1-22-3329/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2023.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-22-3329 Kohtukoosseis kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 24.08.2023 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Wladek Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Wladek Kaljurand, isikukood 38407144719, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Wladek Kaljurand tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 13.07.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Wladek Kaljurand tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Wladek Kaljurand tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 13.09.2022 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 448 tundi tähtajaga 2 aastat. Tartu Maakohtu 20.12.2022 määrusega pöörati kandmata karistus 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 19.12.2022 ja lõpp 08.02.
2. Kinnipidamisasutuses Wladek Kaljuranna kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt soovib isik asuda elama ühiselamusse aadressile xxx. Registreeritud elukoht asub Soomes. Kinnipeetaval on x klassi haridus. Isik on valdavalt töötanud mitteametlikult. Ametlikult töötanud lühiajaliselt erinevates firmades. Enne vangistust töötas mitteametlikult 1 ehitusel. Vanglas osaleb tööhõives. Isikul on võlgnevusi 3733 eurot, vabanemisfondis on 113 eurot. Vangistuses toetavad materiaalselt tuttavad. Vabanemisel garanteeritud töökoht X. Varasemalt korduvalt karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest, mis viitab tema puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Isik soovib saada lihtsat tulu. Majanduslikku olukorda mõjutab tasumata rahalised nõuded, toimetulekut mõjutab alkoholi tarvitamine. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, vanaema, 2 õde ja vend. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isiku mõjustatavusele viitab kuritegude toimepanemine grupis. Isikut on viiel korral karistatud joobes juhtimise eest. On alkoholijoobes käitunud vägivaldselt. Alkoholi tarvitamise ajendiks on tegevusetus. Eelmise vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programmis osalemine soovitud tulemust ei andnud ning W. Kaljurand jätkas alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetav proovis enda sõnul erinevaid narkootikume, ka süstimise teel. On karistatud väärteokorras NPALS järgi. Isikul on krooniline haigus. Agressiivsusele viitavad varasemad kuriteod - kehaline väärkohtlemine oma endise elukaaslase vastu ning avaliku korra raske rikkumine, kus kasutas vägivalda teise isiku suhtes. W.Kaljurand on impulsiivne, kuna kordab oma vigu (mootorsõiduki joobes juhtimine korduvalt, k.a käesolev). Samuti ei hooli tagajärgedest. Isik ei oska lahendada oma probleeme, kuna kasutas selle lahendamiseks vägivalda. Käesolevalt jõi alkoholi ning ei suutnud leida alternatiive, kuidas teisiti võiks olukorda lahendada. Igapäevaprobleeme teadvustab ja üritab lahendada, kuid ei ole järjekindel. Empaatiavõime puudulik, arvestab ainult enda vajadustega. Kinnipeetavat on varasemalt allutatud käitumiskontrollile järgmiselt: 27.02.2004 - 10.08.2005 käitumiskontroll kulges rahuldavalt; 18.07.2007 - 05.07.2009 käitumiskontroll lõppes teise kohtuotsusega; 18.06.2009 - 03.12.2010 käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo; 01.04.2011 - 20.09.2012 käitumiskontrolli ajal pani toime uue kuriteo; 19.07.2017 - 04.01.2019 käitumiskontrolli ajal rikkus kontrollnõudeid ja erakorralise ettekandega karistus pöörati täitmisele. Seega on isikut korduvalt allutatud käitumiskontrollile, kuid W. Kaljurand on korduvalt rikkunud seatud nõudeid ning karistused on pööratud täitmisele. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on, kuid isiku varasem käitumine ja suhtumine tõendavad vastupidist. Kinnipeetav on karistatud 13 korda, millest 2 on kehtivad. Vanglas viibib kuuendat korda. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, grupi mõju ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 73%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Viru Vangla toetab Wladek Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Wladek Kaljurand soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Wladek Kaljuranna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning on ennatlik. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on ta ära kandnud 1/
3. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut 2 iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Wladek Kaljurannal on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Wladek Kaljurannal on vabanemisel olemas elukoht Järve ühiselamus ja garanteeritud töökoht. Ka enne vangistust oli süüdimõistetul elukoht ja see ei motiveerinud teda kurigeude toimepanemisest hoiduma, samuti ei aidanud teda lähedaste toetus. Puudub alus arvata, et käesolevalt oleks olukord teine. Kohus tuvastas Tartu Maakohtu 13.09.2022 otsusest, et olles süüdi tunnistatud varasemalt KarS § 424 järgi juhtis ta 21.04.2022 taas mootorsõidukit joobeseisundis, mille eest karistati Wladek Kaljuranda tingimisi vangistusega 1 aasta 2 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 448 tundi. Wladek Kaljurand oli kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kandmata jäänud karistus pöörati täitmisele, kuna Wladek Kaljurand rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ilmunud registreerimisele. Kohus leiab, et arvestades Wladek Kaljuranna kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isikut on 5 korda karistatud joobes juhtimise eest, nagu ka viimane karistus. Käesolev karistus oli täitmisele pööratud seoses registreerimisnõude ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Isikul on alkoholiprobleemid. Eelmise vaõngistuse ajal läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid programmis osalemine soovitud tulemust ei andnud ning W. Kaljurand jätkas alkoholi kuritarvitamist ja pani toime uue kuriteo. Seega ei ole välistatud, et Wladek Kaljurand võib vabanedes uuesti toime panna kuriteo. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus isiku süül ning karistus pöörati täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.02.2024, ärakandmiseks on üle 5 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada. 3 Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Iseloomustuse kohaselt kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgnevad tegevused: tööhõives osalemine ja sotsiaalprgrammi Eluviisitreening või liiklusohutusprogrammi läbimine. Märgitud on, et kinnipeetava ärakandmisele kuuluv karistusaeg on lühem, kui 1 aasta, mistõttu talle individuaalset täitmiskava ei koostatud. Samas on näha, et isik kannab täitmisele pööratud 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva pikkust vangistust, seetõtu jääb kohtule arusaamatuks, miks vangla leiab, et tegu on alla 1 aastase vangistusega ning täitmiskava ei koostatud. Seetõttu ei saa kohus täitmiskava järgimist hinnata. Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning tema hoiakud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Wladek Kaljuranna suhtes ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsed eeldused täidetud. Kuna isiku suhtes esinevad positiivsed asjaolud ei ole kunagi olnud motivaatoriks asuda elama seadusekuulekalt, ei maanda need ka praegusel ajal sellisel määral uute kuritegude toimepanemise riski, mis kaaluks üle Wladek Kaljurannast tuleneva ohu. Wladek Kaljuranna puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning tema ennetähtaegne vabastamine oleks põhjendamatu. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohus ei näe põhjust määrata isik kriminaalhooldusele. Seda enam, et isik 4 kannab täitmisele pööratud vangistust, kuna ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ja temale pandud kohustust. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Wladek Kaljuranna vabastamisega temale Tartu Maakohtu 20.12.2022 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5