← Eesti

2-22-11825/24

Obsah (6)§ 150§ 168§ 190§ 661§ 430§ 134

2-22-11825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. september 2023.a , Pärnu Tsiviilasja number 2-22-11825 T

§ 150

lg 2 p 1, § 168 lg 3, § 428 lg 1 p 4, § 429 lg 1, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 463-466, § 661 lg 4 I Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-11825 hageja T.S. lepingulise esindaja advokaat Ludmilla Tamari poolt 21.09.2023 kohtule esitatud, hageja T.S. ja kostja M.V. vahel Pärnu notar Märt Paberit juures 19.09.2023 (notari ametitegevuse raamatu nr 582/2023) koostatud ja tõestatud notariaaldokumendis “Kompromissleping, kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks, pärandvara jagamise leping ja asjaõigusleping“ punktis 4 märgitud kompromiss järgmise sisuga:

  1. Kinnisasja registriosa number xxxxxxxxxxx (korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxxx) ühisomanikud T.S. ja M.V. avaldavad, et Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-11825, T.S. hagi M.V. vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ning aastatel 2015-2022 asjalt saadud üüritulu väljaandmise nõudes summas 5460 eurot ja viivise nõudes.
  2. T.S. ja M.V. lepivad kokku, et lõpetavad tsiviilasjas nr 2-22-11825 menetluse kompromissiga selliselt, et lepingu eseme osas pärandvara ühisus lõpetatakse ja lepingu ese jagatakse 19.09.2023 notariaalse lepingu punktis seitse

(7)kokkulepitud tingimustel ning T.S. loobub oma üüritulu ja viivise nõudest M.V.`i vastu. Käesoleva kompromissi sõlmimisega puuduvad neil mis tahes nõuded teineteise vastu, mis 1
(3)2-22-11825 tulenevad või võivad tuleneda lepingu eseme ühisomandi või valduse suhtest või tsiviilasjast nr 2-22-
  2. T.S. ja M.V. lepivad kokku, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-22-11825 jäävad poolte endi kanda.
  3. T.S.`il ja M.V.`il on mõlemal õigus esitada käesolev kompromiss Pärnu Maakohtule. II Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-22-11825, T.S. hagis M.V. vastu kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ning asjalt saadud kasu summas 5460 eurot ja viivise välja mõistmiseks poolte vahelise kompromissi kinnitamisega. III Menetluskulud jäävad vastavalt kompromissile poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

IV Tagastada hageja T.S.`ile Pärnu Maakohtu 04.11.2022 menetlusabi määruse ja

§ 190

lg 4 ja § 150 lg.2 p.1 alusel hagilt 06.11.2022 maksega Rahandusministeeriumi ettemaksukontole käesolevas asjas tasutud 200-eurosest riigilõivust 15,00 eurot (viisteist eurot) T.S. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: riigilõivu osaline tagastus, 2-22-11825, S.. V Määrus kätte toimetada pooltele. VI Riigilõivu osaliseks tagastamiseks menetlusosalistele teha lahendi jõustumiseks vastavad korraldused elektroonilises Kohtute Infosüsteemis. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada

(15)viieteist päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (alus:

§ 661lg 2).

Sisulised asjaolud ja menetluse käik

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-11825, so T.S. hagi M.V. vastu korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxxx (registriosa number xxxxxxxxxxx) ühisomandi lõpetamiseks ning kinnisasjalt saadud üüritulu väljaandmise nõudes summas 5460 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
  2. 21.09.2023 esitas hageja lepinguline esindaja advokaat Ljudilla Tamar kohtule Pärnu notar Märt Paberit juures 19.09.2023 (notari ametitegevuse raamatu nr 582/2023) koostatud ja tõestatud notariaaldokumendis “Kompromissleping, kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks, pärandvara jagamise leping ja asjaõigusleping“ punktis 4 poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille pooled paluvad kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Pooled on kokku leppinud pärandvara ühisuse lõpetamises ja selles, et hageja loobub kinnisasjalt aastatel 2015-2022 asjalt saadud üüritulu väljaandmise nõudes summas 5460 eurot ja viivise nõudes. Samuti leppisid pooled kokku, et käesoleva tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2.
  3. Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et kompromissi sõlmimisega puuduvad neil mis tahes nõuded teineteise vastu, mis tulenevad või võivad tuleneda lepingu eseme ühisomandi või valduse suhtest või tsiviilasjast nr 2-22-
  4. Hageja palub tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust 400 eurost pool, so 200 eurot. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
  5. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb poolte sõlmitud kompromiss kinnitada kohtule 21.09.2023 esitatud kujul ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Menetlusosalised on kohtuväliselt, notariaalselt sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku vaidlusaluse kinnisasja suhtes pärandvara ühisuse lõpetamise, hageja poolse rahalisest nõude loobumise ja muud olulised tingimused. Pooled 2

(3)2-22-11825 paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissiga. Kinnistusraamatu reg.osa nr.xxxxxxxxxxx on 19.09.2023 kinnistamisavalduse alusel omanikuna sisse kantud T.S.. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohtu poolt kinnitatud kompromissimäärus on täidetav Täitemenetluseseadustikus sätestatud korras. 5. Vastavalt

§-le 432 menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

§ 430

lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Menetluskulud 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on menetlusosalised jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 190

lg 4 kohselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 8. Käesolevas asjas vastavalt hagis esitatud nõuetele ja nõuete suurusele,

§ 134alusel nõuete liitmisel moodustas hagihind 3500 + 5460 + 436,80 = 9396,80 eurot, millelt tuli vastavalt RLv

S § 59 ja lisa 1 tasuda riigilõiv 770 eurot. Pärnu Maakohus 04.11.2022 määrusega rahuldas hageja T.S.’i menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest osaliselt, so summas 370 eurot. Kahe maksega, so 12.08.2022 summas 200 eurot ja 06.11.2022 summas 200 eurot, on hageja tasunud hagilt riigilõivu kokku 400 eurot. Kuna menetlus asjas lõpetatakse, siis tulenevalt

§ 190

lg 4 sätestatust, peaks menetlusabi saanud hageja riigilõivu maksmata osa 370 eurot riigituludesse tasuma, kuid

§ 150

lg.2 p.1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse , kui pooled sõlmivad kompromissi. Seadusega ettenähtud riigilõiv käesolevas asjas on 770 eurot ning hagejal oleks õigus sellest tagasi saada 385 eurot eeldusel, et ta on kogu riigilõivu ära maksnud. Kuna hageja on tegelikult maksnud riigituludesse 400 eurot, on tal õigus saada tagasi riigilõiv summas 400 – 385 eurot = 15 eurot. Nimetatud summa kuulub kompromissi jõustumisel tagastamisele T.S.`i taotlusel tema arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.