), mis kehtisid
M on rikkunud kaasaitamiskohustust.
lg 1 näeb ette, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata ja
lg 3 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma (
), samuti kui selgub, et võlgnik peidab või raiskab oma vara, teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve, või rikub oma kaasaaitamiskohustust, või kui võlgnik jätab tasumata nõustaja või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
lg 8 annab kohtule võimaluse võlgnik enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist võlgniku ära kuulata ning
lg 1 kohustab võlgnikku andma kohtule ning kohtu korraldusel ka võlausaldajatele teavet, mida nad vajavad seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega.
21 § lg 3 näeb samuti ette, et juhul kui võlgnik teabe andmise kohustust rikub võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata. Praegusel juhul on M. M jätnud ilmumata ärakuulamisele ja pole vastanud kohtu kirjale ega kõnedele. Selliselt on M. M rikkunud temale võlgade ümberkujundamise menetluses ette nähtud kohustust kohtule teavet anda ja seeläbi ka koostöökohustust. Lisaks näitab kohtu hinnangul kohtule vastamata jätmine seda, et M. Ma enda esitatud võlgade ümberkujundamise avalduse lahendamist enam ei soovi. Sama seisukohta väljendas M. M ka 29. novembri 2022 e-kirjas. Seega jätab kohus M. Ma avalduse läbi vaatamata. 4. Võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmisega võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ning tagasiulatuvalt langevad ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed (
5. Avalduse läbivaatamata jätmise määruse teeb kohus avalikult teatavaks avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.