Obsah (7)
§ 121§ 199§ 424§ 64§ 68§ 65§ 76Kriminaalasi nr 1-22-1496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2023. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 14.09.2023. a) Kriminaalasja number 1-2
§ 121
lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust;
§ 199
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust;
§ 424
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõisteti Hardi Venele liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 ja 2 alusel arvati karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9 päeva (25.-27.07.2021, 25.-26.10.2021, 11.12.10.2021, 22.-23.11.2021). Hardi Vene lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud 21 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 04.12.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9258 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 29 päeva vangistuse võrra. Hardi Vene kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 20 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.03.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.07.
- a. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Hardi Vene tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Hardi Vene saatis kohtule motivatsioonikirja, milles selgitab, miks kohus võiks teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör esitas arvamuse Hardi Vene tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör selgitas, miks ta ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ega toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtuistungil selgitas Hardi Vene, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Süüdimõistetu tunnistab alkoholiprobleemi ja soovib sellele lahendust leida. Kinnipeetav tunnistas, et tal on vanglas olnud mitmeid rikkumisi. Hardi Vene pidas oluliseks mainida, et vabaduses ootab teda tüdruksõber, kelle pere on väga toetav. Ta ei taha enam vanglasse sattuda. Seoses vabanemisjärgse elukohaga märkis süüdimõistetu, et elukoha omanik on tema lapsepõlvesõbra õe mees. Varasemalt oli tal plaanis minna Lootuse Külla, kuid seal on kohad täis. Praegu mõtleb ta esmalt kriminaalhoolduse läbida ja seejärel Lootuse Külla minna. Kaitsja märkis, et Hardi Vene on oma noore elu jooksul jõudnud uskumatult palju seadust rikkuda, kuid minevikku muuta ei saa. Hardi Venel on vabaduses elukoht, toetav tugivõrgustik, töökoht, samuti on ta leidnud armastuse ja jumala. Kaitsja usub, et kõik muutused positiivses suunas on võimalikud. Distsiplinaarrikkumisi ei pea kaitsja eriti suureks ja kuritahtlikeks. Kaitsja leiab, et prokurör on oma arvamuse kujundanud ainult paberite põhjal. Kui prokurör kahtleb vangla hinnangus ja ei ole nõus vangla seisukohaga, siis oleks ta pidanud seda põhjalikult selgitama. Kaitsja leidis, et vangla seisukoht on põhjendatud ja ta toetas Hardi Vene soovi vabaneda enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
(4)Käesolevaks ajaks on Hardi Vene temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Hardi Venet on kriminaalkorras karistatud korduvalt eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu muuhulgas korduvate kehaliste väärkohtlemiste, süstemaatiliste varguste ja korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Oluline on, et kuriteod on toime pandud varasema kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 04.12.2019. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-9258) määratud katseajal. Hardi Vene mitte ainult ei pannud toime uusi kuritegusid, vaid rikkus ka talle katsejaks määratud kontrollnõudeid, üldkasuliku töö ajakava ning ei pidanud kinni talle määratud lisakohustustest mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Käesolev vanglakaristus on Hardi Venel juba neljas. Enamjaolt on kuriteod pandud toime joobeseisundis. Enne vangistust tarvitas süüdimõistetu narkootilisi aineid ja alkoholi pidevalt. Karistuse kandmise ajal on Hardi Vene võtnud osa individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustest. Ta on töötanud majandustöödel ja läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Programmide läbiviijate tagasiside kohaselt on märgatavaid muutuseid välja tuua raske, kuid tema osalemist saab üldiselt hinnata positiivseks. Süüdimõistetu enda hinnangul sai ta programmidest kasulikke teadmisi. Ta saab aru, et sõltuvusainete tarvitamine on peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Väidetavalt on tal soov sõltuvustest vabaneda. Hardi Vene käitumine on karistuse kandmise samuti muutunud paremaks. Teda on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Rikkumiste tõsidust näitab asjaolu, et karistamisel ei olnud võimalik alati piirduda noomituse või mõne teise kergema meetmega. Karistuseks on valdavalt määratud kartserisse paigutamine. Vangla materjalide kohaselt on viimane distsiplinaarkaristus määratud käesoleva aasta alguses. Vahepeal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme ning loodetavasti on sellega kaasnevad muutused püsivad. Vabanemise korral soovib Hardi Vene minna elama Tallinnasse, oma sõbrale kuuluvasse majja või samal kinnistul asuvasse aiamajja. Vangla iseloomustuse kohaselt oli Hardi Vene eesmärgiks liikuda vabanemisel edasi rehabilitatsioonikeskusesse Lootuse küla, mis toetaks teda kaine eluviisi säilitamisel. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et keskuses on hetkel kõik kohad kinni. Seetõttu soovib ta vabanemise korral esmalt läbida kriminaalhoolduse ja seejärel kaalub rehabilitatsioonikeskusesse minekut. Samas rääkis kinnipeetav kohtuistungil oma uuest naistuttavast, soovist reisida ja pere luua. Selle põhjal jääb kohtule pigem mulje, et süüdimõistetu ei suhtu kuigi tõsiselt oma sõltuvusprobleemidesse ja seab muud eesmärgid (meeldivamad tegevused) esikohale. Hardi Vene on pannud toime hulga varavastaseid kuritegusid. Ta on varastanud nii majanduslike raskuste tõttu, alkohoolsete jookide saamiseks kui ka suure alkoholijoobe tõttu (ei andnud aru, mida teeb). Süüdimõistetul on suurel hulgal tasumata rahalisi nõudeid. Hardi 3
(4)Vene töösuhted on olnud lühiajalised. Töötamist on seganud alkoholiprobleem. Vabanemise korral on Hardi Venel väidetavalt kindel töökoht ning lisaks veel oma õe igakülgne toetus. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Hardi Vene ei ole suutnud või soovinud oma käitumist parandada ka arvukate kriminaalkaristuste mõjul. Arvestades seniste kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja suhtumist kehtivasse õiguskorda, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada jätkuvalt suureks. Kohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Teda iseloomustavast materjalist saab tuua välja mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid ka hulga vabastamist mittetoetavaid. Hardi Vene edasise õiguskuuleka käitumise tagaks sõltuvusprobleemidest vabanemine. Kohtu arvates ei ole süüdimõistetu motivatsioon selleks kuigi kõrge. Vangla iseloomustusest nähtub, et Hardi Vene sõltuvusprobleemidega on tegeletud ka varem. Lisaks on ta korduvalt ravil viibinud, kuid on ravi katkestanud ja jätkanud sõltuvusainete kuritarvitamist. Praeguseks on Hardi Vene samuti loobunud oma esialgsest eesmärgist minna vabanemisjärgselt rehabilitatsioonikeksusesse. Väidetavalt soovib ta seda teha hiljem, kuid kohus ei ole selles veendunud. Kohtu arvates on Hardi Vene puhul suur oht tagasilanguseks ning uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus on seisukohal, et Hardi Vene vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole kõike arvestades põhjendatud. Menetluskulud Hardi Vene kaitsjana võttis 14.09.2023. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 229,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 229,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Hardi Venelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)