Obsah (6)

§ 76§ 200§ 199§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2023, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-958 Kohtunik Kristel Jaakus Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Aleksander Minin

§ 76; Kr

MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON

1. Jätta JEVGENI REZNIKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Jevgeni Reznikovilt menetluskuluna kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot 60 senti) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.
3. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ahto Sirendi OÜ kasuks 129,60 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu Jevgeni Reznikovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumäärus teha teatavaks Viru Vanglale, süüdimõistetule Jevgeni Reznikovile, tema kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.06.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Reznikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.02.
6. a otsusega tunnistati Jevgeni Reznikov süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat.

Jevgeni Reznikov tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6042 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 7 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Jevgeni Reznikovile vangistus 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.

1. Kohtuotsus jõustus 02.03.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Jevgeni Reznikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Jevgeni Reznikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Jevgeni Reznikovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung J. Reznikov kinnitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Lisas, et on väsinud vanglas istumast, soovib uut elu elada ja perekonna luua. Kuritegusid sooritas narkootikumide pärast. Vabanemisel soovib minna programmi „Sütik“. Vanglas osales ananüümsete narkomaanide grupis. Kaitsja taotles J. Reznikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on astunud samme õiguskuulekama elu suunas, ta on vanglas töötanud, tal on vabanemisel realistlikud eesmärgid ja isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtumääruse põhjendused Jevgeni Reznikov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda

§ 76

lg-s 2 sätestatust (RKKKm nr 1-16-2295, p 22).

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 2 aasta 9 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 3 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkusest karistusajast. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust ja 20 kehtivat väärteokaristust. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt anda hinnang just tema edasisele käitumisele, st kas temalt on vabadusse pääsemisel õiguskuulekust oodata või mitte (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 9; RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel arvestada ka nende arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel. Jevgeni Reznikov viibib vanglas kuuendat korda ja on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Korduv karistatus viitab selgelt sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab liitkaristust grupi poolt toime pandud röövimise ja süstemaatiliste varguste eest. Isik tunnistas kohtuistungil, et on kuriteod toime pannud narkootikumide pärast. Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab sõltuvusainete kuritarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on diagnoositi nii uimastisõltuvus kui ka alkoholisõltuvus. Jevgeni Reznikov on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. On korduvalt ilmunud registreerimisele narkojoobes. Isik on viibinud kriminaalhooldusel seitsmel korral, kuid alati on rikkunud kas kontrollnõudeid või ÜKT ajakava või pannud toime uue kuriteo. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Lisaks on kinnipeetav varasemalt avavanglas ja ka praeguse vangistuse ajal (13.06.2022) tarvitanud alkoholi. Positiivsena võib välja tuua selle, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetav on vangistuse ajal olnud tööga hõivatud, alates 15.07.2021 on J. Reznikov töötanud majandustöödel koristajana ja alates 11.11.2022 töötab majandustöödel toidujagajana. Kinnipeetav osales ajavahemikul 15.08.2022-04.05.2023 riigikeele A2 taseme õppes. Läbitud on programm „Viha juhtimine“. Läbiviija hinnangul on programmi läbimine saavutanud eesmärgi ning risk on maandatud. Samuti on J. Reznikov osalenud vestlustel majandusliku toimetuleku oskustest 01.12.2022-13.12.2022. Vestluste kokkuvõttest aga nähtub, et tulevikuplaanid on J. Reznikovil lahtised, ta pakub välja erinevaid võimalusi millega võiks 3 tegeleda, kuid konkreetseid sihte ei ole. Muutuse vajalikkust isik küll näeb, kuid oskus tegevusi ellu viia on piiratud. J. Reznikovi toimetuleku oskused on piiratud, kuna vana mõtteviis ja käitumismustrid on tuttavad ja n.ö turvalised. Väheoluline pole ka asjaolu, et isik on vangistuses osalenud kolmel korral sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (viimati 12.11.202107.01.2022), see näitab aga selgelt, et isikul puudub piisav motivatsioon muudatuste elluviimiseks. Ka programmi läbiviija hinnangul on muutuste elluviimine kinnipeetava jaoks raske ning nõuab keskkonna toetust. Mistõttu kohus ei pea vabanemist toetavaks ka vabanemisjärgseid elutingimusi. Kinnipeetav soovib vabaneda Kohtla-Järvel asuvasse ühiselamusse, kus J. Reznikovil on suur oht sattuda kriminaalse taustaga ja sõltuvusaineid tarvitavasse suhtlusringkonda. Ka ema ja venna materiaalne ning moraalne toetus ei ole suutnud kinnipeetavat varem õiguskuulekal teel hoida. Ühiskondlikke norme väärtustavate hoiakute kujundamiseks ning riskikäitumise välistamiseks vajab pikaaegse kriminaalse taustaga inimene järjepidevat tuge, et muutusi püsivalt kinnistada. J. Reznikov soovib vabanedes liituda programmiga Sütik, mis on samm õiges suunas, kuid samas isik ei osale vanglas enam anonüümsete narkomaanide grupis, millest saab järeldada, et isikul ei ole piisavalt tahtejõudu, et muudatusi ellu viia. Vabanemisel soovib J. Reznikov tööle asuda. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et seaduslik sissetulek hoiab kinnipeetava kuritegevusest eemale, kuna varasemalt on kinnipeetav vaatamata töökoha olemasolule toimepannud varguseid, sest olemasolevatest vahenditest ei piisanud, sest kulud narkootikumide hankimiseks olid suured. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kehtivad karistused on X mõistetud materiaalse kasu saamiseks mitmete kuritegude toimepanemise eest. Kaitsja argumendid on väga üldsõnalised ega anna sisulist vastust nendele riskiteguritele (elukoht, majanduslik toimetulek, elustiil, alkohol ja narkootikumid, mõtlemine ja käitumine, hoiakud), millele on osutatud Viru Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus rõhutab, et kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuse ajal ei ole ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkamise ohtu piisavalt maandanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Reznikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 129,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2023 kohtumäärusega jäeti 06.09.2023 kohtumäärus rahuldamata. 06.09.2023 kohtumäärus 1-21-958 jõustus 12.10.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4