Obsah (4)

§ 71§ 152§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2361 Määruse kuupäev 11. detsember 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 27. augusti 2020. a käskkirja nr 6-2/5

§ 71lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas
2. augusti
3. a käskkirjaga nr 6-2/519 Xi (kaebaja) süüdi vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises, kuna kaebaja ei täitnud
4. juulil 2020 vanglateenistuse ametnike korraldusi, ning määras kaebajale distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise.
5. Kaebaja esitas Tartu Vanglale
6. septembril 2020 eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille vangla jättis
7. oktoobri
8. a vaideotsusega nr 1-11/509-2 rahuldamata.
9. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
10. novembril 2020 kaebuse, milles soovib vaidlustada Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a vaideotsust nr 1-11/509-2 ning palub tühistada Tartu Vangla
13. augusti
14. a käskkiri nr 6-2/
15. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivust vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
16. Tartu Vangla esitas kohtule
17. detsembril 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
18. Tartu Halduskohus jättis
19. detsembri
20. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja soovitava menetlusvormi teatamiseks tähtaja. Ühtlasi jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus põhjendas, et kuivõrd kaebaja sai Tartu Vangla
21. oktoobri
22. a vaideotsuse nr 1- 3-20-2361 11/509-2 kätte
23. oktoobril 2020, siis möödus kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg
24. novembril
25. Kaebaja esitas kaebuse aga
26. novembril
28. Kaebaja esitas kohtule
29. detsembril 2020 avalduse, milles vabandab, et ületas kaebetähtaega. Kaebaja ei pannud tähele, et oktoobris oli 31 päeva ning arvestas, et kui sai vaideotsuse kätte
30. oktoobril 2020, siis on viimane päev kaebuse esitamiseks
31. november
32. Kaebaja ei ole õigusharidust omav isik. Samuti mõjutab elu vanglas tugevalt koroonakriisist tingitud isolatsioon ning sellega kaasnevad ebameeldivused. KOHTU SEISUKOHT
33. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. detsembri
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi Tartu Vangla märgib

1. detsembri
2. a vastuses kohtunõudele ekslikult, et kaebaja kinnitas oma allkirjaga vangla
3. oktoobri
4. a vaideotsuse nr 1-11/509-2 kättesaamist
5. septembril 2020, nähtub kohtule esitatud vaideotsuse koopiast, et kaebaja kinnitas oma allkirjaga vaideotsuse kättesaamist
6. oktoobril
7. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
8. oktoobril 2020 ning möödus
9. novembril
10. Kohtule esitatud kaebusel on koostamise kuupäevaks märgitud
11. november 2020 ning kaebus on vanglale üle antud samal päeval, mida kinnitab ka ümbrikul olev märge. Seega on kaebaja ületanud

§ 47lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega.

Ka kaebaja nõustub, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. 9.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
7. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda selles asjas õigustatuks. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, p 9). Kaebaja väitel tingis kaebetähtaja ületamise vangla koroonakriisist tingitud olukord, kaebaja õigushariduse puudumine ning asjaolu, et kaebaja arvestas tähtaja kulgemist ekslikult valesti. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses iseseisvalt osalenud ning sh suutnud tähtaegselt kohtule sisuliselt menetletavaid kaebusi esitada (vt nt haldusasjad nr 3-20-1218 ja 3-20-1165). 2 3-20-2361 Lisaks tuleb arvestada, et kaebetähtaja arvestamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Seega oli kaebaja ka käesoleval juhul võimeline kohtule kaebuse tähtaegselt esitama. Tartu Vangla
10. oktoobri
11. a vaideotsuses nr 1-11/509-2 on selgelt märgitud, et isik, kelle vaie on jäetud rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul käesolevast vaideotsusest teadasaamisest. Kui kaebaja jaoks oli tähtaja möödumise kuupäev ebaselge, oleks ta saanud Tartu Vanglalt selle kohta selgitusi küsida. Samuti oli kaebajal endal võimalik täpselt välja selgitada, millal 30 päeva vaideotsuse kättesaamisest möödub, nt kalendrit kasutades, kuid ta ei teinud seda. Kuigi vanglas on COVID19 viirushaiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud kinnipeetavate suhtes erinevaid piiranguid, ei ole vangla takistanud kohtutele vangla kaudu avalduste esitamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja arvestamisel piisavalt hoolikas ja tema väited õigushariduse puudumise, kaebajat väidetavalt mõjutava vangla olukorra ning kaebetähtaja ekslikult valesti arvestamise kohta ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus jätab seetõttu kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 11.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 12. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3