KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 17.07.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1591 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 23 lg 1 p 1 alusel, sest isiku osas esineb põgenemisoht (

§ 6⁸ p-d 6 ja 7).

1) Gruusia kodanik X (sündinud xx xx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx) saabus viimati Schengeni alale 25.04.2023 lennukiga Poola Vabariigi kaudu. Piiriületuseks kasutas isik Gruusia kodaniku passi nr xxxxxxxx kehtivusega 14.03.2023-14.03.

1. 2) PPA on isikule koostanud 27.09.2022 lahkumisettekirjutuse nr 1052260412, millega kohaldas tema suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 1 aasta ja 6 kuud alates lahkumisettekirjutuse täitmise päevast alates. Isik täitis lahkumisettekirjutuse 03.10.
2. Seega on isikul on kehtiv sissesõidukeeld kuni 03.04.
3. 3-23-1591 3) PPA tegi 16.07.2023 kontrollkäigu aadressile xxxxxxx, Tallinn ning avastas sealt hoonest X. Isik viibis seega Eestis ja Schengeni alal kehtiva sissesõidukeelu ajal, st ebaseaduslikult. Sellest tulenevalt pidas PPA isiku kinni 16.07.2023 kl 09.30

§ 15lg 1 alusel.

PPA koostas isikule ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052270107 ja kohaldas sissesõidu keelu viieks aastaks. Samal päeval alustas PPA isiku suhtes väärteomenetlust ebaseaduslikult riigis viibimise osas ning kiirmenetluse otsusega määras isikule rahatrahvi 720 eurot. PPA märgib, et isikule koostati väärteomenetluse otsus ka 27.10.2022 ning teda karistati 300 euro suuruse trahviga, mis tasuti 15.11.

1. 4) Isik selgitas 16.07.2023 läbi viidud küsitluse käigus, et ta saabus Eestisse umbes 27.04.2023 ilma kindla põhjuseta, nagu turist. Isik unustas, et tal on kehtiv sissesõidukeeld Schengeni alale. Samuti märkis isik, et ta kaotas oma eelmise passi nr xxxxxxxx kehtivusega 29.11.2021- 29.11.
2. Gruusias olles taotles isik endale uue passi, mida kasutas Schengeni alale sisenemiseks. Rahalisi vahendeid oli isikul Eestisse saabudes kuskil 300-400 eurot ning materiaalselt aitas teda onu, kes töötab Eestis. Alguses elas ta oma onu (sugulase) juures ning hiljem leidis sugulane talle elukoha xxxxx hoones. Eelmisel korral tasus temale määratud trahvi isiku sugulane. Küsitluse käigus selgus, et isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eestis ja Schengenis. Isikul on Eestis onu, kuid siiani on onu toetanud isikut, tasudes tema trahvi ja elamise eest. Isik ei pea Eestis kellegi eest hoolt kandma, kuna tema perekond (naine ja 2 last) elavad kodumaal Gruusias. Isik sai aru, et on rikkunud välismaalaste seaduse (VMS) § 298, viibides Schengeni territooriumil ilma seadusliku aluseta. 5) PPA leiab, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

§ 6⁸ p 7).

Isik ei ole eeltoodu põhjal usaldusväärne ning PPA-l pole kindlust isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Gruusiasse. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on PPA hinnangul vältimatult vajalik tema väljasaatmiseks. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei pruugi isik teha PPA-ga koostööd ning võib hakata ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Kuigi isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, siis on ta oma varasema käitumisega tõendanud, et vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. 6) PPA leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. PPA-l puudus usaldus isiku vastu. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 7) PPA selgitab täiendavalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist (EV) väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna tal puuduvad tugevad sidemed EV-ga ning ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, kuna tema huvi jääda Schengenisse on suurem kui kodumaale naasta. Kuna lennuühendus Gruusia ja Eesti Vabariigi vahel toimub kord nädalas, siis ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Esimene võimalus isikut koduriiki välja saata on 19.07.2023, mil lend väljub Tallinna Lennujaamast. PPA lisab, et teeb endast kõik, et isik saaks esimesel võimalusel EV-st välja saadetud. 2. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA selgitas, et kuna isiku sugulane on talle tagasilennupileti ostnud kuupäevaks 19.07.2023, siis saab ta sel kuupäeval EV-st välja saata. Sellest hoolimata palub PPA anda luba isiku kinnipidamiseks varuajaga (nt kui isikut ei ole tervislikel põhjustel võimalik lennule saata vms). 2

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et PPA või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Vastavalt

§ 23

lg-le 11 annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg-s 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 6. PPA on taotluses

§ 23

lg 1 p-s 1 sätestatud põgenemise ohtu sisustanud

§ 68p-de 6 ja 7 kaudu.

Nimetatud sätete järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ja välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7). Riigikohus on seonduvalt

§-ga 68 selgitanud, et selles sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloovustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu määrused nr 3- 3-1-93-16, p 13; 3-3-1-24-17, p 12). 7. Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht (

68 p-d 6 ja 7). Praegusel juhul ei ole isik väitnud, et ta ei soovi või ei kavatse Eestist lahkuda. Samas viitab isiku varasem tegevus sellele, et ta ei pruugi lahkumiskohustust täita ja võib otsida muid võimalusi Schengeni viisaruumi jäämiseks. Hoolimata sellest, et isikul on tema väidete kohaselt Gruusias pere (naine ja kaks last), on ta 25.04.2023 saabunud Schengeni alale tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ning viibinud Eestis juba ca kolm kuud. Isiku väited, et ta viibib siin üksnes niisama, ilma kindla põhjuseta, on kohtu hinnangul kaheldavad, arvestades mh ka isiku väidetavat majanduslikku olukorda (isiku väitel oli tal Eestisse saabumise ajal ca 300-400 eurot). Samuti on kaheldav isiku väide, et ta unustas tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu. PPA kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu 27.09.2022 lahkumisettekirjutusega nr 1052260412, seega Schengeni alale saabumise ajal (s.o 25.04.2023) ei olnud sissesõidukeelu kohaldamisest möödunud sedavõrd pikk aeg, et isik sai selle unustada. 8. Kohus leiab, et isik ei ole oma (varasema) käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul elab Eestis ainult onu, muud sidemed isikul Eestiga puuduvad. Isiku kinnitusel ei pea ta kellegi eest Eestis hoolt kandma. Isiku selgitustest tulenevalt tal mingeid pooleliolevaid kohustusi või tegevusi Eestis ei ole (viibis Eestis niisama, turistina). PPA taotluses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt saab kohtu arvates järeldada, et isik võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda EV-st mõnda teise riiki. Sealjuures ka kohtupraktikas on leitud, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku 3

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud turvalisus, toitlustamine, vajadusel arstiabi jne.

1. Eeltoodust tulenevalt annab kohus PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni EV-st, kuid mitte kauemaks kui 17.08.2023 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui osutub võimalikuks väljasaatmise täideviimine, kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg-d 1 ja 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4