← Eesti

1-22-4504/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-4504 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri T

§ 22lg 3 järgi selles, et 1.

novembrist 2019 kuni

  1. veebruarini 2020 korraldas A. Fokin koos Aap Velsiga ühiselt ja kooskõlastatult ebaseaduslikku metsaraiet A. Velsi emale I.V. ile kuuluva Teeotsa maaüksuse (katastritunnus XXX ; asukohaga XXX ) eraldisel
  2. I.V. esitas
  3. oktoobril 2019 elektroonilise metsateatise kohta, et eraldisel 6 on plaanis teostada harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 25 tm. A. Velsi initsiatiivil ja I.V. i poolt
  4. novembril 2019 allkirjastatud lepingu kohaselt teostas raietöid ja nende eest vastutas Teeotsa kinnistul A. Fokin. Raietöid tegelikkuses teostanud saemehed A.R. i ja K.K. kutsus ja palkas
  5. a sügisel tööle A. Vels, kes leppis nendega tingimustes kokku ja maksis neile edasiselt ka töötasu. A. Fokin ja A. Vels määrasid kindlaks ja näitasid saemeestele ette raiepiirid ning raie teostamise viisi ja ulatuse, lubades neil alates
  6. novembrist 2019 teostada raietöid. Raietöölised teostasid raiet mootorsaagidega puid langetades. Seejuures olid A. Fokin ja A. Vels metsaraie korraldajateks ja keskseteks isikuteks, kes otsustasid, kas ja kuidas raiet toime panna ja milliseid puid langetada – mh juhtisid ja juhendasid nad raietöid ja hoidsid raie kulgu pidevalt oma kontrolli all. Nad kasutasid ära saemeeste teadmatust ja kinnitasid neile, et toimuv on korrektne ja raiet teostatakse kooskõlas kehtivate nõuetega. A. Fokin peeti
  7. veebruaril 2020 teise kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni, misjärel misjärel jätkas saemeeste juhendamist A. Vels ja seda kuni
  8. veebruarini
  10. Teostatud raie ebaseaduslikkus seisneb selles, et A. Fokini ja A. Velsi poolt korraldatud ja juhendatud raietööde tulemusel viidi harvendusraie tegemisel eraldisel 6 puistu esimese rinde rinnaspindala väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast ehk teostati üleraie. Vastavalt MS § 31 lõikes 2 sätestatule ei tohi harvendusraie teostamisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks MS § 31 lg 4 alusel kehtestatud alammäärast. Vastavalt MS § 31 lõikele 4 on puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga. Teeotsa maaüksuse osas koostatud takseerandmete järgi kasvas eraldisel 6 enne raiet 42-aastane, 13 m kõrgune ja 13 cm keskmise läbimõõduga kuuse enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20 m2/ha. Keskkonnaministri
  11. detsembri
  12. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde 2 rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt pidi eraldisel 6 kasvava puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär olema/jääma pärast harvendusraie teostamist 14,7 m2/ha. Tegelikult oli A. Fokini ja A. Velsi poolt korraldatud raietööde tulemusena pärast raie teostamist jäänud eraldisel 6 harvendusjärgseks esimese rinde rinnaspindalaks 4,1 m2/ha.
  13. Seega teostati raiet suuremas mahus, kui lubatud, ja vähendati ebaseaduslikult rinnaspindala 10,6 m2/ha kohta. Juhindudes MS § 67 lg 2 p-s 1 ja MS lisas 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätestatust on arvestatud välja A. Fokini ja A. Velsi poolt raienõuete rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suurus, mis on 6444,80 eurot. Kahjuarvestuse kohaselt moodustub keskkonnakahju järgmiselt: 10,6 m2/ha (ebaseaduslik vähenemine 1 ha kohta m2) x 640 (kahju arvutamise määr 41-50 aasta vanuses kuuse enamusega puistus) x 0,95 (raieala pindala). Maakohtu otsus
  14. Viru Maakohtu
  15. aprilli
  16. a otsusega tunnistati A. Fokin süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

A. Fokinile Viru Maakohtu

  1. septembri
  2. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta ja 8 päeva pikkust vangistust suurendati osaliselt praeguse kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ning A. Fokinile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. A. Fokini karistusaeg algas
  3. septembril
  5. A. Vels tunnistati süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

A. Velsile Viru Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsusega mõistetud 3 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust suurendati osaliselt praeguse kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja A. Velsile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. A. Velsi karistusaeg algas
  3. veebruaril
  5. A. Fokinilt ja A. Velsilt mõisteti solidaarselt välja keskkonnale tekitatud kahju 6444,80 eurot.
  6. Maakohus leidis, et A. Fokinile ja A. Velsile esitatud süüdistus KarS §

§ 22lg 3 järgi on tõendamist leidnud.

Seda kinnitavad Keskkonnaameti esindaja A.K ja tunnistajate I.V. i, H. M, T.T, U.L, T.L, R.Ü, H.V ja K.J ütlused ning asjas kogutud dokumentaalsed tõendid. Süüdistatavate A. Fokini ja A. Velsi ning A.R. i, K.K. ja P. Velsi ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna neil on toime pandud kuriteoga puutumus, kuid nende ütluseid saab arvesse võtta. Maakohus leidis, et A. Fokin ja A. Vels on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatav A. Fokini kaitsja advokaat H. Kuninga apellatsioon

  1. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja A. Fokini õigeks mõistmist. Maakohtu otsus ei ole seaduslik, sest kohtuotsuse tegemisel ei ole tõendeid uuritud ja hinnatud igakülgselt. See on viinud ebaõigete järelduste tegemiseni ja motiveerimata kohtuotsuseni. Maakohus on valikuliselt tuginenud erinevate tunnistajate ütlustele, sest välja on jäetud nende ütlustest see osa, mis ei toeta süüdistuse versiooni. Ühtlasi ei ole maakohus võtnud seisukohta, kas antud kinnistul oli kahjustatud mets, s.o keskkonnakahju ei ole, kui raiet teostatakse kahjustatud puudele. Seeläbi on rikutud KrMS § 61 lg-t 2, sest tõendeid ei ole hinnatud kogumis. Süüdistatav A. Velsi kaitsja advokaat S. Sillari apellatsioon
  2. Apellatsioonis taotletakse otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Maakohtu otsus kujutab endast sisuliselt tunnistaja ütluste 3 ümberkirjutist ja selles puudub täielikult tõendite sisuline analüüs ehk maakohus ei ole vähimalgi määral välja toonud, missuguseid järeldusi teeb kohus refereeritud tõenditest. Süüdistuse kohaselt korraldas A. Vels oma ema kinnistul lubatust suuremas mahus kuusepuude raiet. Kohtuliku uurimise tulemusena aga ei osutanud ükski tõend sellele, et see nii ka tegelikkuses oli. Samuti peab kohtuotsuse tegemisel ja süüdimõistmise korral ümber lükkama kaitse põhiseisukohad. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. Kaitsja väitis, et A. Vels ei korraldanud ebaseaduslikku raiet, vaid seda tegi A. Fokin. Järgnevalt väitis kaitsja, et kahju arvestus on puudulik, sest arvesse ei ole võetud seadusega lubatud raiet 20 tihumeetri ulatuses. Selle kohta puudub otsuses igasugune analüüs. Lubatud raie arvesse võtmisel muutunuks keskkonnakahju suurus ja tõenäoliselt jääks see alla kriminaalvastutuse piirmäära. KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kujutab kohtuotsuses tõendite analüüsi puudumine kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis ei jäta ringkonnakohtule diskretsiooniõigust, vaid kohtuotsus tuleb tühistada ja saata maakohtule uueks arutamiseks. Süüdistatav A. Velsi apellatsioon
  3. A. Vels taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Maakohtu otsuses puudub täielikult tõendite analüüs. Maakohus lähtub sisuliselt ühe saemehe ütlustest, kuid need on vastuolus teiste tõenditega. Kõnealusel kinnistul viidi raie läbi tema ema soovil, kuid sellega tegeles A. Fokin. Tema ei ole kellelegi korraldusi andnud. Samuti oli sellel kinnistul metsakahjustusi. Viimaks oli õigus igal aastal raiet 20 tihumeetri ulatuses teostada ja seda ei ole kahju hindamisel arvesse võetud. Prokuröri vastus apellatsioonidele
  4. Prokuröri hinnangul on apellatsioonid põhjendamatud ja need tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonides vaidlustatakse peamiselt kohtuotsuses põhjenduste ja tõendite analüüsi puudumist. Prokuratuur ei jaga apellantide seisukohta, et maakohtu otsuses puuduvad täielikult tõendite analüüs ja kohtupoolsed põhjendused. Küll aga tuleb nentida, et otsus on selles osas pigem napp. Prokuratuur leiab, et maakohus võinuks märgatavalt põhjalikumalt selgitada, miks kaitseversioonid ja neid toetavad tõendid ei leidnud maakohtu poolt heakskiitu ja jäeti otsuse tegemisel kõrvale. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et apellantide väited põhistuste ja tõendite analüüsi puudumisest ei ole antud juhul piisavalt kaalukad, et vaidlustatud otsus tühistada. Teisalt aga, kui apellatsioonikohus peaks tuvastama, et maakohus on siiski kriminaalmenetlusõigust KrMS § § 339 lg 1 p 7 mõttes oluliselt rikkunud ja jätnud oma otsuse nõutaval määral põhjendamata, tuleb ringkonnakohtul KrMS § 337 lg 2 p-st 2 ja § 341 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsus vältimatult tühistada ning saata kriminaalasi esimese astme kohtu samale kohtukoosseisule uue otsuse tegemiseks. Saates kriminaalasja uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus, peab ringkonnakohus muu hulgas määrama, millises osas kohtumenetlust maakohtus täiendatakse või korratakse. Viimaks pole võimalik nõustuda apellatsioonis viidatud käsitlusega nagu oleks lubatud 20 tihumeetri suurune raie jäetud arvesse võtmata. Samuti ei ole tõendatud kaitseversioon sellest, et tegemist oli kahjustatud metsaga, mille puhul oli üleraie õigustatud. On iseküsimus, kas ülaltoodud kaitseversioone toetavad väited on leidnud maakohtu poolt vajalikul määral kummutamist ja on sellistena väljaloetavad ka maakohtu otsuse põhistustest.
  5. Keskkonnaameti kirjalik seisukoht
  6. Keskkonnaamet palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 4 Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kahju suurus on õigesti arvestatud, võttes arvesse kõiki metsaseaduses ja selle alusel vastuvõetud määruses märgitud arvestamise aluseid. Alusetu on apellatsioonides märgitu, et kahjuarvestus on ebaõigesti tehtud ja et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kaitseversiooni väiteid uurinud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
  7. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus A. Fokini ja A. Velsi süüditunnistamises tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS §-de 338 p 3 ja § 339 lg 1 p 7 alusel tühistada. Ringkonnakohus saadab kriminaalasja KrMS § 341 lg 2 alusel uue kohtuotsuse tegemiseks samale kohtukoosseisule.
  8. KrMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks loeb, peavad tulenevalt KrMS § 312 p-dest 1 ja 2 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Samuti peab kohtu siseveendumuse kujunemine olema kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt jälgitav. Kohtuotsus peab vastama KrMS §-s 312 sätestatud nõuetele, st peab sisaldama uurimise esemeks olnud tõendite analüüsi sellisel kujul, mis võimaldab jälgida kohtuotsuse resolutiivosas väljendatud järeldustele jõudmise käiku. Selged ja arusaadavad peavad olema kohtu seisukohad ka materiaalõiguslikes küsimustes.
  9. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta.
  10. Tutvunud maakohtu otsusega, ilmneb, et maakohus on lehekülgede kaupa refereerinud esmalt isikulisi tõendiallikaid (maakohtu otsus lk 6-9) ja seejärel on üles loetletud dokumentaalsed tõendid (maakohtu otsus lk 9). Kusjuures maakohus ei ole isegi välja toonud, kas tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on omavahel kooskõlas ning miks maakohus refereerib just neid, tunnistajate poolt antud ütluseid, sest mingi osa tunnistajate ütlustes on maakohus n-ö välja jätnud. Seejärel jätkub maakohtu otsus alapeatükiga „Objektiivne koosseis“, milles on veelkord välja toodud konkreetsete tunnistajate ütlused, millele maakohus juba varasemalt viidanud oli. Teisisõnu ei ole maakohus põhjendanud, missugused tõendamiseseme asjaolud ta konkreetsete tunnistajate ütlustega tõendatuks loeb (tõendi omapoolne analüüs) ehk kuidas need tõendavad, et A. Fokin ja A. Vels on oma tegevusega realiseerinud KarS §

§ 22lg 3 objektiivse teokoosseisu.

Nagu öeldud, kohtuniku siseveendmuse kujunemine peab olema lugejale jälgitav ehk põhjendamiskohustuse rikkumiseks tuleb igal juhul lugeda olukord, kus kohtuotsust lugedes peab kohtu järeldusi iseseisvalt erinevate tõendite väljavõtetest tuletama nagu see praegusel juhul juhtunud on. Kohtuotsus, mille põhiosas on tõendite analüüsi asemel piirdutud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite loetlemise ning nende sisu kirjeldamisega, ei vasta KrMS § 312 nõuetele. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käsitletavas kohtulahendis on maakohtu otsuses esinevad põhistusvead sedavõrd ulatuslikud (sisuliselt põhistus puudub), et neid tuleb vaadelda KrMS § 339 lg 1 p-s 7 kajastatud rikkumistena.

  1. Ka ei nähtu kohtuotsuse põhiosast, et kohus oleks pööranud mingitki tähelepanu kaitseargumentidele ning püüdnud neile vastata. Nimelt on A. Fokini kaitsja advokaat H. Kuningas juba kaitseaktis märkinud, et raie käigus eemaldati vigaseid puid, mistõttu ei ole kahju keskkonnale tekkinud. Sarnase seisukoha, lisaks kahju ebaõigele arvestusele, leiab ka A. Velsi kaitsja advokaat S. Sillari kaitseaktist. Neile kaitseversioonidele on kaitsjad tuginenud läbivalt terve kohtumenetluse ja ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides. Kohtuotsuses puuduvad igasugused viited, et kaitsjad oleksid üldse mingeid kaitseväiteid esitanudki, rääkimata sellest, et maakohus oleks otsuses esitanud omapoolse analüüsi neile kaitseversioonidele vastates. Teisisõnu ei ole maakohus vähimalgi määral ümber lükanud 5 kaitseversioone, vaid on neist lihtsalt n-ö üle läinud. Ringkonnakohus leiab, et lahendamaks A. Fokini ja A. Velsi süüküsimust, on nimetatud kaitseväidete näol tegemist oluliste vastuväidetega esitatud süüdistusele ning ainuüksi neile vastamata jätmine on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-14 ja 3-1-1-14-14).
  2. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 2 tuleb maakohtu otsus tühistada ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Pidades silmas, et apellatsioonimenetluses tuvastatud menetlusõiguse rikkumine puudutab üksnes maakohtu otsust, peab kriminaalkolleegium võimalikuks juhinduda KrMS § 341 lg-s 4 sätestatust ning saadab kriminaalasja maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Tulenevalt kriminaalasja saatmisest kriminaalmenetluse normide rikkumise tõttu maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks, ei pea ringkonnakohus võimalikuks vastata kaitsjate apellatsioonides toodud etteheidetele.
  3. Uue kohtuotsuse tegemisel peab maakohus olemasolevaid tõendeid hindama kogumis, näidates ära, missuguseid järeldusi ta neist teeb ja kuidas need tõendavad, et A. Fokin ja A. Vels on toime pannud KarS §

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ja põõsaste ebaseaduslikule raiele kaasaaitamise, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Teisisõnu peab maakohus ära näitama, millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes ta tõendatuks loeb. Seejuures tuleb igal juhul analüüsida süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt esitatud kaitseversioone. Eriti väidet, et eraldisel number kuus olev mets oli kahjustatud ja sellise metsa raie keskkonnakahju ei tekita. Samuti tuleb vastata väitele, et süüdistuses märgitud kahju arvestus on puudulik, sest arvesse ei ole võetud seadusega lubatud raiet 20 tihumeetri ulatuses ja lubatud raie arvesse võtmisel muutunuks keskkonnakahju suurus ning tõenäoliselt jääks see alla kriminaalvastutuse piirmäära.

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsuse ja saadab kriminaalasja Viru Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks.
  4. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib A. Fokini kaitsja H. Kuningas, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 360 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 518,40 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 86,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid A. Fokinile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 4 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi jätta Eesti Vabariigi kanda.
  5. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse kindlaksmääramise taotluses märgib A. Velsi kaitsja S. Sillar, et tal kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 93 minutit. Kokku soovib ta riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamist seega 134,40 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 22,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja toiminguid A. Velsile õigusteenuse osutamisel saab pidada vajalikeks ning need on põhjendatud. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada ning lugeda taotletud riigi õigusabi tasu menetluskulu hulka. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-i 4 järgse lahendi, tuleb see menetluskulu KrMS § 185 lg 1 järgi jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.