← Eesti

1-22-5070/28

Obsah (11)§ 318§ 199§ 63§ 61§ 237§ 296§ 7§ 310§ 2962§ 175§ 181

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi Kohtunik Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. september 2023 nr 1-22-5070 M.G süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lü

§ 318lg 3, p-d 1-2).

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt

  1. september
  2. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. 1 Apellatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
  3. september
  4. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub resolutsioonotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Apellatsioon põhjendustega otsusele tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates põhjendatud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS
  5. Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 26.08.2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja üldmenetluses süüdistusakti M.Gi süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning M.M süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 4 ja KarS § 1572 lg 1 järgi (II kd, tl 1-6). Kohus lõpetas M.M osas 17.03.2023 menetluse

§ 199lg 1 p 2 alusel (II kd, tl 37).

  1. M.Gi süüdistatakse selles, et tema: - isikute grupis koos S.J, E.Pja L.N pani eeluurimisel tuvastamata kohas 18.01.2019 toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil sellega, et S. J ja M.G jätsid H.L ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites, et neil on vaja kasutada tema pangakontot ning said seeläbi enda valdusesse H. L PIN-kalkulaatori ja pangakaardi koos PIN-koodidega. Seejärel sõlmisid 18.01.2019 H. L teadmata ja nõusolekuta interneti teel Bondora Asi portaali www.bondora.ee kaudu laenulepingu nr BL994556, mille alusel kandis Bondora AS H. L pangakontole laenu summas 4000 eurot, mis võeti kontolt sularahas välja ning realiseeriti enda tarbeks. Antud tegevusega tekitati H. L 4250-eurone võlasuhe (sisaldab lepingutasu 250 eurot) Bondora ASiga; - olles varem toime pannud kelmuse, isikute grupis koos S. J ja L. N pani eeluurimisel tuvastamata kohas 19.03.2019 toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete arvutiprogrammi ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil sellega, et S. J ja M.G jätsid H. L ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, väites, et neil on vajalik kasutada tema pangakontot ning said seeläbi enda valdusesse H. L PIN-kalkulaatori ja pangakaardi koos PIN-koodidega. Seejärel sõlmisid 19.03.2019 H. L teadmata ja nõusolekuta interneti teel Bondora AS-i portaali www.bondora.ee kaudu laenulepingu nr BL1036555, mille alusel kandis Bondora AS H. L pangakontole laenu summas 6400 eurot, mis täies ulatuses kanti edasi enda poolt valitud isikute pangakontodele ning realiseeriti enda tarbeks. Antud tegevusega tekitati H. L 6800-eurone võlasuhe (sisaldab lepingutasu 400 eurot) Bondora AS-iga. Seega pani M.G toime KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud varem kelmuse toime pannud isiku poolt ja grupis. II TSIVIILHAGI
  2. Kriminaalasjas on kannatanu AS Bondora prokuratuuri kaudu esitanud kohtule M.Gi kui solidaarvõlgniku vastu VÕS §-le 1043 tuginedes tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju 3754,84 euro nõudes (II kd, tl 7). III PROKURÖRI SEISUKOHAD MENETLUSES 2
  3. Prokurör tõi kohtuvaidlustes esmalt välja uuritud tõendid, sh süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, ja seejärel märkis, et tõenditest ilmneb, et kannatanu H. L ja süüdistatava M.Gi ning S. J ütlustes on vastuolud. S. J ütlustest nähtub, et ta võtab osa süüd enda peale ning M.Gi ütlustest, et kogu laenu teemaga tegeles S. J. Kannatanu on seevastu prokuröri hinnangul väga detailselt rääkinud, mis juhtus ja kuidas ning kes sellega seotud olid. Prokurör avaldas Riigikohtu praktikale (1-15-10967) viidates, et ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus. Riigikohtu otsuses nr 1-18-1247 leitakse, et isikulise tõendi allika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavas vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kannatanu H. L ütlused on detailsed ning ei ole mingisugust alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. H. L ütlused haakuvad pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et tõepoolest on sularaha välja võetud Mulgi Marketi SEB-pangaautomaadist. Kannatanu on selgitanud, et tal puuduvad võimalused internetis tegutsemiseks, sest tema kasutuses on nuppudega telefon. Laenulepingud Bondora AS-ga on allkirjastatud arvutis, sest näha on IPaadress. IP-aadress on kasutusel selleks, et eristada internetis erinevaid arvuteid. Kuigi IPaadresside asukohti ei olnud võimalik kindlaks teha, siis kannatanu on öelnud, et tal puudub arvuti. Peale selle, et osa rahast on sularahana välja võetud, on tehtud ka ülekandeid Trustly Group ABle. Arvestades H. L tausta, tegemist oli pensionäriga, kelle teadmised internetist on vähesed, siis ei ole tõenäoline, et tema oleks teinud neid ülekandeid.
  4. Prokurör viitab täiendaval, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-25-15 märkinud, et

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul

§ 61lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt.

Kohtul tuleb veenvalt põhjendada, missugused on need konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Süüdistatava ütlused on prokuröri arvates ennastõigustavad ning kantud soovist oma süüd välistada ning ümberlükatud kannatanu usaldusväärsete ütlustega.

  1. Kaitsja H. L tervislikku seisundit puudutavale seisukohale vastates avaldas prokurör repliigina, et kannatanu lubati (haiglast) koju 31 detsembril; ta oli siis adekvaatne ja kõik näitajad olid korras. Mingeid probleeme pärast haiglas viibimist tal ei olnud.
  2. Prokurör palus kohtuvaidlustes M.G KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi mõista ning välja mõista temalt kui solidaarvõlgnikult Bondora AS kasuks 6400 eurot (I kd tl 65-66) ja 3754,84 eurot (II kd tl 141-142). Menetluskulud palus prokurör jätta M.Gi kanda. IV KAITSJA SEISUKOHAD MENETLUSES
  3. M.Gi kaitsja M. Sikut tõi kohtuvaidlustes mh välja, et M.Gi süü temale inkrimineeritud kuriteos ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Tõendid on valdavalt kõik seotud sellega, et H. L on laenu võtnud ja laenu saanud – on maksekorraldused, laenulepingud, tõendid selle kohta, et ta on Viljandi politseijaoskonnas endale uut ID-kaarti taotlenud, volikirjad, nõudekiri SEB pangale ja vastus sellele. Uuritud tõendid ei tõenda kaitsja arvates kuidagi seda asjaolu, et selle laenuvõtmisega oleks seotud M.G. S. J tunnistab enda süüd ja ütleb, et tema pakkus laenu, sai kokku Paala järve ääres H. Lga, kusjuures seal oli ka M.G, ning et tema aitas seda laenu taotleda ja et selle laenuvõtmisega pole kuidagi seotud M.G. E. P möönab oma seotust antud kuriteoga, kuid rohkem ütlusi ta andnud ei ole, nii, et ta pole ka tõendiallikas, mis süüstaks nimelt M.Gi. Kaaskahtlustatavast tunnistaja L. N on tõendanud vaid seda, et ta täitis E. P palvel erinevate isikute nimel laenutaotlusi, kuid ta ei räägi sõnagi M.Gist – et M.G oleks tema poole pöördunud või et ta 3 oleks teadnud sellest, et M.G oli H. Lga kunagi seotud olnud ehk siis toime pannud KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. H. L on ainult ühel korral üle kuulatud. Pärast seda, kui ta oli saanud
  4. aastal infarkti ja nagu nähtub tema epikriisist, on ta 28.12.2018 erakorralisena hospidaliseeritud diagnoosiga peaajuinfarkt, mille kõrvalnähud olid kõrgrõhutõbi ja muud haigused. See paneb kaitsja kahtlema, kas H. L ütlused on siiski täies mahus adekvaatsed. S. J on tunnistanud sisuliselt seda, et tema tegeles selle asjaga ja on selle eest ka kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud ja ta on eitanud seda, et ta oleks koos M.Giga mingi kuriteo toime pannud. Kaitsja arvates prokurör viitas küll õigesti Riigikohtu lahendile, mis lubab ka ühe tõendi põhjal, kui see on usaldusväärne, süüdimõistva otsuse teha. Kuid tuleb siiski arvestada, millise inimesega on tegemist, kes selle laenu tegelikult sai, milline oli ta tervis ja kas ta mäletab kõiki neid sündmusi selgelt ja selliselt, nagu on ülekuulamise protokollis kirja pandud. Rohkem tõendeid nagu polegi selles asjas. Võib arvata, et kuivõrd S. J ja E. P on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, et siis KarS § 213 järgi kvalifitseeritav kelmus või arvutikelmus, on toimunud, kuid mitte M.Gi osavõtul. Kaitsja palub kohtul mitte väga tõsiselt võtta kannatanu H. L ütluseid, sest muud tõendid on tegelikult nende ütlustega vastuolus. Prokuröri väide, et vastuolusid pole, ei vasta tõele. Kaaskohtualused, eelkõige S. J, on selgitanud, kuidas laenuvõtmine ja -andmine käis, L. N ei tea sisuliselt midagi, tema vaid abistas ja tundis kedagi kuskil Bondoras ja läbi tema saadi seda laenu võtta. Kaitsja palub mõista M.G õigeks ja jätta kõik menetluskulud riigi kanda. V KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Lühimenetluse kohtuistungil kuulati süüdistatav tema taotlusel täiendavalt üle (

§ 237

lg 5) (kohtuistungi 24.05.2023 protokoll, lk 4–9) ja ta ei tunnistanud end kuriteos süüdi. Lisaks on kohtutoimikus tõendina ka süüdistatava kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 105-107, ütluste protokoll).

  1. KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt on kuriteona karistatav teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.
  2. M.Gile heidetakse ette kahe sarnase episoodi (18.01.2019, 19.03.2019) tõttu korduvat samalaadset grupikuritegu. Grupi puhul saab rääkida kelmuse kaastäideviijatest KarS § 21 lg 2 tähenduses – see eeldab, et näidatakse ära grupiliikme teopanus, s.o tegutsemise ühisus ja kooskõla. Prokurör on aga nii süüdistuskõnes kui süüdistusaktis üksnes möönnud, et M.G tegutses grupis, samas täpsustamata, mis siis oli tema roll grupis. Kohtu hinnangul on grupikuriteo puhul oluline teha selgeks ka süüdistatava individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest – st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (vt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21 ja nr 3-1-1-108-06, p 8).
  3. Kohus on uurinud alltoodud kriminaaltoimiku materjalidena vastuvõetud ning poolte kokkuleppel avaldamata, kuid

§ 296

lg 3 alusel täielikult avaldatuks loetud tõendeid, ning tuvastanud kuriteoepisoodidega seonduvalt järgneva: 4 - Kannatanu H. L 23.05.2019 ütluste protokolli (I kd, tl 1-3) (kontaktnumbrina märgitud 56339667, aadress: Kevade 19-2) alusel on tuvastatav, et

  1. aasta alguses oli tal insult ning ta sattus sellega haiglasse. Pärast haiglast koju saamist ühel päeval liikus H. L Viljandi linnas Valuoja järve juures. Oli talvine aeg. Tema juurde sõitis Mercedes tüüpi džiip. Autos oli M.G, keda H. L tundis ammusest ajast, kuna oli temaga Soomes ja Norras tööl käinud. M.G kutsus H. L auto peale. Autos oli veel üks isik, kelle eesnimi oli S. H. L sõnul tunneks ta S kohe ära, kui talle peaks teda näidatama – kehaehituselt kõhn, juuksed lühikesed, kitsas nägu. H. L istus auto tagaistmele. Ühel hetkel ütles M.G, et nad annavad H. L 2000 eurot. H. L küsis, et kus nemad selle raha võtavad. Nad vastasid, et see on juba nende probleem. Nad ei selgitanud, et kust see raha tuleb ja mille eest nad talle 2000 eurot annavad. Nad ütlesid, et jamasid ei tule. H. L sai ka ise aru, et tegelikult niisama raha kusagilt ei anta ja ta arvas, et nad enam temaga rohkem ei kohtu. Mõne päeva möödudes tulid M.G ja S. J tema elukohta xxxxxxx xx x . Nad ütlesid, et lähme panka ja et tema peab võtma oma nimele PIN- kalkulaatori. H. L oli kuulnud sellisest asjast, kuid kasutada ta seda ei oska ning tal ei ole kunagi olnud seda vaja. Ta oli nõus PIN-kalkulaatori võtma. Nad sõitsid Viljandis SEB panga juurde. Seal pani M.G sularahaautomaati H. L kontole mingi summa raha. See oli mõeldud PIN-kalkulaatori jaoks. H. L sai aru, et PIN-kalkulaator maksis 15 eurot. Pärast seda läks H. L SEB panka sisse telleri juurde. Pank väljastas H. L PIN-kalkulaatori. Seejärel läks ta pangast välja ja istus M.Gi autosse. PIN-kalkulaatori andis ta M.Gi kätte ja rohkem tema seda PIN-kalkulaatorit ei näinud. Mingi aeg hiljem sai ta jälle M.Giga kokku ning M.G ütles, et H. Ll on vaja uut IDkaarti. Nad läksid Viljandi politseijaoskonda ja H. L tegi endale uue ID-kaardi. Seda ID-kaarti H.L välja ei võtnud, sest vana veel kehtib. H. L ei osanud uurijale öelda, miks M.G võis seda ID-kaarti vajada, kuid märkis, et ju M.G tahtis H. Lt jälle ära kasutada. Mingi aeg hiljem tuli M.G tema juurde ja ütles, et täna on palgapäev ja lähme võtame raha pangaautomaadist välja. S oli ka kaasas. Nad sõitsid Viljandi turuplatsi ja seal andis H. L oma SEB-pangakaardi ning PIN-koodid M.Gile, kes omakorda andis selle S.le. S. läks autost välja ja liikus pangaautomaadi suunas. Ta tegi seal midagi, kui ta autosse tagasi tuli, siis andis S H. L 700 eurot. Pärast seda viidi H. L koju. Niimoodi käis ta M.Gi ja Sga kokku 3 korda ja sai 2000 eurot. See oli erinevatel aegadel, kuskil kuuliste vahedega. Kaks korda oli raha väljavõtmine Mulgi Marketi SEB-automaadist, viimane kord oli 2019 aprillis, kuid raha väljavõtmise kohta kannatanu ei mäleta. Enne seda kui M.G tema juurde tuli, siis ta helistas ette. M.G kasutas telefoninumbrit xxxxxxxx . S ei helistanud kunagi. H. L ei teadnud, et tema nimele on Bondora AS-ist ega TF Bankist laene võetud. H. L neid laene võtnud ei ole. H. L ei oskakski enda sõnul seda teha – tal ei ole arvutit ega nutitelefoni, millega internetti saaks minna. Xxx tn aadressil ei ela ta juba 20 aastat. E-posti aadressi tal samuti ei ole. - Rahvastikuregistri õiendi (I kd, tl 7) alusel on tuvastatav, et kannatanu H. L suri 22.07.
  2. - SEB maksekorralduse (I kd, tl 10) alusel on tuvastatav, et Bondora AS on 18.01.2019 kell 19:00 kandnud H. L pangakontole 4000 eurot. - Laenulepingu nr BL994556 (I kd, tl 11-20) alusel on mh tuvastatav, et selle poolteks on Bondora AS ja H. L ja krediidisummaks on 4250 eurot. Lisaks on tuvastatav H. L poolne lepingu kinnitamise kuupäev ja IP-aadress – vastavalt 18.01.2019 kell 18:55 ja 194.150.65.
  3. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud dokumendist, et H. L oleks lepingu (digi)allkirjastanud, sest puudub vastav digiallkirja kinnitusleht, kuid ei saa välistada, et lepingu sõlminuks lugemiseks ja laenu väljamaksmiseks on seda tehtud. Samas nähtub toimikus olevast tõendist pealkirjaga Credit File Generation (I kd, tl 8-9), et laenulepingu allkirjastamine on toimunud 18.01.2019 kell 18:
  4. H. L kontaktandmeteks on märgitud aadressina xxx x-x , xxxxxxx xxxxx ja telefonina xxxxxxxx
  5. Kontaktandmed ei ühti H. L poolt ülekuulamisel avaldatud kontaktandmetega (aadress: xxxxxxxxx xx-x , telefon:xxxxxxxx ). - SEB maksekorralduse (I kd, tl 21) alusel on tuvastatav, et Bondora AS on 19.03.2019 kell 12:51 kandnud H. L pangakontole 6400 eurot. - Laenulepingu nr BL1036555 (I kd, tl 22-31) on tuvastatav, selle poolteks on Bondora AS ja H. L ja krediidisummaks on 6800 eurot. Lisaks on tuvastatav H. L poolne lepingu kinnitamise kuupäev ja IP-aadress – vastavalt 19.03.2019 kell 12:50 ja 2001:1530:1000:90c6:157:571:9152:307b. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud dokumendist, et H. L oleks lepingu (digi)allkirjastanud, sest puuduv vastav digiallkirja kinnitusleht, kuid ei saa 5 välistada, et lepingu sõlminuks lugemiseks ja laenu väljamaksmiseks on seda tehtud. Samas nähtub toimikus olevast tõendist pealkirjaga Credit File Generation (I kd, tl 8-9), et laenulepingu allkirjastamine on toimunud 19.03.2019 kell 12:
  6. - Kriminaalasja õiendi (I kd, tl 40) alusel on tuvastatav, et H. L on taotlenud 17.01.2019 Viljandi politseijaoskonnas endale uue ID-kaardi (sündmuse kohta videosalvestus puudub), millele ei ole 24.05.2019 seisuga järele läinud. Samuti on tuvastatav, et H. L nimel on alates 22.01.2019 aktiivne mobiil-ID. - Elisa Eesti AS 28.05.2019 vastusega PPA nõudekirjale (I kd, tl 43-49) on tõendatud, et 22.01.2019 on vormistatud H. L nimel Viljandi Centrum kaubanduskeskuse esinduses Mobiil-ID leping abonentnumbrile xxxxxxxx . PPA-le edastatud videosalvestise fotost (I kd, tl 48) nähtub, et seda käis vormistamas vanem meesterahvas. Kuivõrd toimikus olev ID-kaardi koopia on halva kvaliteediga (I kd, tl 46), ei saa võrrelda, kas tegemist on H. Lga, kuid samas ei saa seda välistada. Vähemasti ei ole tegemist süüdistatava M.Giga. - AS SEB Pank 28.05.2019 nõudekirja vastus (I kd, tl 69-79) kinnitab esmalt, et 18.01.2019 on Bondora AS kandnud H. L kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx laenulepingu alusel 4000 eurot. Lisaks on tuvastatav, et 18.01.2019 on H. L kontolt ajavahemikul kell 19:40-19:47 välja võetud viiel korral kokku 3300 eurot (1000 + 1000 + 600 + 600 + 100), väljavõtmise kohaks on Jakobsoni 2, milleks on Mulgi Marketi hoone. Samuti nähtub, et 16.01.2019 on väljastatud H. L 15 euro eest PIN-kalkulaator ja samal päeval kell 16:06 tehtud Vaksali automaadis sularaha sissemakse 35 eurot H. L kontole. Bondora AS on 19.03.2019 kandnud H. L kontole 6400 eurot, millest on samal kuupäeval kantud mitmes osas kokku 3787,33 eurot Trustly Group AB-le, 500 eurot M.L ja 20.03.2019 mitmes osas kokku 885,77 eurot jälle Trustly Group AB-le, 65,81 eurot Tele2 Eesti AS-le. Eelnevale lisaks on H. L teisele kontole AS-s SEB PANK (nr xxxxxxxxxxxxxxx) 23.01.2019 raha kandnud ka TF Bank AB Eesti Filiaal summas 6000 eurot (I kd, tl 77), millisest rahast on samal päeval tehtud ülekandeid H. L teisele AS SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx summas 2604,36 eurot ja H. L teisele AS SEB Pank kontole nr xxxxxxxxxxxxxx summas 145 eurot. Lisaks on jällegi tasutud M.L (selgitusega „S.T 05.09.1981“) 3400 eurot. - kaaskahtlustatav S J 05.06.2019 ütluste protokolli (I kd tl 80-84) alusel on tuvastatav tema versioon juhtunust. Mh selgitas S. J uurijale, et sai mingi aeg kokku H. Lga. H. L olevat rääkinud, et tal on rahaprobleemid ja küsinud S. Jlt, et äkki saaks kusagilt laenu võtta. S. J lubas H. Lt aidata. S. J võttis ühendust E. Pga, kuna ta arvas, et E. Pl on võimalus kusagilt laenu võtta, aga ei mäleta, mis E. P selle peale vastas. S. J väitel soovis H. L saada laenu 10 000 eurot, kuid ta sai ainult 4000 eurot. Nendevaheline kokkulepe oli, et kui H. L laenu saab, saab S. J sellest 500 eurot endale. S. J väitis, et tema sai selle eest aga 250 või 350 eurot, kuid täpselt ei mäleta. Kui H. L laenu kätte sai, siis andis ta S. Jle sellest telefoni teel teada. H. L palus, et S. J aitaks tal raha arvelt välja võtta. Nad said S. J sõnul kokku SEB pangaautomaadi juures, kas Maksimarketi või Turu juures. H. L ei saanud ise raha võtmisega hakkama ning S. J aitas tal sisestada PIN-koodi. Pärast raha väljavõtmist andis H. L S. Jle 250-350 eurot. S. J teab ainult ühte korda, kui H. L soovis laenu võtta. S. J on öelnud, et tema teadis, et H. L ise soovis laenu ning E. pidi teda aitama. - M.Gi kohtueelse menetluse 12.02.2020 ütluste protokolli (I kd, tl 105-107) kohaselt on H. L tema vana töökaaslane, kellega ta sai umbes aasta tagasi juhuslikult Viljandi linnas parklas kokku. H. L olevat kurtnud M.Gile, et tahab endale uut korterit ja tahaks laenu ning küsinu M.Gilt sellel teemal nõu. Summat jutuks ei olnud. M.G oli koos S. Jga, kes on M.Gile vana tuttav. S. J lubas H. Lt aidata ja uurida laenu saamise võimaluste kohta. H. L vist helistas M.Gile, et tal on vaja ära käia pangas, et seoses laenu taotlemisega on vaja PIN-kalkulaatorit. M.G otsustas vana sõpra H. Lt transpordiga aidata ja koos käidi SEB Pangas. M.G võttis H. L kodust Paalalinnast peale ja kahekesi mindi SEB Panka, H. L käis pangas üksi. Pangast tagasi tulles ei andnud H. L M.Gile ühtegi dokumenti. H. Ll oli vaja raha arvele panna ja M.G aitas tal seda sularahaautomaadis teha. PIN-kalkulaatorit ei andnud H. L M.Gi kätte. Mingi aeg sai M.G uuesti H. Lga kokku, sest M.Gi sõnul oli H. Ll vaja uuendada ID-kaarti. M.G pakkus talle jällegi transporti. H. L ID-kaarti M.G enda kätte ei saanud. Samuti ei ole H. L andnud M.Gile oma pangakaarti. Ühel korral aitas M.G H. Ll raha välja võtta – koos oldi turuplatsi automaadi juures. H. Ll oli vist M.Gi teada vaja üüri 6 jaoks raha välja võtta, summa oli vist tuhande kandis. M.G oli sularahaautomaadi juures aitamas, sest H. Ll oli vist silmanägemisega probleeme. M.G on aidanud H. Lt ainult ühe korra seoses sularahaautomaadiga. M.G arvas, et tegemist oli mingi laenuga, mis ta oli korteri ostuks saanud, kust ta selle oli saanud, seda M.G ei tea. M.G mingit raha H. L aitamise eest ei saanud ja aitas H. Lt heast tahtest. H. Llt ega S. Jlt M.G laenu kohta ei uurinud. H. Lt ühel korral nähes, ütles viimane, et tal on uus korter xxxxxxx x olemas; kuidas H. L selle ostis ja mille eest, nad ei rääkinud. M.G ei ole enda sõnul H. L nimel ühtegi laenu võtnud. S. J kohta ei oska M.G öelda. E. Pt teab M.G ainult nimepidi ja on varem näinud, sõbrad omavahel ei olda. L. Nõgese nimi on M.Gile võõras. H. L ei ole M.Gile rääkinud, et H. L nimele on mingeid laenusid võetud. - M.G andis kohtuistungil mh ütlusi, (III kd, tl 53-58, kohtuistungi protokoll, lk 4–9) mille kohaselt tunti üksteist H. Lga 20 aastat, kuid viimasel ajal ei näinud tihti, vaid kokkusaamised olid juhuslikud. Nad olid vanad töökaaslased, H. L ei olnud M.Gile sõber, aga teretati ja kui nägid, siis räägiti omavahel juttu. H. Lga kohtuti juhuslikult talvekuul vana Paala poe juures parklas. Parklas vahetati ka telefoninumbreid, M.G arvab, et H. L sai ka S. J telefoninumbri. H. L tundus M.Gile täiesti enam-vähem normaalne. Ka S. J oli seal. H. L kurtis, et elab mingi sõbra juures, aga seal joomised käivad, et ta tahab enda korterit ja et tal oligi korter olemas, et siis ümber kolida. Seoses sellega tekkis ka S. Jl ja neil see mõte, et on võimalik laenu saada ja siis et ta saab selle oma korteri. H. L tahtis laenu saada, et korter üürida, et saada sõbra juurest, ära. Laenuküsimine oli H. L initsiatiiv. S. J ütles, et tal on variant olemas, kuidas ta saaks laenu läbi kellegi pakkuda. S. J rääkis, et tal on olemas kontaktid, et võib-olla ta saab aidata. M.G ei öelnud midagi, lihtsalt vaatas kõike pealt. M.Gi teada oli xxxxx x majas see korter, mida H. L selle laenuraha eest remontis. S. J siis aitas H. Ll laenu saada. M.G lihtsalt aitas sõita tal vahepeal. M.G pole ühtegi kopikat raha sealt saanud. H. L käis mingeid värve ja asju sõbra juurest toomas ja igast ehitusmaterjale, mis tal sinna oli vaja, M.G aitas tal viia ära. M.G märkis, et ei tea, milles korteriremont seisnes, vist oli vaja üle värvida, hooldusremont teha, tapeedid vahetada, selles remonditavas korteris sees M.G ei käinud. Kõik, mis laenu puudutas, ajas S. J temaga neid asju. H. L ei tundunud M.Gile väga adekvaatne ka oma jutu poolest. Ühe korra aitas M.G H. Ll sularahaautomaadis toimetada – M.G oma arust seisis kõrval ja H. L võttis raha välja. M.G ei ole enda sõnul raha H. L arvele pannud. M.Gi teada on E. P S. J sõber, aga E. Pga M.G nagu läbi ei käi, ta on niivõrd-kuivõrd teretuttav. L. N.ei ole M.G elus midagi kuulnud. H. L terviseprobleemid väljendusid M.Gi hinnangul selles, et ta tööl ei saanud käia ja ta tervis oli kehv, tal oli insult või midagi taolist. Kohtumine Paala parklas oli nii, et M.G oli oma Mercedes sõidukiga parklas, H. L kõndis sealt mööda ja jäädi juhuslikult juttu ajama. Autos oli juttu laenuvõtmisest – S. J ütles, et tal on tutvused olemas, kuidas ta saaks laenu, et tal on vaja mingeid andmeid ja asju ja siis nad võtsidki selle laenu. Laenu tagasimaksmise kohta olevat H. L öelnud, et tal on pension, et ta saab pensionist maksta, et igakuiselt pension võimaldab maksta seda. Summadest juttu ei olnud. M.G ei ole H. Lga pangakontoris käinud, aga ta on H. L vist SEB Panga juurde sõidutanud. M.G ei ole H. Ll ID-kaarti uuendada aidanud. M.G on H. Lt igale poole sõidutanud – tal oli kogu aeg vaja kuskile sõita, küll sõbra poole, küll värve ja asju tuua. H. L transpordisoov sai alguse siis, kui nad Jga kokku said ja oma laenuvõtmise asju rääkisid. M.Gil hakkas nagu kahju inimesest, et ta on sellisesse seisu jäänud. M.G on H. Lt ka varasemalt sõidutanud, aga nad lihtsalt polnud pikalt suhelnud, telefoninumbrid olid kadunud. H. L ei ole M.Gile laenudest rohkem rääkinud, sest M.G läks mingi aeg Norra tööle ega näinud H. Lt pikka aega. Hilisemalt suheldes tundus M.Gile, et H. L nagu vahepeal järjest rohkem „kiilus kinni“, M.G ei tea, kas H. L alkoholi tarvitas ka või ei tarvitanud, et kas sellest. M.G arvab, et see kuu või poolteist võis olla see aeg, kui M.G H. Lt aitas. M.Gi sõnul ei ole ta H. L öelnud, et tal on vana ID-kaart. H. L surmast kuulis M.G aasta hiljem täiesti juhuslikult. Kohtu hinnangul puuduvad toimikus kuriteoepisoodide kohta muud usaldusväärsed tõendid ja kohus nõustub kaitsja hinnanguga, et prokuröri poolt kohtuliku uurimise raames loetletud tõenditest ei osunda E. P ja L. N ütlused mingil viisil M.Gi osalusele kuriteo toimepanemisel.
  7. Võib sedastada, et prokuratuuri versioon toimunust on, et M.G ja S. J tegutsesid grupis ja petsid H. Lt, et saada kätte temalt PIN-kalkulaator ja pangakaart koos PIN-koodidega, et sõlmida 7 M.Gi ja S. J rahalist kasu silmas pidades Bondora AS-iga laenulepingud. Samas eitab M.G eelnevat täielikult ning märgib, et ta üksnes aitas H. Lt transpordil ja viimane soovis ise korterivahetuseks laenu saada, millega pidi H. Lt aitama S. J. Lisaks on M.G aidanud enda sõnul H. Ll vedada remondimaterjale. Asjaolu, et S. J on süüdistuses kirjeldatud kelmuse toimepanemises kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, ei saa tingida, et sellega on usaldusväärselt tõendamist leidnud ka M.Gi poolt kuriteo toimepanemine. Teatud summade saamist laenulepingute sõlmimise läbi kinnitab üksnes S. J; samas eitab M.G, et on H. L transportimisest mingit isiklikku rahalist kasu saanud. Seega ei selgu ka tõenditest usaldusväärselt, mil viisil M.G ja S. J ühiselt ja kooskõlastatult H. Lt kelmitasid. Kõiki vahesündmusi (ebaõige ettekujutuse loomine, laenulepingu sõlmimine, raha välja võtmine) on süüdistuse kohaselt ette heidetud isikulisi eristusi tegemata mõlemale korraga. Samas ei nähtu H. L ülekuulamise protokollist, et M.G või S. J oleks H. L öelnud, et „on vaja kasutada H. L pangakontot“ (süüdistuse sõnastus). Kohtule esitatud dokumentidest ei selgu, mil viisil on laenulepingute allkirjastamine toimunud: kas kasutatud on ID-kaarti või Mobiil-ID-d. On tuvastatav, et H. L nimel on 22.01.2019 Viljandi Centrum kaubanduskeskuse esinduses vormistatud mobiil-ID leping abonentnumbrile xxxxxxxx ja selle on tõenäoliselt vormistanud H. L ise. Selle asjaoluga seonduvalt ei ole H. Lt kohtueelselt üle kuulatud. Seega pidi vähemasti 18.01.2019 olema laenuleping digiallkirjastatud H. L ID-kaardiga. Hilisemalt võidi kasutada nii ID-kaarti kui Mobiil-ID-d. Nii süüdistatav M.G kui S. J on kinnitanud, et H. L soovis ka ise elukohavahetusega seonduvalt laenu saada ning M.G märkis, et H. L laenuasjade ajamisega on seotud üksnes S. J. Sisuliselt on H. L ja M.Gi ütluste puhul tegemist n-ö sõna-sõna vastu olukorraga. Kohtupraktika kohaselt sellistes situatsioonides ei ole tõendite eriliseks kontrollimiseks kohustatud mitte ainult kohus, vaid ka prokuratuur peab tegema maksimaalselt kõik, et teha kindlaks süüstavates ütlustes sisalduvad asjaolud ja nende vastavuse tegelikkusele. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka vaid ühele tõendile toetuvalt. Kuid neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama. Kohtupraktikas on antud ka juhiseid, kuidas lahendada küsimus, kui asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused.

§ 7

lg 3 alusel tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt RKKKo nr 1-19-7453, p 56; RKKKo 1-20-3306, p 18). Saab nentida, et M.Gi rolli kohta kelmuses on sisuliselt üksnes süüdistatava M.Gi ja kannatanu H. L vastuolulised ütlused. Ka kannatanu ise möönis ülekuulamisel, et sai aru sellest, et niisama ei anta kuskilt raha. Kohtu hinnangul ei saa ühestki tõendist tõsikindlalt ja ühemõtteliselt järeldada, et M.G ja S. J ühiselt ja kooskõlastatult lõid H. L ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, sõlmisid koos H. L nimel pangaga laenulepingud ning võtsid raha koos välja ning realiseerisid selle iseenda huvides. Viimase kohta tuleb kohtul märkida, et kohtueelses menetluses võinuks koguda lisatõendeid (nt videomaterjal) ka selle kohta, kes 18.01.2019 pangaautomaadist raha välja võtmas käisid. Samuti ei nähtu, et 29.03.2019 H. L pangakontole laekunud Bondora AS laen 6400 eurot läks tegelikkuses edasi just S. Jle ja M.Gile. Vastav summa kanti samal päeval mitmes jaos üle Trustly Group AB kontole ja M.L kontole. Viimast isikut ei ole samuti eelduslikult menetluses üle kuulatud. Seega puuduvad laenuraha kasutuse kohta M.Gi poolt veenvad ja usaldusväärsed tõendid. Kõiki tekkinud kahtlusi tuleb tõlgendada M.Gi kasuks. 14. Eeltoodud põhjendustel tuleb M.G süüdistuses KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi õigeks mõista, kuivõrd tema osalemine kuriteosündmuses ei ole usaldusväärselt tõendatud. TSIVIILHAGI 15.

§ 310

lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tuleb Bondora AS prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagi süüdistatava vastu summas 3754,84 eurot jätta läbi vaatamata. Muid hagisid, sh prokuröri kohtukõnes nimetatud Bondora AS hagi 6400 eurot, ei ole prokuratuuri kaudu õigeaegselt esitatud. Süüdistusakti lisana (III kd, tl 7) esitati üksnes esimesena nimetatud nõue. Isegi kui ka viimane nõue oleks esitatud prokuratuuri kaudu õigeaegselt, pidanuks kohus õigeksmõistmise tõttu jätma ka selle nõude läbi vaatamata. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras (

§ 2962lg 3).

8 MENETLUSKULUD 16. Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu M.Gi määratud kaitsjale kohtueelses menetluses tasutud 907 eurot (sh käibemaks) (II kd, tl 138 ja 157). Sellele lisanduvad määratud kaitsja põhjendatud ja vajalikud kulud kohtumenetluses. M.Gi kaitsja on esitanud kohtumenetluses tasutaotluse 420 eurot (sh km) (III kd, tl 50-51). Kohus on seisukohal, et nimetatud tasu on taotlused nimetatud menetlustoimingute kirjeldusi ja selleks kulunud aega arvestades mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb tasutaotlus rahuldada ning välja maksta Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le 420 eurot (sh km). 17.

§ 181

lg 1 järgi hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevalt on kohus mõistnud süüdistatava M.Gi õigeks. Seega tuleb M.Gi menetluskulud kogusummas 1327 eurot jätta täies ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.