1-22-3401 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-3401 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler, l

) § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 5.2. M. Lõõbas juhtis tahtlikult uuesti ja korduvalt 31.07.2022 kella 16.56 ajal Tallinnas XXX maja juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga YYYYYY, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 986T kohaselt tuvastati narkojoove: tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliit THC-COOH, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, 7aminoklonasepaam). Sellega rikkus M. Lõõbas LS § 69 lg 1 ning

§ 36

lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, s.o alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 2 / 12 1-21-7688 5.

1. Maakohus leidis, et asjas uuritud tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed mõlemas episoodis ning M. Lõõbase süü on KarS § 424 lg 2 järgi täielikult tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel hindas kohus M. Lõõbase süü keskmiselt suuremaks, ei tuvastanud raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ning mõistis vangistuse üle keskmise määra, millest pidas vajalikuks osa täitmisele pöörata. Apellatsioon
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni M. Lõõbase kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse täielikku tühistamist ja M. Lõõbase õigeksmõistmist. Kaitsja ei esitanud maakohtus ühegi tõendi vastuvõtmisele vastuväiteid, sest kohus oleks vaatamata sellele prokuratuuri tõendid vastu võtnud ja tõendi lubatavust saab kohus hinnata alles otsuses. Seepärast esitas kaitsja vastuväited tõenditele kaitsekõnes ja leiab et kummaski episoodis ei ole tõendeid kogutud seaduspäraselt. 6.
3. 03.07.2021 episoodis esitati ekspertiisiks uriiniproov, mis dokumentide kohaselt võeti Wismari Haiglas arsti poolt. Tegelikult kasutati politsei poolt sündmuskohal võetud proovi. Saatekirjast nähtuvalt võttis proovi 04.07.2021 kell 01.00 JJ. Politsei rinnakaamera videost nähtub kell 00.59 uriiniproovi kiirtesti tegemiseks ettenähtud tops, millesse M. Lõõbas sündmuskohal proovi andis ja kell 01.04 nähtub, kuidas arst valab politsei poolt antud topsist uriini teise topsi ümber ja pakendab selle. Seega ei ole joobeseisundi tuvastamise saatekirjal kajastatud andmed õiged ning sellel dokumendil põhinevaid teisi dokumente, sh ekspertiisiakti, ei saa tõendina kasutada. Wismari Haigla töötajate poolt on tegemist sisuliselt narkootilise aine tuvastamiseks mõeldud saatekirja, s.o dokumendi võltsimisega KarS § 344 ja § 345 mõttes, sest teenuse osutamise/protseduuri eest maksab politsei haiglale tasu ja haigla sai teadvalt ebaõige dokumendi koostamisega majanduslikku kasu. Kaitsja arvates on tegemist intellektuaalse võltsimisega dokumendi koostajana näidatud isiku poolt, kes kandis formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid ja rikutud on selle dokumendi usaldusväärsus õiguskäibes. Meditsiinitöötaja poolt teadvalt vale dokumendi koostamine on kuritegu ja kuriteo tulemusena saadud tõend on kõlbmatu. 6.
4. 31.07.2022 episoodis võeti M. Lõõbaselt Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas uriiniproov sundi kasutades, sest isik ei olnud väidetavalt võimeline ise proovi andma. M. Lõõbase sõnul hoiti teda füüsiliselt kinni ja tal olid käed raudus, aga füüsilise sunni ja erivahendi kasutamist pole dokumenteeritud. Vabariigi Valitsuse määruse 19.06.2014 nr 88 § 9 lg 7 kohaselt koostab proovi võtmiseks sunniga ametiisik menetlusvajadusest lähtudes kas määruse või protokolli, milles märgitakse muu hulgas proovi võtmise põhjendus, füüsilise jõu või erivahendi kasutamine ja sunni kohaldamise kestus ja kohaldaja andmed. Kuigi määrus ei näe otseselt kohustust dokumendi koostamiseks, tuleks kaitsja arvates isiku füüsilise puutumatuse ja enesemääramise õiguse rikkumisel see alati fikseerida. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tõend tõendikogumist kõrvaldada, kui on rikutud kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid ja kui tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega. Vahetu sunni kasutamine on põhiõiguste intensiivne riive, mille dokumenteerimata jätmine on oluline rikkumine, sest puudub võimalus kontrollida tõendi saamise õiguspärasust. 6.
5. Riigikohus on asunud seisukohale, et tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on leidnud aset mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kui menetleja on rikkunud menetlusõigust korduvalt ja tahtlikult. Menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel peaks tooma kaasa tõendi kasutamiskeelu. Politseiametnikud on 31.07.2022 episoodis pannud M. Lõõbase suhtes toime mitu järjestikust rikkumist. Näiteks ei tuvastatud sündmuskohal talle alkomeetri näitu, kinnipidamisel kasutati ülemäärast jõudu ja lasti gaasi näkku. 3 / 12 1-21-7688 Tõenditest ei nähtu, et sündmuskohale kutsuti kiirabi, et tema tervist peale gaasi laskmist kontrollida. Kuigi tunnistajad seda väidavad, kinnitab M. Lõõbas, et tema tervislikku seisundit ei kontrollitud. Politseikaamera salvestistest nähtuvalt paluvad kõrvalised isikud olla M. Lõõbase suhtes vähem vägivaldne, mis viitab, et kinnipidamisel alandati tema inimväärikust. 6.
6. Kaitsja arvates pole tõendatud, kas Wismari Haiglal ja Eldred OÜ-l oli õigus teha joobeseisundi tuvastamisega seotud toiminguid.

§ 41

lg 1 kohaselt võib politsei tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

§ 41

lg 2 kohaselt on bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 55 lg 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tervishoiuteenuse osutaja. TTKS § 55 lg 1 p 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega haiglavõrgu kava, milles määratakse tervishoiuteenuse ühtlase kättesaadavuse tagamiseks haiglate loetelu. Vabariigi Valitsuse määruses nr 105 (vv 02.04.2003) „Haiglavõrgu arengukava“ loetelus Wismari Haigla ja Eldred OÜ ei ole.

§ 41

lg 4 kohaselt võib korrakaitseorgan sõlmida § 41 lg-s 2 nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette vastutus, tasu suurus ja maksmise kord. Kriminaalasja materjalides puuduvad sellised halduslepingud ja nende olemasolu ei nähtu ka teistest dokumentidest. Seega pole tõendatud, et Wismari Haigla või Eldred OÜ võisid politseile sellist teenust osutada. Prokuratuuri kirjalik vastus kaitsja apellatsioonile

1. 03.07.2021 episoodis ei ole vaidlust, et M. Lõõbas andis uriiniproovi sündmuskoha vahetus läheduses ja Wismari Haiglas uut proovi ei andnud. Kohtumenetluses ei tõstatanud kaitsja küsimust uriiniproovi usaldusväärsusest. Nõustuda ei saa kaitsjaga, et uriiniproovi kasutamisega uuringute käigus on rikutud tõendite kogumise korda sel määral, et mingi tõend tuleks kui lubamatu tõendikogumist kõrvaldada. Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra (VVm 19.06.2014 nr 88) § 1 lg 1 kohaselt on uriiniproovi võtmise õigus ka politseiametnikul, kes pidanuks proovi uuringu teostamiseks ekspertiisiasutusse toimetama. Wismari Haigla arst kasutas politseiametnike poolt võetud uriiniproovi, valades ja pakendades selle teise uriinitopsi. Politseiametniku vormikaamera videosalvestuselt nähtuvalt ütles arst pabereid täitvale politseinikule uuriniproovi võtmise ajaks kell 01.00, mis märgiti joobeseisundi tuvastamise saatekirja, kuigi saatekirjas märgitud kellaaeg on proovi ümbervalamise aeg. Seega hälbis arst eelmärgitud korrast, kuid arsti tegevuses ei ole kuritahtlikku käitumist ning kohtus uuritud tõendid ei anna alust kahtlusteks, et politseinik või arst oleks soovinud uriiniprooviga manipuleerida ja M. Lõõbast alusetult süüstada. 7.
2. Wismari Haiglas pakuti M. Lõõbasele võimalust anda uus uriiniproov, kuid ta ei avaldanud selleks soovi, samas ei keeldunud uue uriiniproovi andmisest. Isegi kui M. Lõõbas oleks keeldunud vabatahtlikult proovi andmast või poleks selleks ise suuteline olnud, ei oleks vastav proov jäänud kogumata. Vastavalt eelnevalt viidatud bioloogilise vedeliku proovi võtmise korra § 6 lg 5 ja § 9 kohaselt võib uuriniproovi võtta kateetriga ja keeldumisel on õigust kasutada sundi. Seega oleks M. Lõõbaselt saadud uriiniproov sõltumata sellest, kas ta oleks olnud võimeline andma haiglas uut proovi või oleks sellest keeldunud. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et esmase uriiniproovi usaldusväärsust ei ole kahtluse alla seatud, pole rikutud tõendi kogumise korda sellisel määral, mis annaks põhjuse mingi tõendi kõrvale jätmiseks. 4 / 12 1-21-7688 7.
3. 31.07.2022 episoodis heidab kaitsja ette, et ei järgitud eelnevalt viidatud korra § 9 lg-s 7 sätestatut koostada proovi sunniga võtmisel määrus või protokoll. Vaidlust pole selles, et 31.07.2022 võeti M. Lõõbaselt Ida-Tallinna Keskhaiglas uriiniproov kateetriga. Prokurör ei pea usutavaks M. Lõõbase ütlusi, et samal ajal kui teda 3 või 4 politseinikku surusid haiglavoodisse selili proovi võtmiseks kateetriga, olevat ta käed olnud seljataga raudus. M. Lõõbase väitel hoidsid politseinikud teda kätest ja jalgadest, kuid kui süüdistatava käed oleksid olnud käeraudades, poleks olnud põhjust teda kätest kinni hoida. Kohtueelses ega kohtumenetluses pole kordagi seatud kahtluse alla M. Lõõbase suhtes sunni kohaldamise vajalikkust ega heidetud ette selle kohta protokolli või määruse koostamata jätmist. Isegi kui nõustuda väitega, et sundi kasutati ja selle kohta protokolli või määrust ei koostatud, pole tõendite kogumise korda rikutud sel määral, et see tooks kaasa tõendi lubamatuse. 7.
4. 31.07.2022 sündmuskohal politseiametniku vormikaamera videosalvestisest nähtuvalt M. Lõõbasele indikaatorvahendi näitu ei näidatud. Videosalvestiselt ilmnevalt oli M. Lõõbas nõus puhutamisega, mille kohta on koostatud indikaatorvahendi protokoll, mis on M. Lõõbase poolt allkirjastatud. Seega on M. Lõõbasele kontrolli tulemust tutvustatud. Kuigi M. Lõõbast puhutati sündmuskohal, kontrollimaks tema alkoholijoovet, on ta süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimises narkojoobes. 7.
5. M. Lõõbase suhtes ei kasutatud kinnipidamisel liigset jõudu. Vormikaamera videosalvestiselt nähtuvalt ei allunud M. Lõõbas politseiametniku korduvatele korraldustel ka päras korduvat hoiatamist, et kui ta korraldusi ei täida, kasutatakse tema suhtes gaasi. Samuti nähtub, et maha surutud M. Lõõbas aidati koheselt üles pärast seda, kui ta lõpetas vastupanu. Seega ei ole tõendite kogumisel rikutud M. Lõõbase põhiõigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Kaitsja taotleb M. Lõõbase õigeksmõistmist mõlemas KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud teos põhjendusega, et tõendeid ei kogutud seaduspäraselt. Kaitsja arvates tõi maakohtu poolt süüdistuse tõendite lubatavaks hindamine kaasa M. Lõõbase põhjendamatu süüdimõistmise. Kuigi apellant pole kaebuses välja toonud, milles seisneb maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine tõdeb kolleegium, et kohtuotsuse rajamine lubamatule tõendile on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt nt RKKKo 1-18437/725, p 42 ). Seega kontrollis ringkonnakohus, kas maakohus on vaidlustatud asjas faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõigust ja tuginenud M. Lõõbase süüd puudutavate järelduste tegemisel kohtukõlblikele tõenditele. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja apellatsiooni väidete ning prokuratuuri kirjaliku vastusega ei nõustu kolleegium apellandiga, et maakohus rajas M. Lõõbase süüdimõistva otsuse lubamatutele tõenditele. 8.
7. Kaitsja arvates ei tohtinud maakohus M. Lõõbase süüküsimuse lahendamisel 03.07.2021 teos käsitada lubatava tõendina 04.07.2021 kell 01.00 Wismari Haigla AS-s koostatud saatekirja uriiniproovi võtmise ja narkojoobe tuvastamise kohta. Saatekirjas märgitu kohaselt võeti M. Lõõbaselt ekspertiisiasutusse edastamiseks uriiniproov haiglas, kuigi tegelikult kasutati politsei poolt sündmuskohal võetud uriiniproovi. Seega on kaitsja hinnangul tegu võltsitud dokumendiga. Lisaks sellele tuleb kaitsja arvates jätta tõendina kõrvale ka saatekirjale tuginev eksperdi hinnang narkojoobe tuvastamise kohta. Enne apellandi väidete käsitlemist märgib kolleegium maakohtuga nõustuvalt järgmist. Kuigi kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli kaitsja alates kohtueelse menetluse lõpuleviimisest teadlik asjaolust, et Wismari Haigla saatekirjas märgitud andmed M. Lõõbase uuriiniproovi võtmise kohta ei ole korrektsed, ei ole kaitsja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, 5 / 12 1-21-7688 kaitseaktis ega kohtulikul uurimisel vaidlustanud apellatsioonis nimetatud tõendite lubatavust. Maakohtu 17.01.2023 istungi protokollist nähtuvalt ei esitanud kaitsja ega süüdistatav ühtegi vastuväidet prokuröri poolt taotletud tõendite ‒ 04.07.2023 indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ega EKEI arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi 03.08.2021 hinnangu ‒ lubatavuse kahtluse alla seadmiseks ja tõendina kasutamiseks (vt kd I, tl 127 pöördel). Seega võttis maakohus nimetatud tõendid põhjendatult (kaitsja ning süüdistatava nõusolekul) lubatavate ja asjakohastena vastu ja need avaldati kohtuistungil. Ka tõendite uurimise ajal ei esitanud kaitsja vastuväiteid ega taotlusi toiminguid läbiviinud isikute ülekuulamiseks või täiendavate tõendite kogumiseks, et tõendada kaitseväiteid meditsiinitöötajate väidetava tahtliku rikkumise kohta. 8.
8. Kolleegium peab asjakohatuks apellandi väidet, et kaitsjal polnud kohtulikul uurimisel mõtet esitada süüdistuse tõenditele vastuväiteid, sest tõendi lubatavust saab kohus hinnata alles kohtuotsuses ning kohus oleks tõendid kogunud vaatamata kaitsja vastuväidetele. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 3051 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt ei välista tõendi vastuvõtmine selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel, ei takista kohtul vaagida ja otsustada tõendi lubatavuse üle (sh eeskätt kohtumenetluse poole taotlusel) kohtuliku uurimise etapis. KrMS § 2861 alusel võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest kui sellel pole kriminaalasjas tähtsust, sh keelduda võtmast vastu tõendit, mille kogumine ei ole seadusega lubatud, tehes otsustuse juba kohtuliku uurimise etapis. Kolleegium rõhutab, et KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõte eeldab kohtumenetluses kaitsja aktiivset rolli süüdistuse seisukohtade ja tõendite vaidlustamisel. Eeltoodu tähendab, et tõendi kohtukõlblikust vaidlustav kohtumenetluse pool peaks esimesel võimalusel, st kaitseaktis või hiljemalt kohtulikul uurimisel, esitama vastuväited saamaks teada, kas kohus peab tõendit lubatavaks. Praeguses asjas on kaitsja jäänud kaitseõiguse realiseerimisel passiivseks, esitades mõlema M. Lõõbasele KarS § 424 lg 2 järgi etteheidetava teo osas kaitseväited tõendite kohtukõlbmatuse kohta alles kohtuvaidlustes. Selline kaitsetaktika on võtnud kohtumenetluse vastaspoolelt võimaluse esitada kohtule kontrollimiseks ja hindamiseks omapoolseid tõendeid, et lükata ümber kaitseväiteid. Samuti pole kaitsja valitud taktika võimaldanud maakohtul kontrollida esitatud kaitseväidete paikapidavust, millele maakohtu otsuses on põhjendatult kaitsja tähelepanu juhitud. 8.
9. Kolleegium märgib, et maakohus tuvastas tõendikogumiga, mille lubatavust apellant kahtluse alla seadnud pole, vaidlusteta asjaolu, et M. Lõõbas sõitis 03.07.2021 kella 23.48 paiku Tallinna ringtee
10. km-l mootorsõidukiga Toyota C-HR registreerimismärgiga XXXXXX teelt välja. Sündmust pealt näinud ja Häirekeskusesse helistanud tunnistaja E. Heinmetsa ütlustest ja sündmuskohale jõudnud politseipatrulli kirjeldatust ilmneb, et avarii põhjustanud M. Lõõbasel olid koordinatsioonihäired, ta ei seisnud sirgelt, jutt oli segane ja kohati arusaamatu, silmad läikisid ja kilasid. 04.07.2021 keskööl sündmuskohale jõudnud kiirabitöötajate tuvastatu kohaselt käitus patsient M. Lõõbas imelikult, tundus olevat purjus ‒ oli teadvusel, kuid segaduses, kõndimine kohmakas, uriinitest narkoainetele positiivne (vt kiirabikaart kd I, tl 38). Politsei 04.07.2021 kell 00.08 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis dokumenteeritu kohaselt näitas M. Lõõbase sündmuskohal vabatahtlikult antud uriiniproov narkootilise aine esinemist organismis (THC, MDA, MET, AMP, B2D, COC). Samuti sedastas politseipatrull

§ 37alusel protokollis M.

Lõõbasel esinevad joobeseisundi tunnused, sh silmade punetus ja suurenenud pupillid, märjad ning läikivad silmad, väga aeglane reaktsioonikiirus; segane kõne; häired aja-, isiku ja kohatajus, unisus, väga häiritud koordinatsioon, tuigerdamine ja tasakaaluhäired (kd I, tl 38). Wismari Haiglas 04.07.2021 kell 01.00 koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nähtuvalt fikseeris arst M. Lõõbase väliste joobeseisundi tunnustena silmade sidekestade punetuse, kergelt häiritud artikulatsiooni, värina esinemise laugudes, häired 6 / 12 1-21-7688 tasakaalaus ja koordinatsioonis, sh kõikumise Rombergi asendis ning ebatäpsused sõrme-nina katse sooritamisel (kd I, tl 30). 8.

1. Samuti pole kaitsja vaidlustanud 03.07.2021 sündmuskoha olustikku kajastavaid tõendeid ega seadnud kahtluse alla politseipatrullis osalenud ja joobeseisundi saatekirjal märgitud tunnistaja Y ütluste usaldusväärust ja politsei vormikaamera salvestise vaatlusprotokollis kajastatut, mis eelnevaga kogumis tõendavad M. Lõõbasel esinenud joobeseisundit. Kaitsja käsitab kaebuses lubamatute tõenditena üksnes M. Lõõbase joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja EKEI arsttoksikoloogiaeksperdi 03.08.2021 hinnangut. Kolleegium tõdeb, et mõlemal kõnealusel tõendil on tähtsus M. Lõõbase süüküsimuse lahendamisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahtlust pole asjaolus, et M. Lõõbas andis 04.07.2021 kell 00.08 ajal sündmuskohal vabatahtlikult uriiniproovi, mis indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritu kohaselt reageeris positiivselt mitmetele narkootilisele ainele. Tuvastamist leidis vaidlusteta seegi, et kõnealune proov toimetati M. Lõõbasele nähtavalt politseisõidukiga Wismari Haigla AS-i, kus süüdistatavale pakuti võimalus anda korduv uriiniproov, millist toimingut aga M. Lõõbas uuesti teha ei soovinud. Vormikaamera salvestisel talletatust ja tunnistaja Y ütlustest nähtuvalt otsustas haigla meditsiinitöötaja seejärel kasutada sündmuskohal M. Lõõbaselt võetud uriiniproovi, pakendades selle ümber teise uriinitopsi ja märkides joobeseisundi tuvastamise saatekirja, et proov on võetud haiglas 04.07.2021 kell 01.
2. Seega on kõnealusel juhul tuvastatud, et eelkirjeldatult talitades hälbis meditsiinitöötaja ettenähtud korrast. Samas puudub vaidlus asjaolus, et ekspertiisiasutusse edastati analüüsimiseks proov, mis pärines M. Lõõbaselt. 8.
3. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et praegusel juhul ei ole

§-s 41 sätestatud narkootilise aine tuvastamise korda ning bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korda rikutud sellisel määral, et selle tulemusena tuleks lugeda ebaõigeks eksperdi hinnang M. Lõõbasel esinenud narkojoobe tuvastamise kohta.

§ 41

lg 1 kohaselt võib politsei tuvastada narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

§ 41

lg 5 kohaselt peab politsei narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamise või sellest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Kolleegium märgib, et arutataval juhul tuvastas politsei vastavuses

§-s 41 sätestatuga sündmuskohal M. Lõõbase poolt vabatahtlikult antud uriiniproovis indikaatorvahendiga narkootiliste ainete esinemise. Samas protokollis kirjeldas politsei

§ 41lg-test 1,5 juhindudes M.

Lõõbasel esinenud joobeseisundile viitavaid tunnuseid. Kolleegium tõdeb, et

§ 41lg-s 1 ja 11 sätestatust tulenevalt saanuks politseipatrull M.

Lõõbase sündmuskohal antud uriiniproovi toimetada otse riiklikku ekspertiisiasutusse. Tunnistaja Y ütluste kohaselt

1. aastal politseil aga sellist praktikat veel polnud. Seega toimetaski politseipatrull M. Lõõbase tervishoiuteenuse osutaja juurde nii tema terviseseisundi kirjeldamiseks kui ka uue proovi võtmiseks. Kuna M. Lõõbas uut uriiniproovi anda ei soovinud, otsustas Wismari Haigla meditsiinitöötaja kasutada M. Lõõbase poolt ca tund aega varem sündmuskohal antud proovi. 8.
2. Kolleegium märgib, et Wismari Haigla arst toimetas

§ 41lg 1 ja 9 alusel nõuetekohaselt M.

Lõõbase terviseseisundi kirjeldamise, sedastades 04.07.2021 protokollis nr 358/2 läbivaatusel ilmnenud joobele iseloomuliku kliinilise leiu. Kõnealusest protokollist nähtuvalt järgiti M. Lõõbase terviseseisundi kirjeldamisel korrektselt

§ 41

lg-s 14 märgitud arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõudeid ja korda (Sotsiaalministri määrus 26.06.2014 nr 38). Teisalt rikkus Wismari Haigla AS tervisehoiuteenuse osutajana bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute 7 / 12 1-21-7688 tasustamise korras sätestatut, märkides 04.07.2021 vormistatud saatekirja M. Lõõbaselt uriiniproovi võtmise aja ja koha kohta ebakorrektsed andmed. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et EKEI arst-toksikoloogiaeksperdi 03.08.2021 antud hinnangust nähtuvalt lähtus ekspert M. Lõõbase narkojoobe tuvastamisel mitte üksnes Wismari Haigla AS-i joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga edastatud M. Lõõbase uriiniproovi analüüsil tuvastatust, vaid ka Wismari Haiglas arsti poolt M. Lõõbase terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 358/2 fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et M. Lõõbase uriiniproovi ekspertiisiasutusse toimetamisel aset leidnud minetused ei too kaasa EKEI eksperdi hinnangu tõendikõlbmatust. 8.

1. Kolleegium jagab prokuröri arusaama, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei kaasne iga menetlusliku minetusega tõendi lubamatust. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et ka menetlusõigusnormide rikkumisega saadud tõendid võivad olla kohtumenetluses siiski lubatavad. Selle küsimuse lahendamisel tuleb võtta arvesse tuvastatud rikkumise olulisust ning seda, kas rikkumine oli teadlik ja tahtlik. Samuti tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Kohtupraktikas on veel leitud, et tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada juhul, kui tehtud menetlusviga mõjutab õigusriikliku kohtupidamise põhialuseid, st kui on rikutud põhiõigusi, kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt ütluste saamine ähvarduse kaasabil) või kui toimingu eesmärk oligi algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ja rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmeid eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (vt nt RKÜKo 1-17-2359, p-d 48-49 ja RKKKo 3-1-1-77-15, p 13). 8.
2. Kolleegiumi hinnangul pole praegusel juhul kahtlust selles, et riiklikku ekspertiisiasutusse edastati M. Lõõbaselt algselt politsei poolt korrektselt võetud (sündmuskohal vabatahtlikult antud) ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud uriiniproov. Asjaolu, et politsei toimetas M. Lõõbase ja uriiniproovi mitte otse riiklikusse ekspertiisiasutusse vaid terviseteenuse osutaja juurde (muu hulgas M. Lõõbase terviseseisundi kirjeldamiseks), kus M. Lõõbasele pakuti võimalust vabatahtlikult anda uus proov, ei viita kolleegiumi hinnangul politsei ja Wismari Haigla meditsiinitöötajate teadlikule soovile M. Lõõbase õigustest mööda minna ja rikkuda tema põhiõigusi. Kogutud tõenditest, sh tunnistaja Y ütlustest ja politsei kaamerasalvestistest nähtuvalt, tegutses meditsiinitöötaja kehtivast korrast hälbivalt pärast nentimist, et M. Lõõbas uut proovi ei anna ning sellise otsuse tegemist mõjutas töökoormus ja ajafaktor. Kolleegiumi hinnangul ei ilmne viited selle kohta, et Wismari Haigla töötajad või politseinikud soovisid tahtlikult rikkuda menetlusõigusi. Samuti ei ole arutataval juhul tegemist menetlusõiguse korduva rikkumisega. Vastus küsimusele, kas selliseid tõendeid oleks saadud ka sel juhul, kui normi ei oleks rikutud, on kolleegiumi hinnangul jaatav. Kolleegium nõustub prokuröri märgituga, et kui praeguses asjas oleks M. Lõõbas keeldunud tervishoiuteenuse osutaja juures vabatahtlikult uut proovi andmast või poleks selleks võimeline olnud, ei oleks vastav proov jäänud kogumata. See oleks võetud kateetriga ja prooviandja keeldumisel oleks vajadusel kasutatud sundi. Seega järeldab prokurör õigesti, et T. Lõõbaselt oleks uriiniproov võetud ja ekspertiisiasutusse narkojoobe tuvastamiseks edastatud ka juhul, kui selle saamisel ei oleks leidnud aset menetluslikke minetusi. 8.
3. Lisaks leiab apellant, et Wismari Haigla töötajad panid 04.07.2021 joobeseisundi saatekirja proovi võtmise asjaolude kohta ebakorrektseid andmeid märkides toime kuriteo. Kolleegium nendib, et kaitseaktis, kohtuliku uurimise ajal ega maakohtu vaidlustes kaitsja selliseid väiteid esitanud pole. Apellatsioonis analüüsib kaitsja Wismari Haigla meditsiinitöötajate tegevust (viidates muu hulgas Riigikohtu praktikale) ning jõuab järeldusele, et töötajad (samuti juriidiline isik Wismari Haigla AS) on joobeseisundi tuvastamise saatekirja vormistades pannud toime 8 / 12 1-21-7688 dokumendi võltsimise KarS § 344 ja § 345 mõttes. Tegu olevat teadvalt ebaõige dokumendi koostamisega, millega haigla sai majanduslikku kasu. Majanduslik kasu seisneb kaitsja arvates selles, et olevat loogiline, et protseduuri/teenuse osutamise eest maksab politsei haiglale tasu. Seega on kaitsja arvates joobeseisundi tuvastamise saatekiri saadud kuriteo tulemusena ja kohtukõlbmatu. Kordamata otsuses juba eelnevalt märgitud selgitusi aktiivsete kaitseväidete õigeaegse esitamata jätmise kohta, tõdeb kolleegium järgmist. Kõnealusel juhul ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et kaitsja oleks menetluse vältel esitanud taotlusi kontrollida Wismari Haigla AS-i ja selle töötajate tegevuse seaduslikkust, sh koguda tõendeid KrMS § 63 lg-s 2 nimetatud kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. Samuti ei nähtu kriminaalasjas andmeid, et kaitsja oleks esitanud avalduse tervishoiuteenuse osutaja töötajate suhtes kriminaalasja alustamiseks KarS § 344 ja § 345 järgi. Kolleegium jääb nõustuvalt maakohtuga eelnevalt välja toodud seisukoha juurde, et praeguses asjas ei ilmne selliseid asjaolusid, mis viitaksid Wismari Haigla AS meditsiinitöötaja(te) või politsei teadlikult ja tahtlikult toime pandud menetlusnormi rikkumistele tõendi kogumisel. Seega jääb tagajärjetuks apellandi taotlus käsitada joobeseisundi tuvastamise saatekirja kuriteoga saadud tõendina ja jätta see tõendikogumist kõrvale. 8.
4. M. Lõõbasele KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud 31.07.2022 teo puhul seisnes apellandi arvates tõendite kogumise ebaseaduslikkus selles, et politseiametnikud panid M. Lõõbase suhtes toime mitu järjestikust rikkumist, mis kokkuvõtlikult seisnesid järgnevas. M. Lõõbasele ei tutvustatud alkomeetri näitu. M. Lõõbase kinnipidamisel kasutati ülemäärast jõudu ning lasti näkku gaasi, aga tõenditest ei nähtu, et peale gaasi laskmist oleks kontrollitud M. Lõõbase tervislikku seisundit. Uriiniproov võeti M. Lõõbaselt Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas sundi kasutades, sh hoiti prooviandjat füüsiliselt kinni ja tema käed olid proovi võtmise ajal raudus, aga füüsilise sunni ja erivahendi (käerauad) kasutamine toimingul jäeti dokumenteerimata. Kolleegium peab apellandi väiteid politsei poolt korduvate menetlusnormide rikkumise kohta põhjendamatuteks. 8.
5. M. Lõõbasele KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud 31.07.2022 teo puhul leidis vaidlusteta tuvastamist, et M. Lõõbas juhtis 31.07.2022 kella 16.56 ajal Tallinnas XXX aadressi juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga YYYYYY ning põhjustas avarii. Sündmuskoha olustikku kajastavatest tõenditest ning tunnistajate F ja patrullpolitseinikuna sündmuskohal viibinud IA ütlustest ilmneb, et avarii põhjustanud M. Lõõbas käitus arusaamatult, oli agressiivselt meelestatud ja üleolev. Tunnistaja IA ütluste kohaselt esinesid M. Lõõbasel tugevale joobele viitavad tunnused – ta ei kontrollinud oma keha ja reflekse, silmad olid klaasistunud, jutt segane ja hüüplik ning kohati arusaamatu (vt kd I, tl-d 132 pöördel ja 133 pöördel). 8.
6. 31.07.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokollist ilmneb, et kell 17.13 kontrollis politsei puhutamisega M. Lõõbase alkoholijoovet. Protokollis fikseeritu kohaselt osutus indikaatorvahendi näit positiivseks (0,12 mg/l) ning lisaks oli suus tunda tugevat alkoholilõhna. Samas protokollis sedastas politsei

§-st 37 juhindudes M. Lõõbasel esinevatest joobeseisundi tunnustest silmade punetuse, silma pupillide suurenemise, segase ja kiire kõne, kerged koordinatsiooni häired, rahutuse, unisuse, higistamise, ärritumise ja ründava käitumise. Apellant heidab politseile ette, et M. Lõõbasele ei tutvustatud protokollis fikseeritud indikaatorvahendi näitu. Kolleegium peab kaitsja sellist väidet eksitavaks. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamiseks kasutatava indikaatorvahendi kasutamise ning selle dokumenteerimise korra (Siseministri määrus nr 48, 20.11.2014) § 2 lg-st 4 sätestatu kohaselt tutvustakse proovi andjale kontrollimisel saadud indikaatorvahendi näitu. Protokollis kajastatu kinnitab, et politsei on talitanud vastavuses viidatud korras sätestatud nõuetega. M. Lõõbas on protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud ning lisanud omakäeliselt, et pole nõus, et on ründav, rahutu ja ärritunud (vt kd , tl 73 pöördel). Asjaolu, et 9 / 12 1-21-7688 protokolli tutvustamine toimus 02.08.2022, mitte vahetult sündmuskohal, oli tingitud M. Lõõbase joobeseisundist, millega kaasnes võimetus dokumenti allkirjastada. Kolleegium juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et M. Lõõbas ei olnud joobeseisundi tõttu võimeline allkirja andma veel mitu tundi hiljemgi, nagu on meditsiinitöötaja märkinud kell 20.50 vereproovi võtmisel joobeseisundi tuvastamise saatekirjas (vt kd I, tl 76). Lisaks eelnevale soostub kolleegium prokuröriga, et vaidlustatud asjas ei ole M. Lõõbase süüküsimuse lahendamisel tähtsust alkomeetri kasutamisega saadud indikaatorvahendi näidul, sest M. Lõõbasel tuvastati narkojoove, mis oli tingitud erinevate narkootiliste ainete (tetrahüdrokannabinooli THC metaboliit THC-COOH, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, 7aminoklonasepaam) tarvitamisest. 8.

1. Kolleegium ei soostu apellandiga, et politsei pani M. Lõõbase kinnipidamisel 31.07.2022 toime erinevaid rikkumisi. Tuleb märkida, et apellandi väide politsei poolt ülemäärase jõu kasutamise ning M. Lõõbase tervise kontrollimata jätmise kohta pärast tema suhtes gaasi kasutamist, tugineb üksnes süüdistatava ütlustele. Muid tõendeid kaitseväidete kinnitamiseks kaitsja kohtule esitanud ei ole. Maakohtus uuritud tõendid ei kinnita M. Lõõbase ütlusi politsei tegevuse võimalike minetuste kohta. Vastupidiselt kaebuses väidetule ilmneb uuritud tõenditega riimuvatest tunnistaja IA ütlustest, et joobetunnustega M. Lõõbas oli sündmuskohal agressiivselt meelestunud, ei kontrollinud oma keha ega reflekse, keeldus politsei korraldusi täitmast ning ei reageerinud hoiatusele tema suhtes gaasi kasutada. Kõnealused asjaolud on tuvastatavad ka 31.07.2022 tehtud vormikaamera videosalvestiselt ning indikaatorvahendi kasutamise protokollis dokumenteeritud M. Lõõbase joobeseisundi kirjeldusest. Seega kinnitavad uuritud tõendid üheselt, et politsei kasutas M. Lõõbase suhtes jõudu ja erivahendeid põhjendatult tingituna tema joobeseisundist, agressiivsest käitumisest ja politsei korralduste eiramisest. 8.
2. Kolleegium peab ainetuks sedagi kaitseväidet, et pärast gaasi kasutamist ei kontrollitud M. Lõõbase terviseseisundit. Tunnistaja IA sõnutsi kutsuti M. Lõõbase tervise kontrollimiseks kiirabi. Kaitsjale vastates märkis tunnistaja, et kiirabi infosüsteemis peaks kõnealune väljakutse olema kajastatud. Kolleegium nendib, et kõnealuse asjaolu vaidlustamiseks, sh tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks kaitsja ega süüdistatav tõendeid esitanud pole. Täiendavalt peab kolleegium vajalikuks välja tuua, et Eldred OÜ meditsiinitöötaja poolt 31.07.2022 kell 21.00 toimetatud M. Lõõbase terviseseisundi kirjeldamisel tuvastati M. Lõõbase paremal käel kolme süste jäljed. Protokollist nähtuvalt ei olnud M. Lõõbas tervisesisundi kontrollimisel adekvaatne, küsimustele ei suutnud kohe vastata, magas, esinesid sundliigutused peaga, rahutus, silmade punetus, artikulatsioonihäired ning tasakaalu ja koordinatsiooni häired. Protokollis kajastatust ei nähtu, et M. Lõõbas oleks terviseseisundi kontrolli toimetanud meditsiinitöötajale avaldanud, et tal esineb gaasi kasutamisest tingitud terviseprobleeme (kd I, tl 79-80). Kokkuvõtlikult asub kolleegium seisukohale, et arvestades tuvastatud asjaolusid on apellandi etteheiteid politsei tegevusele ainetud. Kolleegiumi hinnangul olid politsei poolt M. Lõõbase suhtes 31.07.2022 kasutatud meetmed korra tagamiseks põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed. 8.
3. Apellandi väitel rikuti M. Lõõbase põhiõigusi intensiivselt veel sellega, et talt võeti IdaTallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas uriiniproov sunniga. Kaebuses väidetakse, et politsei hoidis M. Lõõbast proovi võtmisel füüsiliselt kinni ja tema käed olid raudus, aga erivahendi kasutamist dokumenteeritud pole. Neil põhjustel pole kaitsja arvates toimitud tõendi kogumisel seaduspäraselt. Kaitsja arvates rikkus politsei sunni kasutamise dokumenteerimata jätmisega bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise korda. Kolleegium märgib esmalt, et vaidlus puudub asjaolus, et M. Lõõbaselt võeti uriiniproov kateetriga. 31.07.2022 Ida-Tallinna Keskhaigla koostatud epikriisist nähtuvalt toimetas politsei M. Lõõbase haiglasse, kus uriiniproov võeti kateetriga (kd I, tl 100). AS Ida-Tallinna 10 / 12 1-21-7688 Keskhaigla Kirurgiakliiniku erakorralise meditsiini osakonna töötaja täidetud joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt võeti M. Lõõbaselt 31.07.2022 kell 22.20 uriiniproov, mis edastati EKEI-sse analüüsimiseks (kd I, tl 77). EKEI arst-toksikoloogiaeksperdi poolt 11.08.2022 koostatud hinnangu kohaselt tuvastati edastatud dokumentide, sh uriiniproovi alusel, M. Lõõbasel narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega ainete (THC metaboliit THC-COOH, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, 7aminoklonasepaam) tarvitamisest tingitud joove. 8.
4. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eelkirjeldatud proovi võtmisel rikuti kehtivat korda.

§ 41

lg-s 10 sätestatu kohaselt on korrakaitseorganil bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetud sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Vabariigi valitsuse määruse nr 88 §-9 lg-s 7 sätestatu kohaselt koostab ametiisik proovi võtmiseks sunniga menetlusvajadustest lähtudes kas protokolli või määruse, milles muu hulgas märgitakse füüsilise jõu või erivahendi kasutamine ja sunni kohaldamise kestus. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kaitseväited, mille kohaselt M. Lõõbaselt proovi võtmise kohta ei koostatud protokolli või määrust, kuigi tarvitati sundi, jäävad paljasõnaliseks. Kaitsja ei ole kõnealuste dokumentide puudumist menetluses vaidlustanud ega esitanud proovi võtmisel väidetavalt aset leidnud minetuste tuvastamiseks mingeid tõendeid. Samuti ei ole kaitsja ega süüdistatav esitanud esimese astme kohtulikul uurimisel vastuväiteid proovi võtmisega seotud tõendite esitamisel ja uurimisel. Seega põhinevad kaitseväited üksnes süüdistatava ütlustel. M. Lõõbase väitel, kui selgus, et ta pole võimeline ise proovi andma, tehti otsus võtta proov kateetriga. Kolleegium märgib, et vastates kaitsjale nentis süüdistatav, et ei mäleta täpselt uriiniproovi võtmise asjaolusid. Samuti ei meenunud M. Lõõbasele, kas talle tutvustati pärast proovi andmist mingeid dokumente (kd I, tl 135 pöördel). Kolleegium tõdeb, et kohtuistungil kajastatust nähtuvalt ei kasutanud kaitsja ristküsitlemisel võimalust süüdistatava mälu värskendamiseks. Arvestades uuritud tõenditest ilmnevat M. Lõõbasel esinenud rasket joobeseisundit ning süüdistatava poolt (eeldatavasti joobeseisundist tingituna) toimunu osalist mittemäletamist, ei pea kolleegium sarnaselt maakohtuga võimalikuks kaitseväidete paikapidavuse üle otsustamisel lähtuda M. Lõõbase ütlustest. Seega jäävad apellandi väited proovi võtmisel väidetavalt aset leidnud minetuste kohta tagajärjetuks. 8.16. Lisaks seab apellant kahtluse alla Wismari Haigla AS-i ja Eldred OÜ õiguse teha joobeseisundi tuvastamisega seotud toiminguid. Kolleegiumi nendib, et sellist kaitseväidet ei ole kaitsja menetluses eelnevalt esitanud. Esmalt märgib kolleegium, et peab asjakohatuks apellandi väidet, et Wismari Haigla AS ja Eldred OÜ ei ole loetletud Vabariigi Valitsuse määruse nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“ loetelus. Nagu apellant kaebuses isegi märgib, võib korrakaitseorgan

§ 41

lg 4 kohaselt sõlmida loetelus nimetamata tervishoiuteenuse osutajaga bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega, et kuivõrd kriminaalasja materjalidest ei nähtu selliseid halduslepinguid Wismar Haigla AS-i ja Eldred OÜ-ga, pole tõendatud, et need meditsiiniasutused võisid teostada joobeseisundi tuvastamisega seotud toiminguid. Kolleegium on eelnevalt otsuses korduvalt juhtinud kaitsja tähelepanu, et aktiivse kaitseväite tõendamine, sh väidetavate menetlusnormi rikkumiste kohta tõendite kogumiseks taotluste esitamine, on kaitsja ülesanne. Praegusel juhul ei ole kaitsja kohtueelse menetluse lõpuleviimisel ega esimese astme kohtus vaidlustanud Wismari Haigla AS ja Eldred OÜ õigust teha joobeseisundi tuvastamise toiminguid ega taotlenud esitada vastavaid dokumente. Seega ei saa kõnealusel juhul prokuratuurile ette heita viidatud halduslepingute tõenditena nimetamata jätmist süüdistusaktis, sest asjas pole olnud vaidlust, kas kõnealused terviseteenuse osutajad saavad teostada joobeseisundi tuvastamise toiminguid. Kolleegium juhib kaitsja tähelepanu, et kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaama kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse (vt nt RKKKo 1-175210/59). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tõendi saamise seaduslikkust kontrollida juhul, kui on 11 / 12 1-21-7688 tõstatatud vastavasisuline kahtlus ja kohtumenetluse pool taotleb vastavate asjaolude kontrollimist. Vastupidisel juhul kulub tarbetult aega ja ressurssi selliste menetluslike asjaolude tõendamisele, mille üle vaidlust pole ega pruugigi tekkida. Seega jääb apellandi taotlus seada kahtluse alla Wismari Haigla AS ja Eldred OÜ õigus joobeseisundi toimingute tegemiseks tagajärjetuks. 8.

1. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kolleegium vaidlustatud asjas apellandi väidetud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ega ühtegi muud rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuigi apellant pole otseselt vaidlustanud seda, et M. Lõõbase teod olid kooseisupärased, leiab ringkonnakohus, et maakohus on M. Lõõbasele süüks arvatu õigesti kvalifitseerinud KarS § 424 lg 2 järgi. Samuti ei ole maakohus teinud vigu M. Lõõbasele karistuse mõistmisel. Seega jääb apellatsiooni taotlus maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks edutuks. 8.
2. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluste lahendamisega seoses leiab kohtukolleegium järgmist. Tallinna Ringkonnakohus määras 04.07.2023 Advokaadibüroole Tibar & Partnerid apellatsioonimenetluses Martin Lõõbasele osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu mõistlikuks suuruseks kokku 345,60 eurot (sh käibemaks) ja rahuldas kaitsja põhjendatud taotluse. Kuna ringkonnakohus teeb arutatavas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel M. Lõõbaselt riigi kasuks välja mõista. 8.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 14.02.2023 otsuse muutmata ja M. Lõõbase kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 12 / 12