Obsah (8)

§ 15§ 6§ 2§ 23§ 68§ 264§ 10§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2127 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused ja

§ 6⁸ p 6 nimetatud põhimõte.

Taotlust arutati Tallinna Halduskohtus 27.09.2023 toimunud istungil. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 9.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. X on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 sätestatule seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isikule on 26.09.2023 koostatud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus nr 1052272446. Ettekirjutus on sundtäidetav. 10.

§ 23

lg 1 alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht;2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.

§ 15

lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja 2 Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23lõikes 1 sätestatud alusel.

Kõik

§ 23

lg 1 toodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23

lg 11).

§ 23

lg 1 p-st 1 ja lg-st 11 ning § 15 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes

68 p-le 6.

68 p 6 sätestab, et välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017 määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab

§ 68

p-de 4 ja 6 kohaldama koos

§ 68

esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Taotluse materjalidest selgub, et puudutatud isiku asjade hulgas oli muuhulgas väljaprinditud kujul FlixBus bussipilet/pardakaart nr 3108951757 suunal Tallinn-Varssavi, mille kohaselt buss väljub Tallinnast juba sellel neljapäeval 28.09.2023 kell 17:30 ja jõuab Varssavisse 29.09.2023 kell 07:

1. Kaebaja selgituste kohaselt on ta varem Poolas tööl käinud ja seal elamislubagi taotlenud, kuid sai sellele eitava vastuse. Olles saanud Poolast keelduva vastuse elamisloale, ei lahkunud puudutatud isik Schengeni alalt, vaid pöördus uuesti tagasi Eesti Vabariiki, teades, et Eestis puudub tal seaduslik alus viibida. Eestis olles jätkas ta oma ebaseaduslikku viibimist Eestis ja Schengeni alal ning asus ebaseaduslikult, teise isiku Bolt kontot kasutades, toidukullerina tööle. Seega viibis isik Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta kokku 239 päeva. Lisaks ei ole puudutatud isikul ette näidata lennupiletit kodumaa suunal. Kohus nõustub PPA taotluses toodud selgitustega, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPA-ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Põgenemisoht on kohtu hinnangul olemas.
2. PPA on taotluses tuginenud ka kaasaaitamiskohustuse rikkumisele. Kaasaaitamiskohustuse rikkumisele tuginemisel tuleb eelkõige ära näidata, kuidas on jäetud täitmata

§ 264

lg 1 p 1, 2, 4 toodud nõudeid.

§ 264

lg 1 p 1, 2, 4 sätestavad, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sealhulgas: 1) andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi, 2) esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust ja 4) aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. Puudutatud isik on muutnud oma ütlusi küsitluse ajal, valetanud siinviibimise aluste osas, öeldes, et tal on olemas kehtiv viisa ja töötanud ebaseaduslikult Eestis teise isiku Bolt kontot kasutades. Puudutatud isik on kaotanud oma usaldusväärsuse PPA silmis, kuna on raske uskuda, milline osa tema väljendustest on tõene. Lisaks ei tahtnud puudutatud isik välja anda ka oma passi, suunates patrulltoimkonna valele aadressile. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isik oma kaasaaitamiskohustust rikkunud. Lisaks eelnevale tuleb välja tuua, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, sest Usbekistani väljasaatmine on võimalik Türgi kaudu ning tuleb eelnevalt asjaomase riigiga kooskõlastada. Selleks, et Türgi kaudu välismaalane välja saata, on vajalik Türgi ametivõimudelt saada transiidiluba. Taotlus loa saamiseks tuleb aga esitada 15 päeva ette. PPA 3 on käesolevas asjas taotlenud isiku kinnipidamist kuni üheks kuuks, mille jooksul on eeldatavalt võimalik isik kodumaale saata. Isik peab olema PPA-le kättesaadav kuni võimaliku väljasaatmise lõpuni. Kuna esineb põgenemisoht ja puudutatud isik on rikkunud ka kaasaaitamiskohustust, on põhjendatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni üheks kuuks. 12. Kohtuistungil puudutatud isik väljasaatmisele vastu ei vaielnud, vaid avaldas soovi kiiresti koju saada. 13.

§ 10

lg 2 näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine. X ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isik on viibinud Schengeni alal, sh Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta kokku 239 päeva. Puudutatud isik on vahepeal käinud Poolas tööl, omades kontakte välisriigis. Ka kinnipidamisel selgus, et puudutatud isikul oli ostetud bussipilet Poola, kuhu ta pidi minema 28.09.2023. Eeltoodu kohaselt ei ole kohus veendunud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks tulemuslik. 14. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.

1. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.10.2023 (k.a.).
2. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (

§ 24lg-d 11 ja 3).

1. Määrus tõlgitakse isikule vene keelde kuid kohus palub PPA-l korraldada määruse resolutsiooni ja edasikaebamise korra esmane suuline tõlkimine vene keelde.
2. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 4