) § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt 24.03.2023 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1620230 andis I. Z.-P. mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutada teisele isikule ega säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul politseile esitamiseks. Ei osanud 24.03.2023 kell 9.35, Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel Harjumaal, Tallinnas, Turu plats 5 juures 23.02.2023 kell 16:10. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 2 p 1,2,3,4 nõudeid ning pani toime
Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 18.04.2023 otsusega väärteoasjas nr 2317,23,002239 karistati I. Z.-P.t liiklusseaduse (
) § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt 24.03.2023 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1620230 andis I. Z.-P. mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutada teisele isikule ega säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul politseile esitamiseks. Ei osanud 24.03.2023 kell 9.35, Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel Harjumaal, Tallinnas, Turu plats 5 juures 23.02.2023 kell 16:10. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 2 p 1,2,3,4 nõudeid ning pani toime
Kaebuse sisu 09.05.2023 esitas I. Z.-P. kohtule kaebuse, milles kaebuse esitaja vaidlustab tema suhtes tehtud otsust osas, et varjas informatsiooni, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel Harjumaal, Tallinnas, Turu plats 5 juures 23.02.2023 kell 16:
Ta ei rikkunud nõudeid ning ainult tervisliku seisundi pärast ei suutnud liiklusjärelvalve teostajale nõudmisel esitada vajaliku informatsiooni. Kohtumenetlus 14.06.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palub tema suhtes tehtud otsus tühistada. Selgitab, et tegelikult on tehnilises passis kõik pereliikmed kirjas. Sellest avariijuhtumist keegi ei rääkinud, keegi ei märganud midagi. Tema abikaasa ja isa tulid G. S. ülekuulamisele ja keegi ei saanud aru, millal see üldse toimus ja kes oli roolis. Pärast vaatasid pereliikmetega ja tulid järeldusele et isa oli roolis. Siis kirjutas ka üldisele aadressile, et on valmis andmed edastama. Mõtles, et G. S. kutsub ja siis ta juba räägib detailidest. Ta ei saanud olla kindel, et üldisele aadressile saadetud kirjas saab avalikustada isiklikke detaile. Peale seda aga sai kohe otsuse, et tema tahtlikult peitis infot. Autol ei olnud ühtegi nähtavat vigastust ja auto oli nagu, ta ei puhastanud seda, ei proovinud varjata. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Selgitab, et said liiklusõnnetusest teada peale liiklusõnnetuse toimumist 23. veebruaril. Esimest korda kutsuti I. Z.-P. välja 16. märtsil, mis on vähem kui kuu aega, kolm nädalat hiljem. Menetlejale sel hetkel I. Z. ei osanud vastata, kes kasutas sõidukit liiklusõnnetuse hetkel. Menetleja andis I. Z.le võimaluse välja selgitada sõiduki kasutaja andmed ja palus tal siis tagasi tulla 24. märtsil. 24-ndal märtsil ikkagi I. Z.-P. ei osanud informatsiooni anda menetleja konkreetse küsimusele, et kes kasutas sõidukit sel kuupäeval, kuna vastust ei saanud, ei olnud neil seetõttu ka midagi muud teha.
See kohustus on see, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta kasutamise ajal ja teise isiku poolt kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul 2 säilitama ning kontrollija nõudmisel esitama sõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, kasutanud isiku aadressi, isiku sünniaja või isikukoodi ja juhiloa numbri. Neid andmeid tegelikult I. Z. neile ei edastanud. Siin on konkreetne faktiküsimus. Ei räägi siin sellisest situatsioonist, et peres on mitu autot ja koguaeg vahetatakse neid, et seadus võimaldab siis kuidagi sellest nõudest mööda minna. Ei, seadus ütleb konkreetselt, et kui omanik annab kasutada teisele isikule mootorsõiduki või kolmandale isikule kasutada seda sõidukit, siis ta peab säilitama andmed ja kontrolli nõudmisel 6 kuu jooksul esitama. Seda I. Z. ei teinud ja seetõttu kohtuväline menetleja määras ka selle karistuse. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. I. Z.-P.le on ette heidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt sama seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmist. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus I. Z. P.
lg 2 p 1-4 nõudeid.
lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk Land Rover Discovery reg.märgiga xxxx omanik on I. Z.-P. ning et nimetatud sõiduk osales liiklusõnnetuses 23.02.2023 Tallinnas, Turu plats 5 juures. Nimetatu leiab kajastamist ka 07.03.2023 koostatud liiklusõnnetuse aktis, kus liiklusõnnetuse osapooltena on märgitud Land Rover Discovery reg.märgiga xxxx (omanik I. Z. P.) ja Ford Focus reg.märgiga xxxx (omanik I. P.). Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kas I. Z.-P. kui sõiduki Land Rover Discovery omanik pidi 24.03.2023 menetlusaluse isikuna ütlusi andes koheselt nimetama ka isiku, kes 23.02.2023 sõidukit kasutas, st kes juhtis sõidukit liiklusõnnetuse toimumise ajal. Väärteoprotokollis on ette heidetud kaebuse esitajale seda, et ta ei säilitanud andmeid kuue kuu jooksul politseile esitamiseks ja ei osanud öelda, kes oli sõiduki roolis kindlal kuupäeval.
Kohtu hinnangul väärteoprotokolli koostamisel tuleks lähtuda seaduse sõnastusest. Kohtu hinnangul puudub antud juhul alus heita I. Z.-P.le ette
Esmalt arvestab kohus, et I. Z.-P. andis menetlusaluse isikuna ütlusi alles 24.03.2023, s.o kuu aega hiljem kui toimus liiklusõnnetus. On inimlikult mõistetav, et niivõrd pika aja tagant on raske meenutada detailselt kuu aega tagasi toimunud sündmusi, sealhulgas nimetada koheselt isikut, kes kasutas konkreetsel kuupäeval konkreetsel kellaajal sõidukit. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt osundatuga, justkui andis isik ütlusi juba 16.03.2023 ning menetleja andis I. Z.-P.le võimaluse välja selgitada sõiduki kasutaja andmed ja palus tal siis tagasi tulla
lg 2 ei kohusta mootorsõiduki omanikku esitama mootorsõidukit kasutanud isiku andmeid viivitamatult.
lg 2 järgi peab isik säilitama andmeid mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik selle nõude täitnud. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta, et tegelikult juba 16.03.2023 tunnistajana ütlusi andes tõi I. Z.-P. välja, et mootorsõidukit kasutavad lisaks temale ka mootorsõiduki tehnilises passis toodud isikud. Seega piiritles I. Z.-P. sõidukit kasutanud isikute ringi juba 16.03.2023 ning kordas seda 24.03.2023 menetlusaluse isikuna ütlusi andes, säilitades sellega ka
§-s 72 lõikes 2 nimetatud andmed. Nagu kohus juba eespool märkis, on inimlikult mõistetav ja loogiline, et konkreetse kuu aega tagasi sõidukit juhtinud isiku tuvastamine võib võtta aega ning seda veel olukorras, kus sõidukit kasutavad mitmed isikud. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, millistel kaalutlustel tuvastas kohtuväline menetleja juba 24.03.2023, st koheselt pärast I. Z.-P. poolt menetlusaluse isikuna ütluste andmist, et I. Z.-P. on täitnud
lg 1 koosseisu, kui isiku ütluste kohaselt ei suutnud ta kuu aja tagust sündmust lihtsalt meenutada ning tal pea valutas. Seda enam, et I. Z.-P. sõnade kohaselt said sõidukit kasutada vaid tehnilises passis nimetatud isikud ning puuduvad andmed, et ta oleks keeldunud konkreetse isiku nimetamisest. Vastupidi, 10.04.2023 on I. Z.-P. esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles toob sõnaselgelt välja, et talle on teada info, kes tema sõidukit liiklusõnnetuse päeval kasutas ning on valmis selle politseile edastama. Sellised andmed osundavad selgelt, et isik soovis täita talle
§-s 72 lõikes 2 nimetatud kohustust, kuid sellise võimaluse võttis temalt aga kohtuväline menetleja ise, märkides kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsuses, et menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause jätab otsuse tegija täies ulatuses tähelepanuta, kuna rikkumise pani menetlusalune isik toime 24.03.2023 hetkel, kui ta ei vastanud liiklusjärelevalve teostaja küsimusele, kes kasutas tema omanduses olevat sõidukit 23.02.2023. Seadusandja ei ole ette näinud võimalust menetluse lõpetamiseks kui isik hiljem otsustab asuda liiklusjärelvalve teostajaga koostööd tegema. Kohtu hinnangul saab aga isik enda kaitseõigust kohtuvälises menetluses teostada just läbi vastulause esitamise, võimaldades seeläbi osundada enda seisukohtadele, esitada täiendusi ja taotlusi, juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu võimalikele menetluslikele rikkumistele, materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele vms. Vastasel juhul ei täidaks vastulause esitamise võimalus enda eesmärki ning vaatamata vastulauses märgitule peaks kohtuväline menetleja justkui alati isikut karistama. Ometi sätestab VTMS § 72 lõige 1 selgelt, et kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. VTMS § 73 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja teha nii karistusotsuse kui ka väärteomenetluse lõpetamise määruse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Ka lahendis 3-1-1-3-08 selgitas Riigikohus, et väärteoprotokolli koostamine üldmenetluses ei kujuta endast kohtuvälise menetleja lõplikku otsustust väärteo toimepanemise kohta. Lõplikuks kohtuvälise 4 menetleja poolt üldmenetluses tehtavaks lahendiks on vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-dele 1 ja 2 kohtuvälise menetleja otsus või väärteomenetluse lõpetamise määrus. Kohtu hinnangul kinnitavad väärteoasja materjalid pigem seda, et kohtuväline menetleja soovis vaid menetlusalust isikut üksnes karistada, mitte selgitada välja asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid. Ometi täitis menetlusalune isik
nõude, st säilitas kuue kuu jooksul mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates vastavad andmed (säilitas sõiduki tehnilises passis olevate isikute andmed). Lisaks soovis ta õigeaegselt esitada kohtuvälisele menetlejale ka konkreetse isiku nime, kuid sellist võimalust talle kohtuvälises menetluses ei antud. Asjaolu, et I. Z.-P. ei osundanud konkreetsele isikule ka enda vastulauses, ei saa olla automaatselt isiku karistamise aluseks. VTMS § 68 lg 2 annab kohtuvälisele menetlejale võimaluse protokolli täiendamiseks ning Riigikohtu selgituste kohaselt annab VTMS § 68 lg 2 võimaluse väärteoprotokollis sisalduva tõendusteabe täiendamise või kvalifikatsiooni muutmise asemel ka uue väärteoprotokolli koostamise, seda eeskätt juhul, kui menetleja peab vajalikuks muuta menetlusalusele isikule tehtava etteheite sisu (3-1-1-23-17 p 12). Kohtule jääb selgusetuks, miks ei pidanud kohtuväline menetleja vastulauses toodud informatsioonist lähtuvalt vajalikuks I. Z.-P.t uuesti välja kutsuda ning anda talle võimalus konkreetse isiku nimetamiseks, hindamaks seeläbi tema käitumises
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses on tõendeid kogutud ja hinnatud valikuliselt. Kohtuväline menetleja ei lisanud väärteotoimikusse andmeid, kes on kantud kasutajatena sõiduki registreerimistunnistusele, kuigi kaebuse esitaja ütles kohe, et autot kasutasid ainult need isikud, kes on kantud kasutajana registreerimistunnistusele, st sõiduki kasutajate arv oli täpselt ära määratletud.
lg 2 nõuab andmete säilitamist ja esitamist, kohtu hinnangul selle kohustuse kaebuse esitaja on täitnud. Antud juhul on kogutud ainult süüstavaid tõendeid, menetlusaluse isiku käitumist õigustavaid asjaolusid KrMS § 211 lg 2 kohaselt välja selgitatud ei ole. I. Z.-P.t on väärteo toimepanemise eest karistatud vaid tema 24.03.2023 antud ütluste põhjal, kus ta enda süüd ei tunnista ning osundab ka võimalikele sõidukit juhtinud isikutele, st
lõikes 2 toodud nõude täitmisele: ta säilitas sõidukit kasutanud isikute andmeid tehnilises passis ja teatas sellest politseile kohe. Kohtuväline menetleja ei selgitanud välja õigustavat asjaolu - I. Z.-P. soovis nimetada liiklusõnnetuse toimumise päeval tegelikult sõidukit juhtinud isiku ja nimetaski. Lõppkokkuvõttes menetluse tulemusel oligi liiklusõnnetuses osalenud isik välja selgitatud. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 132 p 3 kohus rahuldab kaebuse ja tühistab PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi 18.04.2023 otsuse väärteoasjas nr 2317,23,002239 ning lõpetab väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, sest I. Z.-P. teos puuduvad väärteo tunnused. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.