← Eesti

2-20-15262/40

Obsah (5)§ 497§ 459§ 436§ 173§ 164

2-20-15262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2023, Narva Tsiviilasi nr 2-20-15262 Tsiviilasi S B hagi A B vastu elati

) § 459 lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Samuti tuleb arvestada PKS § 102 sätestatuga. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 3

(6)neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-15-5380 20.06.2016 kohtulahendi tegemisel.
  1. Tsiviilasjas 2-15-5380 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja (käesoleva tsiviilasja kostja) kostjalt (käesoleva tsiviilasja hageja) välja mõista elatise sel ajal kehtinud miinimumsummas, vastuväiteid hagiavaldusele ei esitatud. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et käesoleva tsiviilasja hageja oli võimeline käesoleva tsiviilasja kostjale maksma 2015 aastal elatist miinimumsummas igakuiselt ning alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära puudusid. Hageja alaealised lapsed on sündinud vastavalt aastatel 2006, 2011 ja
  2. Kohus märgib, et aastal 2015 oli elatise miinimumiks 215 eurot. Nimetatust võib kohtu hinnangul ka järeldada, et hageja igakuised kulud vastasid 2015 aastal vähemalt 860 eurole, s.o elatusraha kolmele lapsele ja hageja enda ülalpidamine (215 x 4). Seega asub kohus seisukohale, et hageja sissetulekud ja majanduslikud võimalused ei ole võrrelduna
  3. aastaga käesolevaks hetkeks oluliselt muutunud.
  4. Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes juhul, kui esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt nt Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Käesolevas tsiviilasjas on hageja välja toonud, et tema igakuised sissetulekud on summas ca 963,70 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Hageja on töövõimeline ja -ealine. Juhul kui hageja sissetulek ei ole hageja ja tema alaealise laste vajaduste katteks piisav, tuleb hagejal leida võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks.
  11. Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et tal on uus pere ning kaks alaealist ülalpeetavat. Kohus märgib, et hageja alaealised lapsed on sündinud vastavalt aastatel 2011 ja 2013, seega ei ole hageja ülalpeetavate ring võrreldes tsiviilasjas 2-15-5380 tehtud lahendi ajaga muutunud.
  12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei esine mõjuvat põhjust, mis annaks alust vähendada elatist alla miinimummäära. Hageja lapsevanemana on kohustatud kostjat ülal pidama ning elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei ole alust. 4
(6)
  1. Riigikohus tõi
  2. juuni
  3. a otsuse nr 2-19-19160 p-s 11 välja, et
  4. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega on kehtestatud uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Seadusandja on teinud PKS §-s 2172 enne nimetatud kuupäeva tehtud elatiselahendite kohta, kuid reguleerimata on, millise õiguse alusel tuleb lahendada pooleliolevad elatiseasjad. Sama otsuse p-de 12 ja 13 kohaselt rõhutas Riigikohus senises kohtupraktikas, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Perekonnaseaduse jõustumisel selgitas Riigikohus, et kui elatisehagi on esitatud enne
  5. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni
  6. juulini 2010 elatise välja enne
  7. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates
  8. juulist 2010 tuleb lähtuda aga kehtiva perekonnaseaduse sätetest (vt Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus nr 3-2-1-75-11, p 11;
  11. mai
  12. a otsus nr 3-21-33-11, p 16;
  13. oktoobri
  14. a otsus nr 3-2-1-85-10, p 18;
  15. veebruari
  16. a otsus nr 3-2-1164-10, p 16). Kolleegium jääb kõnealuse seisukoha juurde ning leiab, et sarnaselt saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
  17. detsembrini 2021 elatise välja enne
  18. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
  19. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
  20. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Osundatud seisukohtadest lähtub kohus ka käesoleva asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni.

  1. Hagi esitamise ajal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (kuni
  2. detsember 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1), mis oli 2020.–
  3. aastail 292 eurot. Alates
  4. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Miinimumelatise arvutamise alused on sätestatud PKS § 101 lg-tes 2–
  5. PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne
  6. aasta
  7. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  8. aasta
  9. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja oma nõuete põhjendamisel tugines muuhulgas õigusliku olukorra muutumisele.
  10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et varasema otsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks perioodil 19.10.2020 kuni 31.12.2021 alust ei ole. Kohus on seisukohal, et antud perioodil elatise määra vähendamiseks miinimumelatisest väiksema määrani ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud osas rahuldamata.
  11. Kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  12. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  13. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused 5

(6)saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot, ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 225,64 eurot, ajavahemikul 01.02.2023 – 31.03.2022 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus.
  1. Kogumina eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Kohus vähendab varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022 ning mõistab hagejalt välja kostja kasuks elatise perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 summas 213,44 eurot kuus; perioodil 01.04.2022 - 31.01.2023 summas 225,64 eurot kuus; perioodil 01.02.2023 – 31.03.2022 summas 215,64 eurot kuus ning alates 01.04.2023 on igakuise elatise summa 260,33 eurot kuus (s.o 249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  4. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  5. aprillil. Seetõttu võib alates
  6. aprillist 2024 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda. Ka võib PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus muutuda lapsetoetuse suuruse muutmise korral. Menetluskulud 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

  1. Hagejale on Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2020 kohtumäärusega määratud tsiviilasja menetluses esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Samuti on hagejale antud tõlkeabi kohustuseta hüvitada tõlkekulud. Seega jäävad hageja riigi õigusabi kulud ja hageja dokumentide tõlkimise kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.