KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-22-6284 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla mater

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus MÄÄRAS: Jätta Jaanus Allik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Leelo Viil taotlus Jaanus Allikule osutatud riigi õigusabi tasu määramiseks summas 151,20eurot (sh 72 eurot materjalidega tutvumine, 54 eurot kohtuistungil osalemine, 25,20 eurot käibemaks). Välja mõista Jaanus Allikult kriminaalmenetluse kulud summas 151,20 eurot (ükssada viiskümmend üks eurot ja 20 senti), s.o kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Jaanus Allikul tasuda kaitsjatasu ositi 6-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB Pank – EE351010052031000004 Swedbank – EE522200221013264447 Luminor Bank – EE401700017002872300 LHV Pank – EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700026841 ning selgitusse märkida „Jaanus Allik 1-22-6284 menetluskulud“. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, kaitsjale, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. 1/7 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 23.08.2023 materjalid kinnipeetava Jaanus Alliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohus tunnistas 23.12.2022 määrusega KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Jaanus Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu

1. novembri 2016, Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu
2. jaanuari ja
3. septembri 2022 otsuste täitmise Eesti Vabariigis. Eestis täidetatavaks karistuseks on 13 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust, millest arvati maha üksikvangistuses viibitud päevade arv, s.o 44 päeva. J. Alliku lõplikuks Eestis täidetavaks karistuseks kujunes 13 aastat 7 kuud ja 26 päeva, mille algusajaks on
4. november
5. Karistuse kandmise lõpptähtaeg saabub 03.07.
6. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on isik kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja vangistuses viibib 6-ndat korda. Toime pandud kuriteod on erineva kvalifikatsiooniga, paljud nendest alkoholijoobes ja vägivaldsed. Viimased kaks kuritegu on pandud toime vanglaametnike vastu vägivalda kasutades. Kuriteod ei ole ette planeeritud, vaid on pandud toime hetkeajendil. Viimaste kuritegude raskusaste on langenud võrreldes varasemate kuritegudega, vägivalla komponent on säilinud. Isikuvastaste kuritegude ajendiks on olnud puudulik probleemilahendusoksus, oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega, kuritegelikud hoiakud, impulsiivsus, ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse, alkoholi kuritarvitamine. Kaks viimast kuritegu on pandud toime vanglas ametnike vastu, kus alkoholi ei tarvitanud. Ühiskonnaohtlike kuritegude ajendiks on olnud oskamatus arvestada oma tegude tagajärgedega, impulsiivsus, ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse, alkoholi kuritarvitamine. On pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval puudub individuaalne täitmiskava. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgnevad tegevused: - tööhõives osalemine; - psühholoogi vestlused teemal „riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav elustiil“; - sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“; - vestlused psühholoogiga teemal „kohanemisraskused ja hoiakud enda suhtes“; - sotsiaalprogramm „Agressiivsuse vähendamise treening“; - vestlused teemal „suhtumine ametiisikutesse, kriminaalhooldusesse ja ühiskonda“. Samuti motivatsioonist loobuda kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetaval on Rahvastikuregistri andmetel kehtiv elukoht Soomes. Viimane sissekirjutus Eestis oli Torma vald. Kindel elukoht peale vabanemist Eestis puudub, tutvused Eestis on katkenud vangistuse tõttu Norra vanglas. Öömaja saamiseks on võimalik pöörduda Tallinna Sotsiaaltöö Keskusesse. Soomes saaks elukohta pakkuda kinnipeetava õde. Eestis elab õde, kelle juurde elama asumise võimaluse kohta andmed puuduvad. Kinnipeetav lõpetas Norras vangistuses viibides keskkooli ning omandas 2020.a kõrghariduse arvutialal õhtuülikoolis. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval omandatud traktoristi ja elektrikeevitaja eriala. On töötanud nii ehitusvaldkonnas kui talutöödel. Omab töökogemusi 2/7 keevitaja, masinisti, mehhanisaatori, ärijuhtimise, traktoristi, ehitus/parandustööde, puidutööde, turvamehe, autoremondilukksepa ja metsatöötluse alal. Norras vangistuses viibides omandas arvutialased teadmised. Viimane teadaolev töökoht oli Soomes talutöödel alates 11.04.
7. Enda sõnul on kinnipeetav motiveeritud töötama väljaspool Eestit, et teenida palka. Vangla iseloomustuse kohaselt ei oma kinnipeetav materiaalse toimetuleku oskusi. Enne vangistust kindlat pikaajalist töökohta ei olnud ning töökohad vahetusid tihti. 24.07.2023 täitemenetluste registri andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid 5349 euro ulatuses, nõuete täitmiseks kinnipeetav motivatsiooni üles ei näita. Samuti on Norra Kuningriigis nõudeid ligikaudu 21 000 euro eest, mida kinnipeetav pole tasunud. Vabanedes kinnipeetaval kindel töökoht puudub, Töötamiste registri kohaselt pole ta ametnikult Eestis tööl käinud. Kinnipeetaval on kolm täisealist last, kellega väidetavalt suhtleb. Samuti on kinnipeetaval õde ja vend. Sõbrad, kellega kinnipeetav suhtleb, väidetavalt kriminaalkorras karistatud ei ole. Seoses pereliikmetelt raha laenamise ja ülalpidamiskohustusest kõrvalehoidmisega on suhted lähedustega kahjustatud. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi regulaarselt ning on alkoholi kuritarvitamise tagajärjel kuritegusid toime pannud. Kriminaalhooldusel olles ilmus 04.06.2013 registreerimisele alkoholijoobes. Süüdimõistetu on alkoholijoobes olnud vägivaldne, mistõttu on kuriteo risk ja ohtlikkus alkoholi tarvitamisega seonduvalt olemas. Hetkel leiab, et vabaduses alkoholi tarvitama ei hakka. Samuti pole plaanis tarvitada narkootilisi ained. Viimane teadaolev kanepi tarvitamine oli enne vangistust oktoobris 2013.a. Vägivaldne käitumine väljendub toime pandud mitmete isikuvastaste kuritegude näol. Käitumismuster kordub, kuna kinnipeetav tegutseb impulsiivselt ega mõtle teo toimepanemise tagajärgedele. Arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku ja tema toime pandud kuritegude asjaolusid, on kinnipeetava realistlikke ja õiguskuulekate eesmärkide püstitamine kaheldav. Viimane käitumiskontroll (katseaeg 15.09.2011-07.06.2016) ei täitnud eesmärki, kuna süüdimõistetu ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid (ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks, ei taotlenud luba elu- ja töökoha muutmiseks) ning valetas kriminaalhooldusametnikule, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Iseloomustuse on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele ning ohtlik ametnikele. Oht seisneb füüsilises vägivallas ja ründes, milles võib olla kasutusel külmrelv. Oht on kõige tõenäolisem, kui konflikti osapooled on tarvitanud alkoholi ja käituvad agressiivselt. Vangla iseloomustuse kohaselt, lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele vangla toetab karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kohtule 29.08.2023 edastatud täpsustuse kohaselt vangla Jaanus Alliku vabanemist siiski ei toeta- 21.08.2023 koostatud iseloomutuses on andmed vangla toetuse kohta ekslikult kajastatud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Jaanus Alliku karituse jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt kinnipeetava ohtlikkuse tasemest ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 03.07.2027, ning käitumiskontrolli pikkuseks 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on ametniku hinnangul otstarbekas määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 3, 4 ja 8 määratud lisakohustused. 3/7 Prokurör teatas, et lähtuvalt Kr

MS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Jaanus Alliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur oma 24.08.2023 edastatud seisukohas nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Jaanus Alliku ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Jaanus Allik selgitas kohtuistungil, et peale võimalikku vabastamist võib tema Eestis elukoht olla xxx, see sotsiaaleluase, mida tagab Tallinna linn. Muid elukohta tal Eestis ei olegi. Eestis elab tema õde, kellega suhtlemine oli katkenud. Soomes elav õde võib teda toetada. Avavanglasse paigutamisest ei ole vangla temaga rääkinud. Kaitsja leidis, et isikul on kindel ekukoht, kuhu minna peale vabanemist on olemas, see sotsiaaleluase Tallinnas. Tal on lähedase, õe, toetus. Isik on motiveeritud elada seadusekuulekalt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Jaanus Allik tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Jaanus Allik kannab karistust Harju Maakohtu 23.12.2022 määruse alusel, millega kohus tunnistas KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Jaanus Alliku suhtes tehtud Norra Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu 17.11.2016, Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 ja 21.09.2022 otsuste täitmise Eesti Vabariigis. Jaanus Allik tunnistati Norra Gulatingi 17.11.2016 apellatsioonikohtu otsusega mõistetud süüdi teise inimese tapmise eest, 20.11.2022 Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu otsusega karistati J. Allikut riigiametnike vastu suunatud vägivalla ja ähvarduste, füüsilise vägivalla ja vandalismi eest ning 21.09.2022 Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu otsusega riigiametnike vastu suunatud vägivalla ja kehavigastuste tekitamise eest. Seega kannab R. A. karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks tulenevad

§ 76

lg-st 2.

§ 76

lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Harju Maakohtu 23.12.2022 määruse kohaselt arvati KrMS § 484 lg 7 alusel Jaanus Alliku Eestis täidetava karistuse- 13 aastat 7 kuud ja 26 päeva kandmist alates kinnipidamisest 07.11.2013. Käesoleva kohtumääruse koostamise seisuga on Jaanus Allik ära kandnud 9 aastat 9 kuud ja 23 päeva, mis on rohkem kui 2/3 temale mõistetud karistusest, mistõttu on täidetud formaalne eeldus tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise 4/7 peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Viru Vangla 07.07.2023 teatise kohaselt peeti Jaanus Allik 05.07.2023 Tallinna Lennujaamas kinni ning toodi 05.07.2023 Tallinna Vanglasse Harju Maakohtu 23.12.2022 kohtumääruse nr 122-6284 alusel karistust kandma. Käesolevalt viibib süüdimõistetu Viru Vanglas. Seega on süüdimõistetu Eestis vanglas viibimine käesolevaks ajaks lühiajaline, tal puudub individuaalne täitmiskava ning puuduvad andmed andmaks hinnangut vanglas käitumise kohta. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Norras kantud vangistuse jooksul pani süüdimõistetu toime 2 kuritegu. Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 otsuse kohaselt 26.09.2019 ütles Jaanus Allik tema ja vanglaametnike vaheliste igapäevaste toimetuste ja vestlustega seoses seda, et teab, kus vanglaametnikud elavad, palju neil lapsi on, kus nende lapsed koolis käivad ja kus nad mängivad. Pärast seda lõi Jaanus Allik vanglaametnikku rusikaga näkku, hoides samal ajal käes pastapliiatsit, mille terav ots oli väljas. . Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 otsuse kohaselt lõi Jaanus Allik 15.02.2022 ametikohustusi täitnud vanglaametnikku rusikaga näkku, mille tulemusel tekkis vanglaametnikul vasaku silma alla tugev turse ja luumurd. Kohtu hinnangul saab nimetatud andmetest vangistuses käitumise kohta teha teatavaid järeldusi selle kohta, et süüdimõistetu vägivaldne käitumine ei ole muutunud, veelgi enam, vägivaldset käitumist ei hoia ära ka reaalse vangistuse kandmine, kus süüdimõistetul puudub ligipääs alkoholile. See viitab juurdunud käitumismustrile ja kuritegelikele hoiakutele ning eelkõige sellele, et seni ei ole süüdimõistetu vangistuses vajalikke korrektuure oma käitumises teinud. Viimane teadaolev vägivallajuhtum vanglas oli 1,5 aastat tagasi. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistule vangistuses planeerinut erinevaid riske maandavaid tegevusi, nagu psühholoogi vestlused, sotsiaalprogrammis ning tööhõives osalemine, mis kõik on suunatud süüdimõistetust tuleneva uue kuriteo riski maandamisele ja kuritegelike hoiakute muutmisele. Nagu nähtub materjalidest, samuti süüdimõistetu on seda kinnitanud, avavanglasse paigutamist ei ole kaalutud. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Vabanemise korral on puudub süüdimõistetul Eestis kindel elukoht ning töökoht. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetul puuduvad lähedased või on suhtlus nendega katkenud. Süüdimõistetul on toetavad suhted õega, kes elab ja töötab Soomes. Kohtu hinnangul võivad sellised vabanemisjärgsed elutingimused tekitada teatavaid probleeme. Nimelt nähtub Tartu Maakohtu 12.11.2013 määrusest, millega kohus pööras täitmisele Jaanus Allikule Pärnu Maakohtu 05.09.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-8375 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust, et isiku eluviis oli kriminaalhooldusel ebastabiilne, ilmnenud on korduv valetamine kriminaalhooldusametnikule, tuttavaid ja lähedasi isikuid ärakasutav käitumine materiaalsetel kaalutlustel ning korduv kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Kriminaalhooldusel olles lahkus Jaanus Allik 07.06.2013 Eesti Vabariigist Soome ega naasnud. 11.11.2013 saadud teate kohaselt oli Jaanus Allik Norra Kuningriigis kinni peetud kahtlustatavana tapmises. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et andmed süüdimõistetu eelmise kriminaalhoolduse kohta annavad aluse arvata, et praegused vabanemisjärgsed tingimused ei soodusta kriminaalhoolduse 5/7 nõuetekohast läbimist. Suures plaanis on süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused sarnased sellele, mis olid enne vangistust. Kohtule 26.07.2013 esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt Jaanus Allik kriminaalhoolduse nõuetesse tõsiselt ei suhtunud ning asus ennast kohtu eest varjama, samuti pani kriminaalhooldusel olles ja katseajal toime uue raske isikuvastase kuriteo. Kuigi käesolevalt on süüdimõistetul Karistusregistri andmetel 2 kehtivat karistust, on süüdimõistetu varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning paljudel juhtudel (sealhulgas viimaste otsustega, s.o Pärnu Maakohtu 05.09.2011 otsusega ja eelpool nimetatud Norra Kuningriigis vastu võetud otsuseta) just vägivallakuritegude eest. Vägivaldse käitumise muster on säilinud ka vangistuses ning uue kuriteo toimepanemise vangistuses näitabki, et süüdimõistetust tulenevat uue kuriteo ohtu ei ole maandanud ka vangistus. Kohus leiab, et andmed varasemast kriminaalhooldusest, toime pandud kuritegude asjaolud ja vabanemisjärgsed tingimused seavad tugeva kahtluse alla selle, et vaid kriminaalhoolduslike meetmetega oleks võimalik saavutada Jaanus Alliku puhul karistuse eesmärki. Kohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine selgelt, et tal on välja kujunenud selge kuritegelik muster, mistõttu on süüdimõistetult ka edaspidi karta uute samalaadsete (eelkõige vägivalla) kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul õigustatud arvata, et varasemad vanglakaristused ei ole suunanud teda õiguskuulekale teele ning ei ole täitnud enda eesmärki, mistõttu on äärmiselt kaheldav, et seda praegune vangistus on suutnud, liiati enne karistusaja möödumist ning arvestades, et ka pärast pikaajalist vangistuses viibimist pani süüdimõistetu vanglaametniku vastu toime vägivallakuriteo. On positiivne, et isik on vangistuses seadnud eesmärke ja väljendab motivatsiooni elada õiguskuulekalt, kuid andmed tema varasemast elukäigust näitavad, et vabaduse tingimustes valib süüdimõistetu kuritegude toimepanemise kasuks ega allu tema üle kehtestatud korrale. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Jaanus Alliku puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu puhul vangistuse kandmisest tulenevad mõningad positiivsed aspektid (kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumine) üles kinnipeetava varasemast elukäigust, andmetest Norra Kuningriigis vangistuses käitumisest ja vabanemisjärgsetest elutingimustest lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetu kuritegelik käitumine on olnud pikemaajaline ning temast tulenev uute vägivallakuritegude oht on oluline. Kohtu hinnangul ei ole Jaanus Alliku puhul käesoleval ajal alust eeldada, et tema suhtumises oleks toimunud sellised positiivsed muutused, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, et süüdimõistetust tulenev oht on enne karistusaja lõppu maandatud piisaval määral. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesoleval juhul puudub kohtul veendumus selle kohta, et süüdimõistetu suudab vabaduse tingimustes alluda kriminaalhoolduse nõuetele või et tal on motivatsioon hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mis omakorda viib tõenäoliselt uue kuriteo toimepanemiseni. Kokkuvõttes vangla iseloomustuse ja isiku selgituste pinnalt kohtuistungil ei jõua kohus järeldusele süüdimõistetu tõsikindlas motivatsioonis ja suutlikkuses teha elus vajalikke muutusi, 6/7 tegeleda alkoholi tarvitamise probleemiga ning edaspidi hoiduda olukordadest, mis võivad viia uue kuriteoni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Jaanus Alliku vabastamine enne tähtaega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on süüdimõistetu puhul piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemise. Samuti on viimase katseaja pinnalt vähene alus arvata, et isik suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Jaanus Alliku Harju Maakohtu 23.12.2022 määrusega Norra Kuningriigi Gulatingi apellatsioonikohtu 17.11.2016 otsuse, Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 20.01.2022 otsuse ning Norra Kuningriigi Indre og Østre Finnmarki ringkonnakohtu 21.09.2022 otsuse täitmise tunnustamise ja sellega kandmiseks Eestis määratud karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kaitsja esitatud tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulu peab kandma süüdimõistetu (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2023 määrus kriminaalasjas nr 1-078640, p. 21). Summa ei ole ebaproportsionaalselt suur, mis hakkaks oluliselt mõjutama isiku resotsialiseerumist. Kohtu arvates on põhjendatud lubada tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7/7