MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON
Jevgeni Reznikov tunnistati süüdi
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.09.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6042 mõistetud ja ära kandmata karistuse, s.o 7 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra, lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Jevgeni Reznikovile vangistus 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks loeti 03.12.
lg-s 2 sätestatust (RKKKm nr 1-16-2295, p 22).
lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 2 aasta 9 kuu vangistust, mis on üle kahe kolmandiku temale mõistetud 3 aasta 7 kuu ja 27 päeva pikkusest karistusajast. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul neli kehtivat kriminaalkaristust ja 20 kehtivat väärteokaristust. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel tuleb eeskätt anda hinnang just tema edasisele käitumisele, st kas temalt on vabadusse pääsemisel õiguskuulekust oodata või mitte (RKKKm nr 1-09-3703/83, p 9; RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 19-21). Riigikohtu 15.02.2023 määrusega nr 1-15-1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast vabastamisel arvestada ka nende arhiveeritud karistusi. Riigikohus asus määruses seisukohale, et süüdlase isikut ja tema varasemat elukäiku ei ole võimalik adekvaatselt hinnata, jättes samal ajal arvesse võtmata süüdimõistetu eelneva kokkupuute kriminaalõigussüsteemiga. Ennekõike retsidiivsusriski hindamise kontekstis oleks ainetu rääkida süüdimõistetu elukäigust, jättes sellest välja teabe tema minevikus toime pandud kuritegude kohta. Süüdimõistetu varasemad kuriteod - nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg - on üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Samas rõhutas Riigikohus, et arhiiviandmete kasutamisel on siiski tähtis silmas pidada varasematest kuritegudest möödunud aega ning seda, kas teod on kuidagi omavahel seotud ja moodustavad käitumismustri. Mida kauem on inimene vahepeal õiguskuulekalt elanud ja mida erinevamad on toime pandud kuriteod, seda väiksem on varasemate tegude kaal uue kohtuasja lahendamisel. Jevgeni Reznikov viibib vanglas kuuendat korda ja on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Korduv karistatus viitab selgelt sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hetkel kannab liitkaristust grupi poolt toime pandud röövimise ja süstemaatiliste varguste eest. Isik tunnistas kohtuistungil, et on kuriteod toime pannud narkootikumide pärast. Seega näitab isiku varasem elukäik, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema käitumist mõjutab sõltuvusainete kuritarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on diagnoositi nii uimastisõltuvus kui ka alkoholisõltuvus. Jevgeni Reznikov on varem kriminaalhooldusele allutatuna korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. On korduvalt ilmunud registreerimisele narkojoobes. Isik on viibinud kriminaalhooldusel seitsmel korral, kuid alati on rikkunud kas kontrollnõudeid või ÜKT ajakava või pannud toime uue kuriteo. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Lisaks on kinnipeetav varasemalt avavanglas ja ka praeguse vangistuse ajal (13.06.2022) tarvitanud alkoholi. Positiivsena võib välja tuua selle, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised. Kinnipeetav on vangistuse ajal olnud tööga hõivatud, alates 15.07.2021 on J. Reznikov töötanud majandustöödel koristajana ja alates 11.11.2022 töötab majandustöödel toidujagajana. Kinnipeetav osales ajavahemikul 15.08.2022-04.05.2023 riigikeele A2 taseme õppes. Läbitud on programm „Viha juhtimine“. Läbiviija hinnangul on programmi läbimine saavutanud eesmärgi ning risk on maandatud. Samuti on J. Reznikov osalenud vestlustel majandusliku toimetuleku oskustest 01.12.2022-13.12.2022. Vestluste kokkuvõttest aga nähtub, et tulevikuplaanid on J. Reznikovil lahtised, ta pakub välja erinevaid võimalusi millega võiks 3 tegeleda, kuid konkreetseid sihte ei ole. Muutuse vajalikkust isik küll näeb, kuid oskus tegevusi ellu viia on piiratud. J. Reznikovi toimetuleku oskused on piiratud, kuna vana mõtteviis ja käitumismustrid on tuttavad ja n.ö turvalised. Väheoluline pole ka asjaolu, et isik on vangistuses osalenud kolmel korral sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ (viimati 12.11.202107.01.2022), see näitab aga selgelt, et isikul puudub piisav motivatsioon muudatuste elluviimiseks. Ka programmi läbiviija hinnangul on muutuste elluviimine kinnipeetava jaoks raske ning nõuab keskkonna toetust. Mistõttu kohus ei pea vabanemist toetavaks ka vabanemisjärgseid elutingimusi. Kinnipeetav soovib vabaneda Kohtla-Järvel asuvasse ühiselamusse, kus J. Reznikovil on suur oht sattuda kriminaalse taustaga ja sõltuvusaineid tarvitavasse suhtlusringkonda. Ka ema ja venna materiaalne ning moraalne toetus ei ole suutnud kinnipeetavat varem õiguskuulekal teel hoida. Ühiskondlikke norme väärtustavate hoiakute kujundamiseks ning riskikäitumise välistamiseks vajab pikaaegse kriminaalse taustaga inimene järjepidevat tuge, et muutusi püsivalt kinnistada. J. Reznikov soovib vabanedes liituda programmiga Sütik, mis on samm õiges suunas, kuid samas isik ei osale vanglas enam anonüümsete narkomaanide grupis, millest saab järeldada, et isikul ei ole piisavalt tahtejõudu, et muudatusi ellu viia. Vabanemisel soovib J. Reznikov tööle asuda. Kohtu hinnangul on alust kahelda, et seaduslik sissetulek hoiab kinnipeetava kuritegevusest eemale, kuna varasemalt on kinnipeetav vaatamata töökoha olemasolule toimepannud varguseid, sest olemasolevatest vahenditest ei piisanud, sest kulud narkootikumide hankimiseks olid suured. Kohus ei saa jätta tähelepanuta, et kehtivad karistused on X mõistetud materiaalse kasu saamiseks mitmete kuritegude toimepanemise eest. Kaitsja argumendid on väga üldsõnalised ega anna sisulist vastust nendele riskiteguritele (elukoht, majanduslik toimetulek, elustiil, alkohol ja narkootikumid, mõtlemine ja käitumine, hoiakud), millele on osutatud Viru Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus rõhutab, et kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuse ajal ei ole ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud ei võimalda kohtul kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkamise ohtu piisavalt maandanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Reznikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 129,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2023 kohtumäärusega jäeti 06.09.2023 kohtumäärus rahuldamata. 06.09.2023 kohtumäärus 1-21-958 jõustus 12.10.2023 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.