Obsah (7)

§ 225§ 14§ 90§ 38§ 259§ 69§ 2

Väärteoasi nr 4-23-2433 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 12. september 2023. a kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-2433 Kohtunik Marek Vahing Väärteo

§ 225

lg 1 järgi süüdi tunnistamise ja karistamise osas ja lõpetada selles osas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Muus osas jätta otsus muutmata.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks määratud rahatrahv summas 520 eurot tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 29.06.
2. a üldmenetluse otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele otsuses märgitud viitenumbriga.
3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni, suunatakse rahatrahvi tähtajaks tasumata jätmisel nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.06.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,005718 määrati menetlusalusele isikule Margus Lumile karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, liiklusseaduse (

) § 225 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja § 259 lg 1 alusel rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. Otsusest nähtuvalt lubas menetlusalune isik Margus Lumi sõiduki BMW 530D XDRIVE reg nr xvaldajana juhtima sõidukit isiku, kes oli joobeseisundis. Samuti viibis menetlusalune isik sõitjana sõidukis ja ei jäänud kontrollimise ajaks oma kohale ning väljus sõidukist ilma kontrollija loata või vastava korralduseta. Tunnistaja ütluste kohaselt anti Margus’le mitmeid korraldusi, mida ta eiras. Lisaks kahele eelpool nimetatud rikkumisele solvas menetlusalune isik Margus Lumi töökohustusi täitvat politseiametnikku ebatsensuursete väljenditega ning tegemist on tahtliku teoga. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüline käitumine liiklusseaduse (

) § 90 lg 2, § 38 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 225lg 1, § 259 lg 1 ja Kar

S § 275 lg 1 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süütegu on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

§ 90

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.

§ 38

lg 3 sätestab, et riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel.

§ 225

lg 1 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 259

lg 1 järgi jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. KarS § 275 lg 1 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eur) või arestiga. Menetlusalune isik ei ole kirjutanud vastulauset ega oma tegu kahetsenud. 2 Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on karistusregistri väljavõtte järgi kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. 2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja saabus 20.07.2023. a menetlusaluse isiku Margus Lumi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 29.06.2023. a otsusele väärteoasjas nr 2780,23,005718. Kaebuses palub menetlusalune isik tühistada kohtuvälise menetleja väärteo otsus KarS § 275 lg 1 ja

§ 90

lg 2 osas ning lõpetada nendes osades väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le

1. Alternatiivselt palub menetlusalune isik
2. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku.
3. Tartu Maakohtu 31.07.
4. a määrusega võeti Margus Lumi kaebus menetlusse ja nõuti kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku vastust kaebuse kohta ning seisukohta küsimuses, kas nõustutakse asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälisel menetlejal tuli seisukoht esitada hiljemalt
5. augustiks
6. a. Kaebuse esitaja on kaebusest nähtuvalt nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega.
7. Kohtuväline menetleja esitas 17.08.
8. a kirjaliku seisukoha, milles pidas muu hulgas võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS § 120 lg-le
9. Kohtuväline menetleja, olles analüüsinud menetluse raames kogutud materjale ning vaadanud läbi menetlusaluse isiku kaebuse käesolevas väärteoasjas nr 2780,23,005718, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule koostatud väärteoasja otsuse automaatseks tühistamiseks või muutmiseks puuduvad alused. Lisaks on kohtuväline menetleja kindlalt veendunud, et kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga on vajalik meede Margus Lumi nii avaliku korra kui liiklusalaste hoiakute paremuse poole suunamiseks. KOHTU SEISUKOHT
10. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
11. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on tutvunud kaebuse sisuga ning esitanud selle kohta enda seisukoha. Samuti on välja selgitatud nii kohtuvälise menetleja kui menetlusaluse isiku seisukoht asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12. VTMS § 123 lg 2 kohasel vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
13. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29.06.
14. a 3 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,23,005718 tuleb VTMS § 132 p 2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles menetlusalusele isikule Margus Lumi on määratud rahatrahv 125 trahviühiku, s.o 500 euro ulatuses

§ 225lg 1 alusel.

Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse Margus Lumile ette seda, et tema 05.06.
2. a kella 15.47 ajal Jõgeva maakonnasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kinnistul lubas mootorsõidukit BMW 530D XDrive registrinumbrimärgiga xxxxxxxxxxx juhtima joobeseisundis isiku Xxxxxxxxxxxa. Lisaks heidetakse Margus Lumile ette, et tema solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat, s.o politseiametnikku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et menetlusalune isik kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid: „Kas sa soovid munni imeda?“; „Su suu on imemiseks“; „Sa näed välja nagu karu“, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. Samuti heidetakse talle ette, et ta viibis mootorsõidukis sõitjana ja ei jäänud liiklusjärelevalve teostamise ajaks oma kohale ja väljus sõidukist ilma liiklusjärelevalve teostaja loata või vastava korralduseta. Väärtegude kvalifikatsioonid on

§ 225lg 1 ning § 259 lg 1 ja Kar

S § 275 lg 1 järgi, millega menetlusalune isik rikkus

§ 90lg 2, § 38 lg 3 ja Kar

S § 275 lg 1 nõudeid.

1. Süüteod on tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
2. Esmalt hindab kohus, kas KarS § 275 lg 1 koosseis on täidetud. KarS § 275 lg 1 järgi on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega.
3. jaanuarist 2015 kehtiva KarS § 275 lg 1 koosseis kaitseb õigushüvena üksnes nende võimuesindajate au ja väärikust, kes peavad tagama avalikku korda. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. aprilli
5. a otsus nr 3-1-1-31-16, p 10).
6. Seega on kohtu hinnangul esmalt vaja kindlaks teha, kas politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxe, keda kohtuvälise menetleja etteheite kohaselt solvati, on avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. KorS § 6 lg 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Sama sätte lõike 2 järgi kui ohu väljaselgitamine ja tõrjumine või kõrvaldamine ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, siis on see politsei pädevuses. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et politseiametnik on avalikku korda kaitsev võimuesindaja. Samuti tegutses võimuesindaja, s.o politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx, ametikohustuste täitmisel politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 3 lg 1 p 7 alusel ka kõnealusel juhul, sest politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx tegutses süütegude menetlemisel.
7. Järgnevalt on vaja KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu jaatamiseks tuvastada, et menetlusalune isik on solvanud avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses viimase ametikohustuste täitmisega. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta kasutas politseiametnik xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Väärteoprotokollist ja tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et Margus Lumi ütles xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: „Kas sa soovid munni imeda?“; „Su suu on imemiseks“; „Sa näed välja nagu karu“. Seejuures on xxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitanud, et ta tundis end eelöeldust solvatuna. Solvamine on tegu, mis riivab kannatanu autunnet, n-ö sisemist au ehk väärikust. Solvamine seisneb inimese halvustamises ebasündsas vormis, nt välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid ka sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid (Sootak J., Pikamäe P. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5 vlj. Tallinn: Juura
8. § 115, komm 7). 4
9. Seega tuleb tuvastada, kas Margus Lumi poolt öeldud laused on solvavad, s.o riivavad politseiametniku autunnet ja väärikust. Solvamine ei pea ilmtingimata väljenduma ebasündsate sõnade kasutamises, vaid võib seisneda ka sisult halvustavate sõnade või väljendite kasutamises. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kasutatud väljendid on seksuaalse alatooniga ja seejuures alavääristavad, on tegemist autunnet ja väärikust riivavate väljenditega. Margus Lumi on kaebuses selgitanud, et eelöeldud laused ei tarvitsenud olla suunatud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, vaid võisid olla suunatud teistele isikutele, näiteks Margus Lumi sõpradele, kes olukorra juures viibisid. Kohus ei pea sellist kaebaja selgitust eluliselt usutavaks. Esiteks on kaebaja kasutanud kaebuses sõna võisid, millest kohus järeldab, et tegemist on lihtsalt kaebajapoolse õigustusega. Teiseks puudub kohtu hinnangul põhjus, miks Margus Lumi oleks pidanud kasutama eelöeldud väljendeid kellegi muu kui Xxxxxxxxxxx xxxxx suhtes. Liiatigi selgub tunnistaja ülekuulamise protokollist, et Margus Lumi vaatas Xxxxxxxxxxx xxxxxle otsa, kui ta eelöeldud väljendeid kasutas. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Margus Lumi kasutas ebatsensuurseid väljendeid just politseiametnik Xxxxxxxxxxx xxxxx suhtes. Samuti on kohtu hinnangul selge, et menetlusalune isik solvas võimuesindajat seoses viimase ametikohustuste täitmisega, kuna Xxxxxxxxxxx xxxxx teostas muu hulgas Margus Lumi suhtes liiklusjärelevalvet. Seega on kohtu hinnangul KarS § 275 lg 1 objektiivne koosseis täidetud.
10. KarS § 275 lg 1 näol on tegemist väärteokoosseisuga, mistõttu saab selle toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult lähtuvalt KarS § 15 lg-st
11. Kohtu hinnangul pani Margus Lumi väärteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, sest ta pidas võimalikuks, et tema poolt kasutatud väljendid võivad solvata politseiametnikku. Seejuures ta möönis seda, kuivõrd solvamine ei piirdunud ühe lause või väljendiga, vaid kokku kasutas Margus Lumi politseiametniku suhtes kolme ebatsensuurset lauset. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu tuleb Margus Lumi võtta vastutusele KarS § 275 lg 1 järgi.
12. Kuivõrd Margus Lumile heidetakse ette, et ta lubas teadvalt mootorsõidukit juhtima joobeseisundis isiku Xxxxxxxxxxxa, hindab kohus järgnevalt, kas

§ 225

lg 1 koosseis on käesoleval juhul täidetud.

§ 225

lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt teadvalt joobeseisundis või

§ 69

lg-s 3 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või trammi juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine.

§ 90

lg 2 sätestab, et mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus seisundis. 18. Esmalt on vaja kindlaks teha, kas Margus Lumi on kõnealuse sõiduki, s.o BMW 530D XDrive registrinumbrimärgiga xxxxxxxxxxx omanik, valdaja või juht. Politsei andmebaasi APOLLO väljavõttest selgub, et sõiduki omanik on xxxxxxxxxxx Seejuures on märgitud vastutavaks isikuks Margus Lumi.

§ 2

p 93 järgi on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Seega on kohus seisukohal, et Margus Lumi on sõiduki valdaja. 19. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud, et lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab väärteo toime panna nii ettevaatamatusest kui ka tahtlikult, mistõttu leidis kohtuväline menetleja, et Margus Lumi pani

§ 225lg-le 1 vastava väärteo toime hooletusest Kar

S § 18 lg 3 tähenduses. Kohus iseenesest nõustub kohtuvälise menetlejaga, et üldreeglina saab väärteo toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest, kuid kohtu hinnangul sätestab

§ 225lg 1 üldreeglist erandi, kuivõrd sätte sõnastuses on kasutatud sõna teadvalt.

Nii on ka Riigikohus 5 selgitanud, et kuigi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei tähenda see, et eelnev kehtiks vältimatult kõigi väärteokoosseisude puhul ja sellest ei tohiks teha eriosa normides erandeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus nr 3-1-1-79-07, p 13). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul vaja käesoleval juhul tuvastada, et Margus Lumi andis mootorsõiduki juhtimise teadvalt üle joobeseisundis Xxxxxxxxxxxale, s.o Margus Lumi tegutses vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis isikule üle andes.
3. KarS § 16 lg 3 järgi paneb isik toime teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margus Lumi on kaebuses selgitanud, et ta ei näinud, et Xxxxxxxxxxx oleks alkoholi tarvitanud ning eeldas, et end rooli pakkunud isik on kaine. Lisaks toob Margus Lumi välja, et tal ei olnud vahendeid tuvastamaks, kas isik on joobeseisundis või mitte. See-eest selgub tunnistaja ülekuulamise protokollist, et Xxxxxxxxxxx oli sõidukist väljudes alkoholijoobe tunnustega.
4. Kohus on seisukohal, et kuna Margus Lumi ei näinud, et Xxxxxxxxxxx oleks alkoholi tarvitanud ning samuti ei tuvastanud ta väliseid joobenähtusid – kohtuväline menetleja pole suutnud tõendada ka vastupidist – tuleb asuda seisukohale, et Margus Lumi ei olnud Xxxxxxxxxxxa joobeseisundist teadlik. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

§ 225

lg 1 koosseis täidetud, kuna Margus Lumi ei teadnud Xxxxxxxxxxxa joobeseisundist ega pidanud seda ka eeldama, mistõttu ei andnud ta teadvalt mootorsõiduki juhtimist üle joobeseisundis isikule. Seega ei saa menetlusalust isikut ka

§ 225lg 1 alusel vastutusele võtta.

22. Järgnevalt hindab kohus, kas

§ 259lg 1 koosseis on täidetud.

Üldmenetluse otsuses on välja toodud, et Margus Lumi rikkus

§ 38

lg-t 3, mis sätestab, et riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. 23. Margus Lumile heidetakse ette, et ta ei jäänud sõitjana sõidukis oma kohale, vaid väljus sõidukist, saamata selleks luba või vastava korralduse liiklusjärelevalve teostajalt. Ka Margus Lumi ise ei vaidle eeltoodule kaebuses vastu. Sellega rikkus Margus Lumi

§ 38

lg-t 3, mistõttu on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud teo

§ 259

lg 1 järgi.

§ 259

lg 1 sätestab, et jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

§-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub

§-des 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, mistõttu kuivõrd Margus Lumi on siiski rikkunud

§ 38

lg-st 3 tulenevat liiklusnõuet, on

§ 259

lg 1 objektiivne koosseis täidetud.

§ 259lg 1 näol on tegemist väärteoga, mistõttu saab selle lähtuvalt Kar

S § 15 lg-st 3 toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul on Margus Lumi tegutsenud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, s.o ta pidas võimalikuks, et oma teoga ei allu ta liiklusjärelevalve teostaja korraldustele ning ta vähemalt möönis seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu tuleb Margus Lumi võtta vastutusele KarS § 259 lg 1 järgi.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 63 lg 3 järgi, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.
2. Menetlusalune isik on kaebuses palunud alternatiivselt KarS § 275 lg 1 ja

§ 225

lg 1 alusel määratud rahatrahvi tühistamist või selle olulisel määral vähendamist. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kuivõrd

§ 225

lg 1 koosseis ei ole täidetud, ei saa võtta menetlusalust isikut 6 ka selle järgi vastutusele. Seega tuleb

§ 225lg 1 alusel määratud rahatrahv 125 trahviühiku, s.o 500 euro ulatuses tühistada VTMS § 132 p 2 alusel. 26. Kar

S § 275 lg 1 sätestab, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 259

lg 1 sätestab, et jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub

§-s 226, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on Margus Lumile määratud KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühiku, s.o 500 euro ulatuses. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud, et karistus on sanktsioonialternatiividest kergemaliigiline ja jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi ei täidaks väiksem rahatrahv karistuse eesmärki, arvestades võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 259

lg 1 järgi määrati kohtuvälise menetleja otsusega Margus Lumile rahatrahv 5 trahviühiku, s.o 20 euro ulatuses. 27. Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, Margus Lumi süü suurust, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv KarS § 275 lg 1 ja

§ 259

lg 1 alusel põhjendatud ning kohus jätab selles osas kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,23,005718 muutmata.

1. Rahatrahv tuleb tasuda ära 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 29.06.
2. a üldmenetluse otsuses märgitud pangarekvisiitidele.
3. Menetlusaluse isiku kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 7