Obsah (5)

§ 101§ 2172§ 116§ 99§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2023. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-7287 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi X hagi Y vastu elatise väh

§ 101

lg 3 sätestab, et igakuse elatise arvutamise aluseks on baassumma, mille suuruseks on ühe lapse kohta 200 eurot ja milline summa indekseeritakse iga aasta

1. aprillil. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Käesolevaga palub hageja vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust viisil, millega mõistetaks hagejalt kostja kasuks välja elatis summas 200 eurot kalendrikuus. KOSTJA VASTUS
3. Kostja seaduslik esindaja ei nõustu esitatud hagiga. Kostja esindaja märgib, et hagejal on kohustus toetada tütart materiaalselt ehk elatise summa peab jääma samaks. Lapse emana on samuti neil suured väljaminekud. Kostja esindaja õpib xxx ja tal kulub juba õpingutele igakuiselt 500 eurot. Igakuiselt toimetulekuks tuleb võtta lisaraha krediitkaardilt ning tagasimaksmiseks on läbirääkimised tööandjaga lisavahetuseks. Kostja esindaja leiab, et hagejal on piisav kvalifikatsioon, et minna Rootsi tööle, nagu ta varem käis, ning tema elukaaslane saab peale lapsepuhkust minna tööle. Samuti on teada, et hagejale makstaks ümbrikupalka. Kostja peab oma tervisliku seisundi tõttu käima Tartus arstil, mis on samuti lisakulu. Laps vajab iga 1,5 aasta tagant uusi prille. Kostja esindaja oleks nõus kompromissiga, et hageja loobub esitatud hagiavaldusest. Menetluskulud peab maksma hageja. KOHTUISTUNG 05.09.
4. A 2
5. Hageja selgitas, et tal puudub selline sissetulek, et maksta kostjale 270 eurot kuus. Hageja ülalpidamisel on veel peale kostja 1,6 aastane B ja detsembris sünnib perre veel üks laps. Kostjale sellise elatise maksmine paneb teised alaealised ebavõrdsemasse olukorda. Hageja töötab xxx xxx ja tema sissetuleksuks on 800 eurot. Leibkonna sissetulekuks on 1 700 eurot kuus. Hageja on võimeline maksma 200 eurot kuus. Lapsega suhtlemine toimub, kuid hetkel kostja Tallinnas hageja juures ei käi. Kui hageja töötas Rootsis, siis toetas last ka peale elatise maksmist. Kogu aasta, kui oli võimalus, maksis ta lapsele 300 eurot ning seda tuleb ka arvestada. Praegu ei ole millestki maksta.
6. Kostja esindaja seisukoha kohaselt ei tohi summa olla üle jõu käiv, kuid hageja on esitanud valeandmeid. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja varjab oma tõelist sissetulekut. Väheusutav, et Tallinnas saab xxx palka 800 eurot kuus. Kostja esindaja käib täiskohaga tööl ja õpib magistratuuris xxx. Kohtu ettepanekule kompromissi sõlmimiseks ei jõudnud pooled kompromissini. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
10. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
11. Pärnu Maakohtu 28.01.
12. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-19-139519 mõisteti Xlt välja Y kasuks elatis alates 24.12.
13. a igakuiselt 270 eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni, s.o 24.02.
14. a.
15. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel 3 oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
16. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast.
17. Alates
18. jaanuarist
19. a muutus perekonnaseaduses (

) sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. 12.

§ 2172lg 1 sätestab, et kui enne 2022.

aasta

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
2. aasta
3. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi
4. lõike järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
5. Hageja elatise vähendamise nõude esitamine tuginedes muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele (

§ 101ja § 2172 ) on seaduspärane.

14. X palub väljamõistetud elatist vähendada 200 eurole kuus. 15.

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).
5. Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 18. Alates 01.01.2022. a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 19.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

1. Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4).
2. Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. Elatise suurus alates 01.04.
4. a on 50,55+249,78=300,33 eurot. Saadud summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 300,33-40=260,33 eurot. 22.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. 4 23. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 24. Hageja märgib hagis, et elatise suuruse muutmise vajadus on tingitud ka tema majandusliku seisundi halvenemisest – ta ei tööta enam Rootsis ja hagejale on peale elatise väljamõistmist lisandunud veel üks ülalpeetav ja detsembris sünnib perre veel üks laps. 25. X pangakonto väljavõttest nähtub, et Eesti Töötukassast laekub Xle (TVT/21/046095) hüvitist, töötasu XXX AS-ist, Sotsiaalkindlustusametist (puhkuse- ja keskmise töötasu hüvitis). Töötajate registri (TÖR) andmete kohaselt töötab hageja töölepingu alusel XXX AS-is ja on isapuhkusel. Kinnistusraamatusse on X kantud korteriomandi asukohaga xxx tn xx, korter nr xx, xxx ja kuur M3 (registriosa nr xxxxxx) omanikuna, Transpordiameti liiklusregistris sõidukeid hageja nimel registreeritud ei ole. Pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja 6 kuu (01.01.2023. a kuni 31.05.2023.

1. a)sissetulek moodustas kokku 7 373,88 eurot. Kuu keskmine sissetulek 1 228,98 eurot. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ülalpidamisel alaealine B (sündinud xx.xx.xxxx. a). AS Lääne- Tallinna keskhaigla tõendi kohaselt on hageja elukaaslane rasedusega naistekliinikus arvel ja sünnituse oletatav tähtaeg on xx.xx.xxxx. a. 26. Kostja seaduslik esindaja Cle laekub Sotsiaalkindlustusametist peretoetus ja xxx xxx töötasu. C on kinnistusraamatusse kantud korteri, asukohaga xxx tn xx korteri xx, xxx (registriosa xxxxxx), omanikuna. Transpordiameti liiklusregistris sõidukeid kostja esindaja nimel registreeritud ei ole. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja esindaja 6 kuu (01.01.2023. a kuni 31.05.2023.
2. a)sissetulek on kokku 6 923,85 eurot. Kuu keskmine sissetulek 1 153,97 eurot. 27. Arvestades hageja sissetulekut, mis moodustab 1 228,98 eurot ja jagades see 2 liikmega (elukaaslane ja elukaaslase laps ei ole hageja ülalpeetavad), teeb see liikme kohta 614,49 eurot. Kostja esindaja sissetulek moodustab 1 153,97 eurot ja jagades see 2 liikmega, teeb see liikme kohta 576,98 eurot. Majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohtu hinnangul ilmne, et hagejal ja kostja esindajal on enam-vähem võrdne varaline seis. 28. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda nii lapse/laste reaalsetest vajadustest kui vanema võimalustest. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada muuhulgas vanema varalise seisundiga (sh majandusliku võimekusega mitte üksnes selle puudumise või ebapiisavusega) ning vanem ei pea maksma lastele elatist üksnes miinimummääras, vaid võib seda võimalusel alati teha ka suuremas ulatuses, juhul kui laste vajadused on suuremad. Lapse senine elustandard ei pea muutuma automaatselt õigusliku olukorra muutumisel, arvestamata seejuures vanemate majanduslikku võimekust lapsi ülal pidada. 29. Elatise suurus alates 01.04.2023 on 50,55+249,78=300,33 eurot. Saadud summast lahutatakse pool lapsetoetusest ehk 300,33-40=260,33 eurot. 5 30. Kohus tegi kohtuistungil ettepaneku sõlmida kompromiss summale 250 eurot kuus. Hageja märkis, et tal on võimalik maksta igakuiselt elatist kostjale 200 eurot. 31. Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 200 euroni kuus. Arvestades kohtu käsutuses olevaid hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet iseloomustavaid andmeid ning alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine 250 eurot kuus ei ole hageja jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus on seisukohal, et väljamõistetav elatis (elatisemakse suurus) on mõistlik, arvestades nii lapse vajadusi kui kostja majanduslikke võimalusi. Kohtu hinnangul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st lapse igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti leiab kohus, et otsus on kostja ülalpidamisvõimet arvestades täidetav. 32. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on nõustunud igakuise elatisemaksega kindla summana, siis mõistab kohus elatise välja kindla summana, mitte muutuva suurusena. 33. Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus Xlt tsiviilasjas nr 2-19-139519 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 250 eurot kuus alates 01.06.2023. a. Menetluskulude jaotus 34. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 35. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022 .. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6