← Eesti

1-19-7505/92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2023 1-19-7505 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm ja Tiit Lõhmus Maksim Tripuz (isikukood 38005245210) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Maksim Tripuz ja tema kaitsja Margus Viira Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Viira & Partnerid Maksim Tripuzile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 28 eurot ja 80 senti).
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Maksim Tripuzilt Eesti Vabariigi kasuks välja 172 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Maksim Tripuz tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  8. novembri
  9. a otsusega KarS § 182 lg 2 p 2 järgi. Teda karistati 3-aastase vangistusega alates
  10. juunist
  11. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  12. veebruaril
  14. M. Tripuz vabastati tingimisi enne tähtaega
  15. detsembril 2020 elektroonilise valvega katseajaga kuni
  16. juuni
  18. Viru Maakohtu
  19. mai
  20. a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ärakandmata karistuse (1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust) täitmisele pööramiseks. M. Tripuz asus vangistust kandma
  21. augustil
  23. Vangla esitas materjalid M. Tripuzi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Vangla toetab vabastamist ja samal arvamusel on omapoolseid argumente esitamata prokuratuuri esindaja. Süüdlane soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
  24. Viru Maakohtu
  25. septembri
  26. a määrusega jäeti M. Tripuz tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
  27. Positiivselt iseloomustab M. Tripuzi käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine), positiivse tagasisidega „Eluviisitreeningu“ läbimine ning töötamine. Planeeritud on veel riigikeele õpe ja vestlus ning avavanglasse paigutamine.
  28. M. Tripuz läheks elama ema juurde. Tal on põhiharidus ning puidupingitöölise kutse. Töötamise registri kohaselt pole ta ametlikult töötanud, ehkki enda sõnul töötas ta enne vangistust mitmes ettevõttes. Tal on tasumata nõudeid 19 000 euro ulatuses. Võlgnevuste tasumisest ta huvitatud pole. Vabanemise korral saaks ta tööd autopesulas. Head ja toetavad on M. Tripuzi suhted vanematega. Suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatuid, kes praegu elavad seaduskuulekat elu.
  29. Negatiivselt iseloomustab M. Tripuzi narkootikumide kuritarvitamine. Vanglasse saabumisel oli tema amfetamiini kiirtest positiivne. Kriminaalhooldusel olles rikkus M. Tripuz narkootikumide tarvitamise keeldu. Lisaks keeldus ta kriminaalhoolduse ajal läbimast määratud programmi „Eluviisitreening“, näidates vabaduses vähest motivatsiooni narkootikumidest vabanemiseks. Esineb risk uue narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemiseks. Vabanemisjärgsete positiivsete ja negatiivsete asjaolude hindamisel pidas kohus kaalukamateks viimaseid – arvestades rahalisi kohustusi, võivad need toimetulekut mõjutada ning soodustada uue kuriteo toimepanemist. Eelnimetatud riski kätkeb ka narkootikumide tarvitamise probleem, millega süüdlane on vangistuses küll tegelnud, ent varasema katseaja luhtumine näitab, et vabaduses jätkas ta narkootikumide tarvitamist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe M. Tripuz narkootikumidega seoses probleemi – ta peab seda lõõgastumisviisiks, mis kedagi teist peale tema enda ei ohusta.
  30. M. Tripuzi on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Suurema osa kuritegudest on ta sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka enne viimast karistust karistati teda Viru Maakohtu
  31. märtsi
  32. a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi. Harju Maakohtu
  33. juuli
  34. a otsusega aga KarS § 184 lg 1 järgi. Kohus nägi M. Tripuzi puhul ohtu uue narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemises. Pikaajalise narkootikumide tarvitajana on väheusutav, et ühe sotsiaalprogrammi läbimisega probleem seljatatakse. Tagasilangusega toimetulekuplaan M. Tripuzil puudub. Kinnipidamisasutuses ei ole narkootikumide tarvitamine võimalik, mistõttu on lihtne anda erinevaid lubadusi. Ka pärast eelmist ennetähtaegset vabastamist jätkas M. Tripuz narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava vabanemisjärgsed tingimused sarnanevad ennevangistusaegsetele – ta asus ka tööle, ent jätkas sellele vaatamata narkootikumide tarvitamist.
  35. Kokkuvõtlikult leidiski kohus, et vaatamata positiivsetele pingutustele vanglas, kaalub isiku varasem elukäik üles positiivse. Isikul on pikaajaline sõltuvusprobleem ning ta pani katseajal toime rikkumisi. Kohus ei olnud veendunud isiku edasises õiguskuulekuses.
  36. Kohus ei arvestanud vangla ja prokuratuuri toetava seisukohaga isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuivõrd riskiprotsentide alusel pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid. 2 MÄÄRUSKAEBUSED
  37. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada M. Tripuz tingimisi ennetähtaegselt.
  38. M. Tripuzi käitumine kogu vangistuse jooksul on olnud eeskujulik. Ta on pidevalt olnud tööga hõivatud ning osales aktiivselt „Eluviisitreeningus“. Tal on elektroonilise valve kohaldamise tingimustele vastav elukoht ja töökoht autopesulas. M. Tripuzil puudub soov narkootikume tarvitada ning ta ei näe probleemi narkootikumide keelule alluda. Kriminaalkorras karistatutega ta ei suhtle. Prokuratuur ja vangla toetasid vabastamist. Vangla on seda motiveerinud positiivse iseloomustusega, millega soostus prokuratuur.
  39. Määruse pinnalt jääb arusaamatuks, mis peaks süüdlast motiveerima õiguskuulekale käitumisele, kui seda ei arvestata. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule üldse vanglakaristust.
  40. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud M. Tripuzi käitumist. Kohtuasja materjalidest nähtub, et M. Tripuz on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning omab väga häid resotsialiseerumise väljavaateid.
  41. Kohus põhjendab ennetähtaegset vabastamata jätmist võimaliku uue kuriteo ohuga. Kohtumäärusest nähtub, et M. Tripuzi õiguskuulekusele ja kuriteo riskile antud hinnang rajaneb toimepandud kuriteo asjaoludel ja süüdimõistetu varasemat käitumist iseloomustavatel andmetel. Kohtu põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Määruse põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suuremat kaalu pandud M. Tripuzi varasemale elukäigule ja kuritegude asjaoludele. Kaitsja arvates ei arvestanud kohus sisuliselt positiivsete asjaoludega.
  42. M. Tripuzi vabastamine on põhjendatud perekonna ja ühiskonna huvidega. Tal on kanda 5 kuud vangistust, mistõttu aitaks käitumiskontrolliga vabanemine valutumalt ühiskonda sulanduda. Lisaks tuleks panna kohustus mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. Ta saaks suhelda toetava emaga ja tunnetada vastutust ning täita pandud kohustusi. Kaitsja leiab, et M. Tripuz on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites.
  43. M. Tripuz taotleb uue määruse tegemist ning enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.
  44. Ta leiab, et kohus jättis kuriteo ja karistuse kõrval analüüsimata M. Tripuzi isikuomadused ja tema karistuse eesmärgid. Kohus hindas tõendeid ühekülgselt ja süüdlase kahjuks ning tema järeldused on otsitud. Tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada kuriteo raskuse ja mõistetud karistuse kestusega. Hindama peaks ka isiku käitumist vangistuses. M. Tripuzil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta töötab ja läbitud on „Eluviisitreening“. Selgusetuks jääb, miks kohus pidas retsidiivsusriski suureks. Prokuratuur ja vangla toetasid tingimisi ennetähtaegset vabastamist. M. Tripuzil on elu- ja töökoht ning tööharjumus. Ta ei ole sotsiopaat ega kujuta ühiskonnale ohtu. Kokkuvõtvalt ei saa M. Tripuz aru, mida ta veel peaks tegema kohtu usalduse pälvimiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, 3 mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  46. aprilli
  47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
  48. märtsi
  49. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18).
  50. Määruskaebuste esitajad on veelkord peatunud asjaoludel, mida kohus kaalutlusõiguse teostamisel arvestas, s.o eeskujulikul käitumisel, töötamisel, „Eluviisitreeningu“ läbimisel, eluja töökohal ning kaitsja lisaks sellel, et isiku sõnul enam ta narkootikumidega tegemist ei tee ega kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle.
  51. Ringkonnakohus soostub maakohtuga selles, et vaatamata positiivsetele arengutele süüdlase käitumises vangistuses, ei saa sellest ülemäära optimistlikku tulevikuprognoosi isiku õiguskuuleka käitumise osas vabaduses teha. Esmalt väärib väljatoomist M. Tripuzi tavatult kriminaalne varasem elukäik – olles kriminaalkorras karistatud juba 9 korral, kannab ta karistust narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus on välja toonud sellegi, et tegemist ei ole esimese korraga, mil M. Tripuz kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo eest.
  52. Kaitsja heidab ette seda, et määruse pinnalt jääb arusaamatuks, mis peaks süüdlast motiveerima õiguskuulekale käitumisele, kui seda ei arvestata. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule üldse vanglakaristust. Ka M. Tripuzi arvates jääb selgusetuks, mis ta peab veel tegema kohtu usalduse pälvimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kummastav kaitsja tõdemus, justkui peaks isikut õiguskuulekale käitumisele üldse motiveerima. Tavaühiskonnas on õiguskuulekas käitumine norm, mille eest ei eeldata mingit erilist premeerimist. Karistuse eesmärgiks ei ole aga üksnes isiku parandamine, vaid ühiskonna turvalisuse tagamine. Nii on ka Riigikohtu praktikas peetud täiesti võimalikuks – ja ilmselt mitte ka väga haruldaseks olukorda, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
  53. juuni
  54. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84).
  55. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita ebaobjektiivsust M. Tripuzi käitumise hindamisel – ehkki isik on täitnud mõned tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning tema resotsialiseerumise väljavaateid toetavad elu- ja töökoha olemasolu, kätkeb vabastamine praegusel ajal siiski uue kuriteo toimepanemise riske, mida kriminaalhooldus ei maanda.
  56. Kaitsja arvates on M. Tripuzi vabastamine põhjendatud perekonna ja ühiskonna huvidega, sest järelejäänud 5-kuulise vangistuse ärakandmise asemel aitaks käitumiskontrolliga vabanemine M. Tripuzil valutumalt ühiskonda sulanduda. Ringkonnakohus arvates see nii ei ole. Nimelt vabastati M. Tripuz juba kord tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu
  57. detsembri
  58. a määrusest nähtub, et eelmisel korral oli M. Tripuz tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamise istungil oma muutumistahtes kindel, 4 lubas asuda tööle ja hakata maksma võlgasid. Ta kinnitas, et saab aru heast ja halvast ning lubas täita kõiki kohtu määratud kohustusi. Määrust lugedes saab selgeks, et maakohus vabastas M. Tripuzi sarnaste positiivsete asjaolude tõttu, mis on välja toodud ka praegu. Isik oli veendunud, et on valmis sõltuvuskäitumist muutma ning oli koostanud plaani himudega toimetulemiseks ja kainena elamiseks. Ta oli enesekindel, et suudab toetava tugivõrgustiku najal edukalt vabaduses toime tulla. Kohus vabastaski M. Tripuzi tingimisi ennetähtaegselt, rõhutades tema püüdlikkust vanglas, tõsist motivatsiooni end muuta ja seaduskuulekalt elada ning vabanemisjärgseid tingimusi. Heas usus, et M. Tripuz end siiski muudab, jättis maakohus täitmisele pööramata tema esimese erakorralise ettekande, mis esitati kohtule
  59. veebruaril 2022, seoses kohustuse - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, rikkumisega. Järgmise erakorralise ettekande (
  60. mai 2022), mis esitati seoses kohustuse: mitte tarvitada ja omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkumisega, pööras kohus täitmisele
  61. mai
  62. a määrusega. Vanglasse saabudes andis
  63. augustil 2022 ta positiivse narkotesti AMP suhtes. Eeltoodu näitab ringkonnakohtu hinnangul kujukalt, et M. Tripuz ei pruugi täita antud lubadusi, eriti olukorras, kus narkootikumid on vabalt kättesaadavad. Maakohus on tõdenud, et M. Tripuz narkootikumides suurt probleemi ei näe, mis omakorda näitab, et ta täiel määral probleemi tõsidust ei mõista.
  64. Kaitsja arvates lähtuvad kohtu põhjendused ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Määruse põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suuremat kaalu pandud M. Tripuzi varasemale elukäigule ja kuritegude asjaoludele, arvestamata positiivsete asjaoludega. M. Tripuzi arvates on see vastuolus kohtupraktikaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsustus, mistõttu tuleb igat ennetähtaegset vabastamist hinnata õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist on oluline kuriteo asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamine. Ringkonnakohus ei nõustu kriitikaga, justkui rajaneks maakohtu lahend tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. Samuti ei ole maakohus seadnud M. Tripuzi ennetähtaegset vabastamist sõltuvusse erandlikest asjaoludest.
  65. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid määruse tühistamise. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta maakohtu määrus muutmata, määruskaebused jäävad rahuldamata.
  66. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsja kulutas maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele 120 minutit, millele vastab 172 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 28 eurot ja 80 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel M. Tripuzi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.