Obsah (8)

§ 371§ 1§ 9§ 663§ 657§ 12§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2023. a, Tallin

§ 371

lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 5.

§ 1järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Kohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt esitatud nõude menetlemine maakohtu pädevusse.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi.

§ 9järgi lahendavad tsiviilasju maakohtud.

Ilma seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohustuste täitmise üle. Seega ei ole ka avalik-õigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKTKm 16.06.

1. a, 3-2-4-2-11, p 11). Avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid. 3 2-23-1969
2. Hagiavalduse kohaselt asus riigimaal Raadi lennuväljal Tila külas, Tartu maakonnas vanarehvide kogumisplats. Kinnistu oli aastatel 2005-2015 kasutusel jäätmete vaheladustamiskohana, perioodil 2015-2020 ladustati vanarehve seal õigusliku aluseta. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt kantud vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamist, kuna vaidlusaluste vanarehvide taaskasutamine ja vastavate kulude kandmine oli kostja kohustus. Hageja viitab jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-le 4, mille kohaselt kannab tootja probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise kulud ja § 251 lg-le 1, mille kohaselt võib tootja anda mh kulude kandmise kohustuse üle tootjate ühendusele. Hageja hinnangul on kostja tootjate ühendus, kellele laieneb JäätS § 26 lg-st 4 tulenev kulude kandmise kohustus.
3. Hagi vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmiseks on esitanud Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu). Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmisel õigussuhe riigi ja riigi maad kasutanud mittetulundusühingu vahel. Vanarehvide taaskasutamise ja vastavate kulude kandmise kohustus tuleneb JäätS normidest, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid. JäätS kuulub laiemalt keskkonnaõiguse valdkonda, mille kaitsmiseks sätestatud normid on avalikes huvides. Vanarehvide taaskasutamise kulude tagasinõudmisel ei sarnane poolte õiguslik suhe oma olemuselt eraõiguslikule suhtele, sest sellel puudub kokkuleppeline aspekt. Kohustus jäätmete käitlemiseks (ja sellega seoses kulude kandmiseks) on avalik-õiguslik kohustus, mis tuleneb otse seadusest.
4. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et nõude alusnormid pärinevad avalikust õigusest, tegu on avalik-õigusliku suhtega ja avalik-õigusliku kahju hüvitamise nõudega. Siiski ei ole välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see tuleneb seadusest. Seaduses sätestatud volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi ega otsustama avalik-õiguslikest suhetest tulenevate kohustuste täitmise üle, mh ei ole ilma seaduses sätestatud volitusnormita lubatud avalikõigusliku kohustuse sissenõudmine tsiviilkohtumenetluses. Jäätmete käitlemise kulude tagasinõudmise lahendamiseks puudub volitusnorm, mis lubaks neid sisse nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Kõige tavapärasem ja eeldatavam on avalik-õigusliku rahalise kohustuse sissenõudmine haldusaktiga, mida kohustatud isik saab vaidlustada halduskohtus. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.
6. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leiab hageja, et hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub alus, mistõttu on maakohus menetlusõigust rikkunud ning määrus tuleb tühistada ja hagi menetlusse võtta.
7. Hageja on esitanud kostja vastu teise isiku kohustuse täitmise tõttu kantud kulude hüvitamise nõude erinevatel alternatiivsetel eraõiguslikel alustel. Maakohus viitas õigesti, et vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest. Maakohus leidis aga valesti, et hagi on esitatud avalik-õiguslikul alusel. Hageja on esitanud hüvitisnõude erinevatel lepinguvälistest võlasuhetest tulenevatel alustel, mis kõik tulenevad tsiviilõigusest. Asjakohatu on seega määruses esitatud põhjendus, et vanarehvide taaskasutamiskulude tagasinõudmise suhe ei ole eraõiguslik, kuna selles puudub kokkuleppeline aspekt. Lepinguväliste võlasuhete puhul kokkuleppeline aspekt puudubki, kuid vastavad võlasuhted on siiski eraõiguslikud. Õiguskirjanduses on leitud, et maakohtul on vajaduse korral pädevus lahendada avalik-õiguslikke eeldusküsimusi. Käesoleval juhul on 4 2-23-1969 hageja nõue esitatud mitmel alternatiivsel eraõiguslikul alusel, kuid selle lahendamise käigus tuleb lahendada avalik-õiguslik eeldusküsimus seoses kostja kohustusega kanda enda nimel kogutud jäätmete taaskasutamise kulu. Avalik-õigusliku eeldusküsimuse lahendamise vajadus tsiviilõigusliku nõude kontekstis ei muuda aga vaidlust avalik-õiguslikuks ega välista maakohtu pädevust. Kuigi kostja kohustus rehvide taaskasutamise kulud kanda tuleneb avalikust õigusest, on võlasuhe tema ja tema asemel vastava kohustuse täitnud isiku vahel eraõiguslik lepinguväline võlasuhe.
8. Käesoleval juhul on hageja esitanud oma nõude mh alusetu rikastumise sätete alusel, kuid hageja ei ole vaidluse aluseks oleva õigussuhte käigus väljastanud kostja suhtes ühtki haldusakti ega teostanud muul viisil avalikku võimu. Hageja nõue tuleneb sellest, et ta omaalgatuslikult täitis kostja jäätmeseadusest (avalikust õigusest) tuleneva kohustuse. Samamoodi oleks võinud hageja asemel käituda ka eraisik, kelle kinnistul rehvid oleksid olnud. Hageja nõude puutumus avaliku õigusega seisneb selles, et kostja kohustus, mille täitmiseks hageja kulutusi tegi, tulenes avalikust õigusest. Kulude hüvitamise nõue on aga esitatud eraõiguse sätete alusel ning on ka sisult eraõiguslik.
9. Ka asjaolu, et hagejaks on Eesti Vabariik, ei muuda võlasuhet avalik-õiguslikuks. Õiguskirjanduse kohaselt võib ka avaliku võimu kandja astuda eraõigussuhetesse, mistõttu õigussuhte olemuse määratlemisel tuleb lähtuda õigussuhte sisust. Haldus- ja tsiviilasja eristamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, kes on vaidluse pooled, vaid määrav on õigussuhte sisu ja nõude õiguslik olemus. Ka Riigikohus on värske lahendi nr 3-20-1717 punktides 14-15 rõhutanud, et Eesti Vabariik saab õigussuhetes olla erinevates rollides ning tema õigused ja kohustused on vastavate rollidega seotud. Hageja ei teostanud avaliku võimu kandja eriõigusi vaidlusaluseid rehve taaskasutusse suunates ning ta ei teosta eriõigusi ka kantud kulude eest hüvitist nõudes. Hageja korraldas rehvide taaskasutusse suunamise kui Raadi kinnistu omanik. Seega ei allu hageja nõue halduskohtule.
10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada ega hagiavaldust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et praegusel juhul kedlsu maakohus hagi menetlusse võtmisest alusetult.
2. Iseeneenest selgitas maakohus õigesti, et tsiviilkohtusse esitatud hagi menetlusse võtmisel tuleb kohtul vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel lähtuda esitatud nõudest ja alusest. Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (vt RKTKm 05.06.
3. a, 3-2-1-63-07, p 8).

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest 5 2-23-1969 tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega (RKEKm 03.05.

1. a, 3-3-4-1-17, p 5). Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest (vt RKEKm 16.06.
2. a, 3-2-4-2-11, p 11). Kohus peab tuvastama, milline oli õigussuhte tegelik iseloom; kas oli tegemist tsiviilõigusliku või avalik-õigusliku suhtega ja vastavalt suhte iseloomule lahendama vaidluse. Kohus ei saa suhtele, millele on antud tsiviilõiguslik vorm, anda hinnangut hagiavalduse vastuvõtmise staadiumis pelgalt mõne fakti põhjal. Suhte tegelik iseloom selgub vaidluse lahendamise käigus (vt RKEKm 23.09.
3. a määrus, 3-3-4-1-03, p 5). Pädev kohus tuleb määrata kaebuse esemest lähtudes. Nõude lahendamiseks pädev kohus ei sõltu sellest, kas väidetav õigussuhe tegelikult eksisteerib (vt RKEKm, 23.04.
4. a, 3-19-2347, p 14).
5. Maakohus pidas hageja ja kostja vahelist suhet avalik-õiguslikuks suhteks. Kuigi hageja tugineb hagiavaldusest nähtuvalt JäätS § 26 lg-le ja ja § 25 ¹ lg-le 1, mis on oma iseloomult avalik-õiguslikud normid, nagu maakohus õigesti märkis, tulenevad hageja alternatiivselt VÕS § 69 lg-le 5, § 1018 lg 1 p-le 3 ja §-le 1023, VÕS §-le 1041 ning VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-ile 7 esitatud nõuded sellest, et väidetavalt on: 1) kostja kui hageja solidaarvõlgnik jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse kanda probleemtoote jäätmehoodluse kulud, mistõttu on hagejal kostja vastu vanarehvide taaskasutamise kulude hüvitamise nõue täies ulatuses; 2) hageja kostja eest täitnud kostja JäätS § 26 lg-st 4 tuleneva kohustuse avalikes huvides ehk ajas kostja asja, mistõttu on hagejal kostja vastu käsundita asjaajamisest tulenev hüvitusnõue; 3) kostja hageja arvelt alusetult rikastunud, kuna vanarehvide taaskasutusse suunamisega vabastas hageja kostja kohustusest vanarehvid taaskasutusse suunata ning kanda sellega seonduvad kulud, mistõttu on hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev hüvitusnõue; 4) kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust vanarehve taaskasutada ning kanda vastav kulu, mistõttu on hagejale selle kohustuse täitmisega tekkinud kahju ning tal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue deliktilisel alusel.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi hageja kõigi nõuete alusnorm tuleneb avalikust õigusest ja eeldusküsimuseks, mis tuleb lahendada, on küsimus sellest, kas kostja vastutab hageja ees JäätS § 26 lg 4 ja § 25¹ lg 1 alusel, ei välista eelnev tsiviilõiguslike nõuete esitamist üldkohtusse hageja poolt nimetatud õiguslikel alustel, arvesse võttes ka seda, et hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hageja koostanud kostja suhtes kohustavat haldusakti, vaid pooled on pidanud läbirääkimisi ning hageja on kostjale esitanud nõudeavalduse. Kuna praeguses asjas hagiavalduse esemeks olevad tsiviilõiguslikud nõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus, on kohus hagaiavalduse menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning hagiavaldus saata maakohtule tagasi selle menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja menetlemisel tuleb maakohtul arvestada tsiviilkohtumenetluses kehtivaid põhimõtteid, olenemata sellest, et üheks menetlusosaliseks on riik.
7. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja soovib hagi menetlusse võtmist, arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (eelkõige

§ 12

, § 657 lg 1 p 3 ja § 659) ei sätesta ringkonnakohtule hagi menetlusse võtmise õigust. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 21.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu 6 2-23-1969 otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 22. Tulenevalt

§ 696

lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. 23. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing. tööjaotusplaani asendab (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 7