Obsah (5)

3-23-174 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-174 Määruse kuupäev ja koht 7.09.2023, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Konstantin Maslovi kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus on 13.04.2023 määruse p-s 6 luges kaebust esitatuks järgmistes nõuetes: 1) kohustamisnõue vangla kohustamiseks vastama 14.11.2022 taotlusele ja 19.12.2022 vaidele; 2) vangla tegevuse seoses

a ja
a iseloomustustes valeandmete kasutamisega õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja nõustus vastuses kohtumäärusele esitatud nõuete osas kohtu poolt antud tõlgendusega. 23.08.2023 esitatud avalduses soovis kaebaja lisaks varasemalt esitatud nõuetele
a ja
a iseloomustustes kajastatud andmete (alkoholisõltuvuse osas) parandamist. Kohus selgitab, et kuna kaebus ei ole veel menetlusse võetud, loeb kohus 23.08.2023 täiendava kohustamisnõude esitamist kaebuse täiendusena, mitte muutmise taotlusena vastavalt

§ 49lg-le 1.

Seega on hetkeseisuga kaebuses kolm nõuet: 1) kohustamisnõue vastata 14.11.2022 taotlusele ja 19.12.2022 vaidele; 2) tuvastamisnõue teha kindlaks

a ja
a iseloomustustes valeandmete kasutamise õigusvastasus; 3) kohustamisnõue parandada
a ja
a iseloomustustes esitatud valeandmeid. 3 3-23-174
Kohustamisnõue
a ja
a iseloomustustes esitatud valeandmete parandamiseks 18.
Vastavalt

120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 18.

Kohus märgib esmalt kaebaja tingimise ennetähtaegse vabastamise menetlus, mille algatamiseks olid vangla poolt koostatud 2021.a ja 2022.a iseloomustused on lõppenud maakohtu 19.05.2021 (jõustus 7.07.2021) ja 6.09.2022 (jõustus 25.10.2022) määrustega kriminaalasjas 1-14-4269, millega maakohus jättis kaebaja vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, mistõttu ei saa enam kaebaja esitada vastuväiteid ebaõigete andmete osas kriminaalmenetluses. 18.
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 25 lg 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt teda puudutavate ebaõigete faktidel põhinevate isikuandmete parandamist. IKS § 25 lg 6 sätestab, et vastutav töötleja on kohustatud andmesubjekti viivitamata kirjalikult teavitama, kui ta keeldub isikuandmeid parandamast või kustutamast või nende töötlemist piiramast, ning esitama keeldumise põhjused. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt teavitab andmesubjekti teavitamisel käesoleva paragrahvi lg 6 kohaselt vastutav töötleja andmesubjekti tema õigusest pöörduda otsuse vaidlustamiseks Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Eelnevat arvestades saab kohtu hinnangul andmesubjekt nõuda vastutavalt töötlejalt ebaõigete andmete parandamist muu hulgas dokumentides, mis olid kasutatud vaid kriminaalmenetluses ja nende mõju on peale kriminaalmenetluse n-ö ammendunud. 18.4.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas on leitud, et kohustamisnõue osas peab olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.1 18.

Kohus tegi kindlaks, et kaebaja on esitanud Viru Vanglale 14.11.2022 taotluse, milles taotles informatsiooni selle kohta, millal on tal diagnoositud alkoholisõltuvus. Vangla vastas samal kuupäeval kaebajale suuliselt (medõe vastuvõtul), et kaebajal ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ja kirjalikku vastust kaebajale ei esitanud. Kaebaja esitas 19.12.2022 Viru Vangla direktorile kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles teatas, et esitas 14.11.2022 vanglale selgitustaotluse seoses tal diagnoositud alkoholisõltuvusega, kuid ei saanud ettenähtud tähtajaks taotlusele vastust. Kaebaja viitas vanglapoolsele rikkumisele. Võttes arvesse 19.12.2022 pöördumise sisu, leiab kohus, et kaebaja pöördumist on võimalik tõlgendada 1 Riigikohtu Halduskolleegiumi
november 2009 määruse punktid 13-
4 3-23-174 kohustamisvaidena, mis oli esitatud eesmärgiga saada 14.11.2022 taotlusele kirjalikku vastust. Nimetatud pöördumiste sisust tulenevalt ei ole kaebaja siiski taotlenud ei 14.11.2022 ega 19.12.2022 vanglalt
a ja
a iseloomustustes kasutatud andmete parandamist. Rohkem pöördumisi seoses sellega, et
a ja
a iseloomustustes kasutati kaebajal diagnoositud alkoholisõltuvust kaebaja vanglale ei esitanud. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole kaebaja pöördunud ka Andmekaitse Inspektsiooni poole ebaõigete andmete parandamise nõudega. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et kaebajal ei ole läbitud kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole nõue lubatav. 18.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas parandada 2021.

a ja

a iseloomustustes esitatud andmeid kaebajal esineva alkoholisõltuvuse kohta.
Kohustamisnõue 14.11.2022 ja 19.12.2022 pöördumistele vastamiseks 19.1.

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse muu hulgas juhul, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kui käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (

§ 152lg 2).

19.

Kohus on seisukohal, et menetlus tuvastamisnõude osas tuleb lõpetada. Kohus selgitab, et haldusasja materjalide kohaselt on Viru Vangla meditsiiniõde vastanud kaebajale vastuvõtul, et tal pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Selline vastus on fikseeritud kaebaja tervisekaardis ja on kaebajale kättesaadav. Samas on kohus edastanud kaebajale vangla vastuse kohtunõudele, millest samuti tuleneb, et kaebajal ei ole alkoholisõltuvust. Seega tuleb nõustuda vanglaga, et sellega saab lugeda kaebaja poolt 14.11.2022 ja 19.12.2022 esitatud pöördumistele vastust antuks. Kaebaja viimast 23.08.2023 avaldust arvestades on tema kaebuse eesmärgiks peale vangla selgituste esitamist alkoholisõltuvuse osas on
a ja
a iseloomustustes andmete parandamine, kuid mitte 14.11.2022 ja 19.12.2022 esitatud pöördumistele kirjalike vaastuste esitamata jätmise osas vangla tegevusetuse õigusvastaseks kindlakstegemine. Samas nähtub vangla vastusest, et sisuliselt ta tunnistab enda kohustust vastata kirjalikult diagnooside osas esitatud pöördumistele, kui kinnipeetav seda soovib. Kohtu seisukohta, ei muuda siiski see asjaolu, et vangla eksib, kui väidab, et antud juhul ei ole kaebaja soovinud 14.11.2022 selgitustaotluses kirjalikku vastust. Sellest hoolimata on kohus seisukohal, et hetkel ei ole vaidlust selle üle, et vanglal on kohustus vastata kaebaja kirjalikele selgitustaotlustele, kui kaebaja seda soovib. Seega ei näe kohus mingisugust vajadust üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele, kuna õiguslik vaidlus selles küsimuses on menetluse käigus ammendunud. Eelnevat arvestades ei küsi kohus kaebajalt seda, kas ta soovib üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele ja lõpetab haldusasja menetluse.
Tuvastamisnõue teha kindlaks
a ja
a iseloomustustes ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasus 20.1.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 5 3-23-174 20.

Kaebaja teatas kohtule, et
a ja
a iseloomustustes ebaõigete andmete parandamist vajab ta selleks, et vangla ei saaks neid kasutada pärast 25.10.2023 kui kaebajal avaneb uus tingimisi ennetähtaega vanglast vabanemise võimalus. Kohus selgitab, et vastavalt VangS § 76 lg 1 p-le 2 kuulub katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusdokumentide hulka ka vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustus, mis ühtlasi koostatakse iga kord uuesti vastava taotluse maakohtule esitamisel (VangS § 76 lg-d 2-4). Seega juhul, kui kaebajal esineb alates 25.10.2023 uus võimalus vabaneda maakohtu lahendi alusel vanglast tingimisi ennetähtaega, on vangla kohustatud esitama vastava menetluse algatamiseks maakohtule muu hulgas uue kaebaja kohta koostatud iseloomustuse, mis peegeldab varasemat kaebaja käitumist vangistuse ajal. Seega ei edasta vangla maakohtule
a ja
a koostatud kaebaja iseloomustusi, kus on muu hulgas kajastatud kaebajal diagnoositud alkoholisõltuvus. Halduskohtumenetluse käigus on leidnud aset vanglapoolne kinnitus, et kaebajal alkoholisõltuvust siiski ei ole, mistõttu on kohtu arvates vähetõenäiline, et uus kaebaja iseloomustus sisaldaks
a ja
a iseloomustustes mainitud alkoholisõltuvust. Juhul, kui see võib juhtuda, on kaebajal võimalus esitada vastavas osas maakohtule vastuväited. Kohus selgitab, et iseloomustuse puhul on tegemist dokumendiga, mis kajastab kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikke faktilisi andmeid ja vangla seisukohti kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimustes. Kohtupraktikas on leitud, et kinnipeetava iseloomustus on informatiivne dokument, mis koostatakse sihtotstarbeliselt tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse jaoks, seega puudub sellel väljaspool vastavat menetlust iseseisev tähendus.2 Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele, kui need on valed, ja vangla poolt antud hinnangute põhjendatusele. Sh võib kaebaja väita, et tema kohta esitatud iseloomustus sisaldab vääraid andmeid ning esitada tõendeid (nt väljavõte terviskaardist), mis lükkavad iseloomustuses esitatud väited ümber. Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul ei ole enam
a ja
a iseloomustustes kasutatud andmetel negatiivset toimet kaebaja õigustele. Kohus selgitab, et vangla koostab kui mitte iga aasta, siis vähemalt enne tingimisi ennetähtaja vabastamise taotluse esitamist maakohtule iga kord uue iseloomustuse. Vangla on 14.11.2022 suuliselt ja vastuses kohtunõudele kirjalikult kinnitanud, et kaebajal ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Seega puudub hetkeseisuga alus arvata, et kaebajal esineks vajadus kohustamisnõude esitamise järele seonduvalt
a ja
a iseloomustustes esitatud valeandmetega. 20.
Seega ei näe kohus alust arvata, et
a ja
a iseloomustustes ebaõigete andmete kasutamine vääriks preventiivsel eesmärgil kohtu poolt õigusvastasuse tuvastamist. Samas, kui see võiks mingil põhjusel korduda, on kaebaja kasutusel tõhus õiguskaitsevahend. 20.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab tuvastamisnõude teha kindlaks 2021.