Obsah (9)

§ 1132§ 402§ 1§ 401§ 4034§ 403§ 22§ 411§ 113

Tsiviilasi nr 2-22-146715 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-146715 Tsiv

) § 4034 lg-st

1. Limiidi arvutusel võeti aluseks kostja esitatud nelja kuu pangakonto väljavõte, mille alusel saadi tema keskmiseks netosissetulekuks 1599 eurot, finantskohustusteks 0 eurot ja muudeks kohustusteks 221 eurot. Kostja krediidilimiidiks ehk igakuiseks maksevõimeks määrati 1279 eurot (puhvriks jäi veel 79 eurot). Lisaks teostas krediidiandja kontrolli krediidiregistrist, politsei finantssanktsioonidest, riikliku taustaga isikutest (Pep), krediidiinfost (puudusid maksehäired), Ametlikest Teadaannetest, rahvastikuregistrist. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse 72,59 eurot oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. XX.XX.XXXX lepingu puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei kontrollitud, sest tegemist oli väljamakseta refinantseerimislepinguga, seega ei olnud takistust sõlmida leping igakuiselt väiksema osamaksega 14,53 eurot. Kostja tegi graafikujärgseid tagasimakseid kokku 34,97 eurot, millest arvestati põhiosa katteks 9,80 eurot, intressi katteks 18,80 eurot, viivise katteks 0,06 eurot, 22.06.2022 meeldetuletuskirja tasu katteks 5 eurot, refinantseeritava laenu intresside katteks 0,78 eurot, refinantseeritava laenu viiviste katteks 0,52 eurot. 2/6 Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat kohustust kohaselt, mistõttu edastas BB Finance kostjale 22.06., 22.07., 21.
2. ja 14.09.2022 teatised võla kohta. Kuna kostja võlga ei tasunud, edastas BB Finance talle 14.09.2022 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võla likvideerimiseks ja kokkuleppe saavutamiseks, hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja ei likvideerinud võlga hiljemalt 28.09.2022 ja oli täielikult viivituses 15.07., 15.
3. ja 15.09.2022 osamaksete tasumisega, ütles BB Finance 29.09.2022 lepingu nr XXX üles ja teavitas 30.09.2022 kostjat nõuete loovutamisest hagejale. Hageja intressinõue koosneb refinantseeritava laenu tasumata intressist 12,18 eurost ning XX.XX.XXXX lepingu tasumata graafikujärgsetest intressimaksetest 32,03 eurost (9,27 + 9,18 + 9,09 + 4,49). Viivist on hageja arvestanud ja nõuab 45,11 eurot – tasumata põhivõlalt 510 eurolt (519,80 - 9,80) 21,81% aastas 30.09.2022–23.02.2023 eest.

§ 1132

lg 1 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 alusel nõuab hageja lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskulu 15 eurot (3 * 5 eurot). Kostjale on saadetud tasuta meeldetuletuskirjad 16.07., 18.08., 14.09.2022 ning tasulised tasumata võlateatised 22.07., 21.08. ja 14.09.2022.

§ 1132

lg 2 p 2 ja § 115 lg 1 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist 35 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses erinevaid toiminguid – võlamenetleja töö, tasulised päringud,

1. ja 31.
2. ja 08.11.2022 pretensioonid (vastavalt 20 eurot, 5 eurot, 5 eurot), 18.11.2022 hagihoiatus (5 eurot). Kulutused tekkisid hageja enda tegevuse tulemusel, kuid olukorras, kus võlgnik ei täitnud oma kohustusi kohaselt.
3. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega 21.06.2023 Ametlikes Teadaannetes; avaliku kättetoimetamise põhjendused on märgitud 21.06.2023 määruses, mh ei õnnestunud kostjale toimetada dokumente kätte e-toimiku ja kättetoimetamise portaali kaudu ega tähitud kirjadega, samuti ei kinnitanud kostja dokumentide kättesaamist e-kirjaga. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 07.07.
4. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU SEISUKOHT
5. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi selles osas tagaseljaotsusega rahuldada ja teha selles osas otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta.
6. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 465,15 eurot (510 - 18,80 - 24,75 - 1,30; vt p 5.2), viivis 16,71 eurot (45,11 - 28,40; vt p 5.3) ja sissenõudmiskulu 15 eurot (50 - 35; vt p 5.4), kokku 496,86 eurot.
7. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhivõla 44,85 euro, intressi 44,21 euro, viivise 28,40 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro osas. 5.
8. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel üksnes XX.XX.XXXX refinantseerimiselepingust. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402lg 1 mõttes.

Antud juhul kohustus majandustegevuses tegutsev krediidiandja andma krediiti füüsilisest isikust kostjale, tehing ei seondunud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (

§ 1

lg 5, § 402 lg 1, Riigikohtu 28.02.2007 otsus 3/6 kohtuasjas nr 3-2-1-1-07, p 22).

§ 401

lg 2 järgi võib olla krediidilepingu esemeks ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. 5.2.

tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL 28.04.2008 direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb

-i sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt. Direktiivi preambuli p 26 kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

§ 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab

§ 4034lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Siiski on Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18). Ka Tartu Ringkonnakohus leidis 19.12.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-22-118076, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet. Kohus selgitas hagejale 08.02.2023 määruses mh seda, et hagejal tuleb välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ja veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Kohus märkis ka, et kui hageja ei esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud. Hageja on toonud välja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad asjaolud XX.XX.XXXX laenulepingu kohta. XX.XX.XXXX refinantseerimislepingu puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei kontrollitud. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja krediidivõimelisust ei olnudki vaja kontrollida, sest tegemist oli väljamakseta refinantseerimislepinguga ja ei olnud takistust sõlmida leping igakuiselt väiksema osamaksega 14,53 eurot.

§ 403

lg 21 järgi kohaldatakse

§ 22. peatüki 2.

jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Seega tuli laenuandjal ka XX.XX.XXXX lepingu puhul järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet, omandades vajaliku teabe ja hinnates kostja krediidivõimelisust vastavalt

§-le 4034. Asjaolule, et kostja ei pruugi olla krediidivõimeline, viitab mh varasemast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine. Hagiavalduses on selgelt märgitud, et kostjaga XX.XX.XXXX lepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 I ja II lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ § 4034 lg 7 III lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

§-s 94 sätestatud intressimäär oli alates refinantseerimislepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0%. Seega on hageja refinantseerimislepingust tulenev intressinõue 4/6 32,03 eurot põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Lisaks on põhjendamatult arvestatud kostja graafikujärgselt tasutud rahast intressi katteks 18,80 eurot. Nimetatud summat tuleb käsitada

§ 411

tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena ja vähendada selle võrra põhivõlga. Samuti ei võlgne kostja hagejale põhivõlas sisalduvat lepingutasu 24,75 eurot. Hagiavalduses nähtuvalt on kostja tasutud rahast loetud makstuks ka refinantseeritava laenu intress 0,78 eurot ja viivis 0,52 eurot, lisaks sisaldub intressinõudes refinantseeritud laenu intress 12,18 eurot. Hagiavalduse kohaselt tugineb hageja nõuet esitades vaid XX.XX.XXXX lepingule. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega selgitust XX.XX.XXXX lepingust tuleneva viivise- ja intressinõude kujunemise ja aluseks olevate asjaolude kohta. Seega ei saa esitatu põhjal pidada nimetatud nõudeid põhjendatuks. Põhjendamatult tasutuks loetud summat 1,30 eurot (0,78 + 0,52) tuleb käsitada

§ 411

tähenduses krediidi ennetähtaegse tagasimaksena ja vähendada selle võrra põhivõlga. Intressinõue 12,18 eurot tuleb jätta rahuldamata. 5.3. Kuna

§ 4034

lg 7 I lausest tulenevalt loetakse XX.XX.XXXX lepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist

§ 113lg 1 III lause alusel lepingus kokkulepitud intressimääras 21,81% aastas.

Lähtuda tuleb

§ 113

lg 1 II lauses toodud viivisemäärast, milleks on

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda viivist tasumata põhivõlalt 465,15 eurolt (510 - 18,80 - 24,75 - 1,30) 30.09.2022– 23.02.2023 eest 16,71 eurot (8% aastas 30.09.–31.12.2022 ja 10,5% aastas 01.01.– 23.02.2023). Viivisenõue on põhjendamatu 28,40 euro ulatuses (45,11 - 16,71). 5.4. Hageja palub

§ 1132

lg 2 p 2 ja § 115 alusel mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist 35 eurot. Hageja on viidanud

§ 1132

lg 2 p-le 2, kuid arvestades eespoolt toodud seisukohti nõude osalise põhjendamatuse kohta, on iseenesest asjakohane

§ 1132

lg 2 p 1, sest nõude suurus on alla 500 euro.

§ 1132

lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, Õiguskirjanduses on selgitatud, et

§‑s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

§ 1132

lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kandnud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580, 581;

I). Rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine ei ole lubatud (

I, lk 582). Hageja ei ole kohtu 08.02.2023 selgitustele vaatamata toonud välja sissenõudmiskulude arvestust ega selle kujunemise aluseks olevaid konkreetseid asjaolusid. Piisav ei ole üldine viide

§ 1132lg-le 2 ning võlamenetleja tööle, päringute tegemisele ja kirjade saatmisele.

Hageja on küll märkinud iga kirja kohta teatud summa, kuid ei ole selgitanud, millel see tugineb. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude 35 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5/6 Menetluskulud tuleb jaotada järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 76% kostja ja 24% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu, et hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.
2. Hageja nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv 175 eurot on hagihinda ja riigilõivuseaduse § 59 lg-t 1 ja lisa 1 arvestades põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale sellest 76%, s.o 133 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6/6