelised suhted on nüüdseks head ja jagavad last puudutavat infot ilma probleemideta. Lapsele määratud esindaja on taotlenud viibimiskoha määramise õiguse andmist lapse isale, kes elab alaliselt Dubais.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

1. Ringkonnakohus küsis ka lapse isa seisukohta. Lapse isa toetas määruskaebust. Lapse isa avaldas, et vaatamata sellele, et ta on käitunud erieestkostja juhiste kohaselt, ei ole ta saanud lapsega kohtuda.
2. Lapse ema avaldas vastuseks lapse isa seisukohale, et ta pöördus lapse isa poole küsimusega, kas ta soovib kohtumenetlust jätkata, mille peale vastas isa, et ta on juba mitu kuud hõivatud oma terviseküsimusega ja mitte millegi muuga. Lapse ema märkis, et lapse isa lahkus augustist Eestist. Lapse isa ei ole andnud lapse emale ühtegi viidet selle kohta, et ta on kompromissikokkuleppest loobunud. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

30. Vastavalt

§ 561

lg-le 1 peab kohus, last puudutavas menetluses, nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu 5 võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Suunates asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama või juhtides tähelepanu perenõustaja abi kasutamise võimalusele, arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 31. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebuse esitaja seisukoht, et enne kompromissi kinnitamist oleks maakohus pidanud küsima lapse esindaja arvamust. Kuigi kompromiss sõlmitakse vanemate vahel, on laps menetlusosaline, kelle esindajal on õigus esitada taotluste osas seisukohti (

§ 199lg 1 p 4 ja p 6).

Eeltoodu ei anna aga alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna määruskaebuses on lapsele määratud esindaja kompromissi suhtes seisukoha esitanud.

1. Õiguskirjanduses on leitud, et põhimõtteliselt on vanematevahelisele üksmeelele jõudmine menetluse igas etapis üldjuhul alati lapse huvides (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 561, 3.1.b). Lapsele määratud esindaja leiab määruskaebuses, et kompromiss ei ole lapse huvides, kuna lapse emal ei ole valmisolekut tagada lapse ja isa suhtlust. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga. Käesoleval juhul on aga laps menetluses läbivalt näidanud üles vastumeelsust isaga suhtlemisele, avaldades seda nii eestkosteasutusele, määratud esindajale, kui ka kohtule. Sealjuures ei ole tegemist väikese lapsega. Tsiviilasjast nähtuvalt on menetlusosalised käinud pereteraapias Confido Meditsiinikeskuses ja nõustamise teenusel EELK Perekeskuses. Vanemate ning lapsega on korduvalt kohtunud ka erieestkostja. Asja materjalide kohaselt ei ole lapsel tekkinud siiski soovi isaga suhelda. Sealhulgas ei ole nõustajad ega ka erieestkostja märkinud, et lapsel on võõrandamissündroom. Erieeskostja e-kirjast vanematele nähtub, et vanemate omavahelised suhted on paranenud ning lapse isa on avaldanud, et ta ei soovi, et laps peaks kannatama kohtumenetlusest tingitud pinge all ning isa on nõus ootama kuni laps on valmis isaga suhtlemiseks ja kohtumiseks. Eeltoodust järeldub, et lapse isa hinnangul ei olnud vaidluse jätkamine lapse huvides. Samuti on lapse isal vandeadvokaadist esindaja, kes on teadlik kompromissi sõlmimise õiguslikust tähendusest.
2. Lapse isa (esindaja kaudu) toetas määruskaebust ja avaldas määruskaebuse vastuses, et ta oli nõus sõlmima kompromissi lootuses taastada suhe lapsega, kuid seda ei ole toimunud. Samas ei ole lapse isa määruskaebust ise esitanud. Riigikohus on 21.03.2012 määruses tsiviilasjas 3-2-1-3-12 p-s 14 selgitanud, et seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Lapse isa ei ole enne maakohtu määruse tegemist loobunud kompromissist. Pärast lapse isa seisukoha saamist määruskaebusele, on lapse ema pöördunud sms-i vahendusel lapse isa poole, paludes olukorrale selgitust. Lapse isa vastas sellele sms-iga, märkides kolm küsimärki, ja selgitades, et ta on juba mitu kuud hõivatud üksnes oma tervisega ja ei millegi muuga. Lisaks on lapse ema selgitanud, et lapse isa on 2022 augustis Eestist lahkunud. 6
3. Arvestades, et laps ei ole soovinud isaga suhelda, ning see ei ole menetluse jooksul, hoolimata sellest, et menetlusosalised on käinud erinevate nõustajate juures, muutunud, samuti asjaolu, et lapse isa ei soovinud, et laps peaks kannatama kohtumenetlusega seotud pinge all, ei saa pidada kompromisskokkulepet lapse huvidega vastuolus olevaks. Kuigi lapse isa toetas oma vastuses määruskaebust, ei ole ta ise määruskaebust esitanud. Vastuses lapse ema päringule olukorra kohta, on lapse isa märkinud kolm küsimärki ega ole kinnitanud huvi menetluse jätkamise vastu. Ülaltoodule tuginedes ei ole kolleegiumi hinnangul alust maakohtu määruse tühistamiseks.
4. Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra üle toimuva vaidlusega ning määruskaebuse esitas laps oma esindaja kaudu, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Vallo Kariler 7