1-21-958/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-958 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakevere kohtumaja)
2. septembri 2023 määrus Jevgeni Reznikovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Jevgeni Reznikov (isikukood 38301080285) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldatama.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, sh käibemaks 14 (neliteist) eurot 40 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Jevgeni Reznikovilt. Süüdimõistetu Jevgeni Reznikovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 11.02.2021 otsusega karistati Jevgeni Reznikovi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega, millest KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6042 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 7 kuu 27 päeva vangistust, võrra, mõistes J. Reznikovile liitkaristuseks 3 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 03.12.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 30.07.
10. Viru Maakohtu 06.09.2023 määrusega jäeti J. Reznikov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Nõutud osa karistusest on ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks kantud ning süüdimõistetu omab garanteeritud elukohta. 2.
11. J. Reznikov viibib vanglas kuuendat korda ja on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Korduv karistatus viitab selgelt sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Isik tunnistas kohtuistungil, et on kuriteod toime pannud narkootikumide pärast. Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab sõltuvusainete kuritarvitamine. Süüdimõistetul diagnoositi nii uimasti- kui ka alkoholisõltuvus. J. Reznikov on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – on korduvalt ilmunud registreerimisele narkojoobes. Isik on viibinud kriminaalhooldusel seitsmel korral, kuid alati on rikkunud kas kontrollnõudeid, üldkasuliku töö ajakava või pannud toime uue kuriteo. Seega puudus maakohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Lisaks on kinnipeetav varasemalt avavanglas ja ka praeguse vangistuse ajal (13.06.2022) tarvitanud alkoholi. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et J. Reznikovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses töötanud, osalenud riigikeele õppes ja vestlusel majandusliku toimetuleku osas ning läbinud programmi Viha juhtimine. Väheoluline pole ka asjaolu, et isik on vangistuses osalenud kolmel korral sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (viimati 12.11.2021-07.01.2022), see näitab aga, et isikul puudub piisav motivatsioon muudatuste elluviimiseks. Ka programmi läbiviija hinnangul on muutuste elluviimine kinnipeetava jaoks raske ning nõuab keskkonna toetust. Süüdimõistetu elukoht ei toeta teda vabanemisjärgselt, sest J. Reznikov asuks elama ühiselamusse, kus on suur oht sattuda kriminaalse taustaga ja sõltuvusaineid tarvitavasse suhtlusringkonda. Ka ema ja venna materiaalne ning moraalne toetus ei ole suutnud kinnipeetavat varem õiguskuulekal teel hoida. Ühiskondlikke norme väärtustavate hoiakute kujundamiseks ning riskikäitumise välistamiseks vajab pikaaegse kriminaalse taustaga inimene järjepidevat tuge, et muutusi püsivalt kinnistada. J. Reznikov soovib vabanedes liituda programmiga Sütik, mis on samm õiges suunas, kuid samas isik ei osale vanglas enam anonüümsete narkomaanide grupis, millest saab järeldada, et isikul ei ole piisavalt tahtejõudu, et muudatusi ellu viia. Maakohus kahtles, kas seaduslik sissetulek hoiab kinnipeetava kuritegevusest eemale, kuna varasemalt on kinnipeetav vaatamata töökoha olemasolule pannud toime varguseid, sest olemasolevatest vahenditest ei piisanud – kulud narkootikumide hankimiseks olid suured. 2.
13. Kaitsja argumendid on väga üldsõnalised ega anna sisulist vastust nendele riskiteguritele (elukoht, majanduslik toimetulek, elustiil, alkohol ja narkootikumid, mõtlemine ja käitumine, hoiakud), millele on osutatud Viru Vangla iseloomustuses. Kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuse ajal ei ole ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkamise ohtu piisavalt maandanud. Määruskaebused
14. Viru Maakohtu 06.09.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Reznikovi kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada J. Reznikov tingimisi ennetähtaegselt vangla taotletud tingimustel. 3.
15. Maakohus ei ole eksinud faktilistes asjaoludes, kuid kõik kohtu olulisemad järeldused tulevikuprognoosi osas on tehtud ainult mineviku pinnalt. Kuna J. Reznikovil on diagnoositud 2 narkosõltuvus, siis selliste inimeste puhul on suuremad või väiksemad tagasilangused päris paratamatud – need on reegliks, mitte erandiks ehk nende isikute suhtes tuleks üles näidata sallivust. 3.
16. J. Reznikov on alates 05.07.2023 taas avavanglas, mis näitab, et vangla usaldab teda ja iseloomustus on vastuolus tegelikkusega. Seejuures on isegi vangla iseloomustuses leitud, et isikul on vabanemisega seoses realistlikud eesmärgid. J. Reznikovil on kantud enamus karistusest ja vangistusest vabanemiseni on alla aasta. Ta on küll korduvalt kriminaalhooldusel olnud, kuid on üsna kindel, et ühiskonna jaoks tervikuna on otstarbekam, kui ta vabaneb vanglast esmalt järelevalve alla. J. Reznikovi vangistusest tingimisi vabastamine on põhjendatum kui tema mittevabastamine.
17. Viru Maakohtu 06.09.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu J. Reznikov, kes ei ole nõus maakohtu otsusega. Maakohus leidis, et süüdimõistetul on probleeme alkoholi ja narkootikumidega, aga süüdimõistetu rääkis istungil, et ta kohustub käima programmis Sütik, mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Vanglas oli tal sellega probleeme, kuid ta väga kahetseb ning peale seda käitus süüdimõistetu korralikult. J. Reznikov tegi enda poolt kõik, et varem koju saada. Ta soovib kasvatada oma poega, käia tööl ja programmis Sütik, samuti on vabaduses garanteeritud töökoht. Elukohta J. Reznikov ise ohtlikuks ei pea. Süüdimõistetu tahab elada korralikku elu ning tal on toetavad lähedased. Samuti usub süüdimõistetu, et programmidest on kasu ning nüüd on tal elus teised prioriteedid – poeg, pere, töö. J. Reznikov lubab täita kõiki nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, mistõttu jäävad need edutuks.
19. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et J. Reznikovi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest, seda ka kriminaalhooldusel olles koos lisakohustustega. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust.
20. Määruskaebuste eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et J. Reznikovi puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutuseid, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini, vähemalt käesoleval ajal mitte. Ka ei toeta seda isiku varasem elukäik, elutingimused ega võimalused vabaduses. Kuna maakohtu määrus on oma põhjendustes põhjalik, siis peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebustest üksnes järgnevale. Määruskaebustes korratakse sisuliselt üle kõik maakohtu poolt välja toodud asjaolud ning oodatakse, et kolleegium annaks neile teistsuguse hinnangu, mis aga pole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu süüdimõistetu puhul selliseid muutusi, mis annaksid aluse järelduseks, et nüüd on uute kuritegude risk madal või need oleks maandatavad kriminaalhooldusega. J. Reznikov on oma varasema käitumisega jätnud selge mulje, et kriminaalhooldus tema käitumist ei muuda ning isik oma lubadusi ei pea (lubas ka varasemalt 3 kriminaalhooldusel olles kõiki nõudeid täita ja ennast muuta). Ka ei oma täiendavat kaalu asjaolu, et isikul on garanteeritud töökoht. Nii on ka maakohus välja toonud, et kuigi isikul oli võimalus töötada, ei ole see ära hoidnud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Määruskaebuses leiab süüdimõistetu, et tal on programmidest kasu. Vangla iseloomustuses kajastatu lubab arvata midagi muud, sest iseloomustuse kohaselt on J. Reznikov varasemalt kolmel korral läbinud Eluviisitreeningut, kuid mõju see tema käitumisele ei ole omanud. Samuti nähtub vestluse tagasisidest seoses majandusliku toimetuleku oskusega, et kuigi sõnas oskab isik ennast väljendada, siis reaalne oskus tegutseda ja plaan tal puudub. On küll positiivne, et J. Reznikovil on toetavad lähedased, samas ei nähtu, et neid ei oleks tal olnud varasemalt, samuti oli poeg tal varasemalt. Enamgi veel, kuigi süüdimõistetu on oma tulevikuplaanid üles ehitanud pojale, siis nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetava sõnul toetab last materiaalselt oma võimaluste piires, ema sõnul käesolevalt isik lapsega ei suhtle. Seega, tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid need ei mõjuta J. Reznikovi käitumist õiguskuulekaks.
21. Ringkonnakohus ei tähtsusta käesoleval ajal üle ka J. Reznikovi avavanglas viibimist. Kaitsja toob välja, et süüdimõistetu on alates 05.07.2023 taas avavanglas. Esmalt on tegemist praeguseks veel lühikese ajaga järelduste tegemiseks võrreldes sellega, milline oli süüdimõistetu varasem käitumine avavanglas. On märkimisväärne, et J. Reznikov on varasemalt avavanglas ja praeguse vangistuse ajal tarvitanud alkoholi. Kuigi vangla on pidanud võimalikuks süüdimõistetut taaskord usaldada, siis tuleb kohtul hinnata KarS § 76 lg 4 asjaolusid kogumis ning sellist usaldust, et süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, J. Reznikovi suhtes ei ole.
22. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab küll KarS § 76 lg-s 4 hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21) Selle loogika järgi on maakohus ka oma lahendi üles ehitanud ning nagu näha, ei ole võimalik J. Reznikovi puhul asuda seisukohale, et tema edasine käitumine oleks õiguskuulekas. Seega analüüsides kõiki asjaolusid kogumis, ei ole kohtul veendumust, et kriminaalhooldusega oleks võimalik käesoleval ajal veel süüdimõistetu uue kuriteo riske maandada. Maakohus ei ole tuginenud üksnes süüdimõistetu minevikule nagu määruskaebustes ette heidetakse, vaid on lähtunud nii minevikust, süüdimõistetu käitumisest vangistuses kui ka võimalustest vabaduses. Määruskaebused jäävad edutuks.
23. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 90 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtul hinnangul on esitatud tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu ning selles toodud argumentide vähesust on põhjendatud tasutaotlus rahuldada 60 minuti ulatuses, s.o summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 86,40 eurot hüvitada J. Reznikovil. 4
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 5 Aarne Sarjas