1-23-4691/6

1-23-4691 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-23-4691 Kohtukoosseis Inna Ombler, Janika Kallin, Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus, millega jäeti rahuldamata X taotlus riigi õigusabi saamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXX; e-post XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja X esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. X esitas 04.08.
7. a Pärnu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotluse kohaselt soovib X riigi õigusabi osutamist saada vandeadvokaat Olavi Järvelt. Taotlusest nähtub, et kuivõrd taotleja majandusseisundist tulenevalt puudusid tal rahalised võimalused tagada endale õigusteadmisega esindaja, siis esitas X 06.06.
8. a iseseisvalt süüteoteate politseile. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juhtivuurija koostas 16.06.
9. a põhistamata kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise. 22.06.
10. a registreeriti politsei dokumendihaldussüsteemis X taotlus põhistuste saamiseks. 07.07.
11. a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juhtivuurija kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise põhistused. Taotleja märgib, et kuna tekkinud olukord oli taotleja jaoks enda õiguste tagamiseks keeruline, sest tal puuduvad juriidilised teadmised ja oskused, siis hoolimata majanduslikest raskustest pöördus taotleja õigusnõu saamiseks vandeadvokaadi poole. Taotleja esindaja esitas 12.07.
12. a Lääne 1 1-23-4691 Ringkonnaprokuratuurile kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juhtivuurija kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 27.07.
13. a määrusega jäeti eeltoodud kaebus rahuldamata. Taotluse kohaselt vajab X riigi õigusabi Riigiprokuratuurile kaebuse esitamiseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri 27.07.
14. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale. Kaebuse esitamise tähtaeg on 07.08.
15. a. Majanduslikust seisust tulenevalt ei ole X-l võimalik iseseisvat tagada endale õigusteenust, mistõttu taotleb X riigipoolset õigusabi. MAAKOHTU SEISUKOHT
16. Pärnu Maakohus jättis 04.08.
17. a määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2.
18. X on taotluses märkinud, et tal puuduvad juriidilised teadmised ja oskused kaebuse esitamiseks. Maakohus asus seisukohale, et toiminguks, milleks isik riigi õigusabi taotleb, ei ole neid sisuliselt vaja. Kaebuse esitamisel ei ole nõutav, et isik ise faktiliste asjaolude pinnalt olukorrale juriidilise hinnangu annaks. X toob taotluses välja, et käesoleva riigi õigusabi taotlemise hetkeks on taotleja jaoks selgunud täiendavad asjaolud ning taotleja soovib need tõendid esitada Riigiprokuratuurile esitatavas kaebuses. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval hetkel ei saa kaebuse esitamist pidada selliseks juriidiliseks toiminguks, millega X iseseisvalt hakkama ei saaks. X on ka 04.08.
19. a riigi õigusabi taotluses toonud välja põhjendused, mille alusel tuleks tema hinnangul kriminaalmenetlust alustada. Arvestades X poolt kohtule esitatud käesolevat riigi õigusabi taotluse sisukust ja põhjalikkust, on kohus seisukohal, et X on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning esitama Riigiprokuratuurile kaebuse. 2.
20. Kui X poolt kirjeldatud juhtumi uurimiseks alustatakse kriminaalmenetlust, siis selgub ka X menetluslik seisund ning X-l on uuesti õigus esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks. See tähendab, et edaspidine riigi õigusabi vajaduse tekkimine ei ole välistatud ning menetlejal on samuti pädevus isikule riigi õigusabi andmist otsustada. Lisaks märkis maakohus, et kuivõrd täidetud ei ole formaalsed eeldused riigi õigusabi andmiseks, sh kriminaalmenetlust ei ole alustatud, ei hinda kohus ka riigi õigusabi taotleja majanduslikku seisundit. MÄÄRUSKAEBUS
21. Pärnu Maakohtu 04.08.
22. a määrusele esitas kaebuse X, kes palub maakohtu määrus tühistada ja võimaldada talle riigi õigusabi vastavalt esitatud taotlusele. 3.
23. Kaebaja märgib, et vajab riigi õigusabi, kuna tal puuduvad juriidilised õigusteadmised majanduskuriteole viitava tegevuse üksikasjade väljatoomisel ja tõendamisel ning majanduslik seis ei võimalda tal iseseisvalt tasuda õigusabi teenuse eest. Antud juhul on majandussüüteo kõiki tunnuseid ja asjaolusid keeruline välja tuua ja faktiliselt esitada, kuna taotlejal puudub õigus ja võimalus abielu ajal asutatud ettevõtte, kuid ühtlasi ühisomandis oleva ettevõtte raamatupidamise andmeid välja nõuda, kuna pole äriregistri kande kohaselt äriühingu osanik ega juhatuse liige. Lisaks on suhtlus OÜ Y juhatajaga C katkenud temapoolse konfliktsuse ja ettearvamatu käitumise tõttu. Seejuures annab kaebuse esitaja detailse ülevaate tema poolt esitatud avaldustest ja nendele saadud vastustest, asjaoludest, mille pinnalt ta leiab, et toime on pandud kuritegu ja toob välja, millised tõendid seda kinnitavad. 3.
24. Võttes arvesse senist menetluse kulgu, kaebaja teadmiste ja oskuste piires asjaolude esitamist antud asjas, on X seisukohal, et maakohtu väide, et tal on endal piisavalt teadmisi ja võimekust, ei ole asjakohane. Kaebaja selgitab, et tal on pealiskaudsed teadmised 2 1-23-4691 raamatupidamisest ja asjaoludest, kuid puuduvad õigusalased teadmised. Tema senised teadmised ja oskused võimaldasid korraldada ettevõtte igapäevast raamatupidamist, kuid puudub eriharidus, et kirjeldada majandusalasele süüteole omaseid spetsiifilisi tunnuseid. Tal puuduvad ka õigusalased teadmised, et seista oma huvide ja õiguste eest suhtluses politsei, prokuratuuri ning kohtuga. Seejuures viitab kaebaja Riigikohtu lahendile, milles on selgitatud, et otsustamaks selle üle, kas menetlusosaline on kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma, tuleb eelkõige arvestada, kas menetlusosalisel on oma õiguste kaitsmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Oma õiguste kaitsmiseks vajalike teadmiste olemasolu saab eeldada eelkõige juriidilise haridusega menetlusosalistel. Juhul kui menetlusosalisel puudub juriidiline haridus, tuleb eeldada, et isikul ei ole vajalikke teadmisi ja kogemusi oma õiguste kaitsmiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.
25. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-08, p-d 10 ja 13). 3.
26. Kaebaja palub kohtul hinnata taotleja poolt esitatud uusi täiendavaid selgitusi, asjaolusid ning põhjendusi ning võtta arvesse taotleja käes olevate uute faktiliste ja kirjalike tõendite olemasolu, mis viitavad majandusalase süüteo toime panemisele. X on jätkuvalt seisukohal, et tal puuduvad vajalikud juriidilised teadmised ning majanduslik võimekus, et tagada enda huvide kaitse, mistõttu palub kohtul võimaldada talle riigi õigusabi, et saada vajalikku õigusteenust kaebuse esitamisel Riigiprokuratuuri 07.08.2023 tähtajaga ning edasises menetluses seoses kriminaalasjaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebuses esitatud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et toiminguks, milleks isik riigi õigusabi taotleb, ei ole seda sisuliselt vaja. Samuti selgitas maakohus X-le asjakohaselt sedagi, et kaebuse esitamisel ei ole nõutav, et isik ise faktiliste asjaolude pinnalt olukorrale juriidilise hinnangu annaks. Ometi kordab X ringkonnakohtule esitatud kaebuses suures osas juba maakohtule esitatud seisukohti rõhutades, et tal puudub juriidiline haridus. Seejuures ei too kaebuse esitaja välja, millised konkreetsed toimingud on tema jaoks rasked või mida ta pole võimeline tegema tulenevalt juriidilise hariduse puudumisest. Märgitud on vaid, et majandussüüteo kõiki tunnuseid ja asjaolusid on keeruline välja tuua ja faktiliselt esitada, kuna taotlejal puudub õigus ja võimalus abielu ajal asutatud, kuid ühtlasi ühisomandis oleva ettevõtte raamatupidamise andmeid välja nõuda. Asjaolude väljatoomine ja andmete väljanõudmine ei ole sellised toimingud, milleks isikul kindlasti oleks vaja advokaadist esindajat. Ringkonnakohtu hinnangul on X, nähtuvalt nii maakohtule edastatud taotlusest kui ka ringkonnakohtule esitatud kaebusest, võimeline menetlejale asjaoludega seotud teavet iseseisvalt esitama. Juhul, kui menetleja leiab, et täiendavate andmete väljanõudmine on vajalik, seda ka tehakse.
29. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgib X, et tal on uusi täiendavaid selgitusi ja tõendeid, mis viitavad süüteo toimepanemisele. Samas ei selgu kaebusest, et kaebajal oleks takistusi neid menetlejale esitada. X maakohtule edastatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt, soovib ta esitada Riigiprokuratuurile kaebuse ringkonnaprokuratuuri määruse peale ning 3 1-23-4691 esitada täiendavad asjaolud ja tõendid kirjavahetuse kohta taotleja ja C vahel. Asjaolude ja tõendite esitamiseks ei pea kohtukolleegium vajalikuks advokaadi abi. Nähtuvalt riigi õigusabi taotlusest ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest suudab X seda ka iseseisvalt teha.
30. Lisaks palub kaebaja kohtul hinnata esitatud uusi täiendavaid selgitusi, asjaolusid ja põhjendusi, mis viitavad süüteo toimepanemisele. Kohtukolleegium selgitab, et käesolevalt lahendab kohus X-le riigi õigusabi andmise küsimust, mitte ei hinda seda, kas tema poolt esitatud asjaolude pinnalt võib olla täidetud mõne süüteo kvalifikatsioon. Sellele hinnangu andmiseks on pädev kohtuväline menetleja. Seega ei oma kaebuse lahendamise seisukohast tähendust detailselt esitatud faktid väidetava majanduskuriteo toimepanemise kohta. Eelnevat kokku võttes nõustub kriminaalkolleegium maakohtu järeldusega sellest, et X on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning esitama Riigiprokuratuurile kaebuse. Ringkonnakohus soostub maakohtu märgituga, et riigi õigusabi määramine pole edaspidi vajaduse tekkimisel välistatud.
31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole toodud välja asjaolusid, mida maakohus poleks oma lahendi tegemisel arvesse võtnud ning mis muudaksid maakohtu järeldust, mistõttu tuleb jätta X esitatud määruskaebus rahuldamata, kuivõrd selles toodud andmed ei anna alust maakohtust erinevale seisukohale asumiseks
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 04.08.
33. a määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4