Obsah (9)

§ 208§ 2171§ 217§ 218§ 220§ 223§ 189§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6004 Tsiviilasi K. L. hagi OÜ MORANDE S

) § 218 lg-st 22 tarbijaga mittenõustumise korral oli kaupleja kohustuseks tõendada, et jalatsid vastavad lepingutingimustele ning väidetavad probleemid olid tingitud muudest asjaoludest. Hageja mõistab eeltoodut selliselt, et kui tootel ilmnevad defektid või vigastused, siis need saavad olla kas tootja defektid või siis toote kasutaja poolt tekitatud vigastused ning esmane kohustus on selle toote müünud ettevõtjal välja selgitada defektide ilmnemise põhjused. Tarbija vastutab tekkinud defektide või tekkinud vigastuste korral üksnes siis, kui need on põhjustatud tarbija enda poolt (mehaanilised vigastused kandmisel, defektid ebaõigel materjali hooldamisel). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tegemist oleks tarbija tegevusel tekkinud defektidega ja seda nii tarbijavaidluste komisjonile, kui ka kohtuvaidluses. Kohtuvaidluse sisuks ei ole hinnata, kas kostja on pädevam kui jalanõude kohta andnud XXX hinnangu teinud isik, vaid kas jalanõudel tekkinud defektide eest vastutab kostja või hageja. Kostja esindaja on esitanud väljavõtte enda tööraamatust ja haridust tõendavast dokumendist, kuid nendest dokumentidest nähtub, et tal ei ole mingit pistmist ei kingatehnoloogia ega materjalidega. Kostja vastuväited ja seisukohad

1. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. 2.
3. oktoobril 2022 esitas hageja „XXX“ kauplusesse pretensiooni ja kostja töötaja võttis jalanõud vastu ning selgitas, et defekti silmnähtavalt ei ole vaid tuleb teostada ekspertiis.
4. novembril 2022 oli ekspertiisiakt valmis. Kostja teostatud ekspertiisi kohaselt, jalatsite ülevaatuse hetkel ehk
5. oktoobril 2022 ei olnud tootel ühtegi defekti ega vigastust.
6. novembril 2022 sai hageja ekspertiisi arvamuse ja saapad tagasi.
7. detsembril 2022 ehk 1,5 kuu möödumisel pärast kostja ekspertiisi ja jalatsite tagasi saamist tellis hageja ekspertiisi 3 2-23-6004 ettevõttes XXX töötava isikult D. K. ning sai antud isikult arvamuse, et tegemist on tootjapoolse praagiga. 2.
8. Tõendina esitatud eksperdiarvamus on tehtud 1,5 kuud pärast kostja poolt teostatud ekspertiisi. Ei ole välistatud, et ostetud saapad olid tahtlikult rikutud hageja poolt sobiva arvamuse saamiseks. Hageja tõendina esitatud eksperdiarvamus on vastuoluline ja näitab, et isik kes teostas ekspertiisi ei oma piisavaid teadmisi tootmistehnoloogiast ja üldse õmblusmaterjalidest. Kostja seaduslik esindaja on tootmiste tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Seega kostja leiab, et tema teadmised ja oskused annavad talle aluse vaielda eksperthinnangu vastu ning esitada omapoolsed selgitused jalatsitel avastatud kahjustuse kohta. 2.
9. Esitatud eksperdihinnangust ei ole arusaadav, mis tootmisdefektist jutt käib. Kunstnahk koosneb polümeermaterjali mitmest kihist ja omab tekstiil ja polüamiid alust. Kunstnahk ei oma naturaalnaha omandusi. Kunstnahk ei veni ja ei vala kandmisel, need on üldised ja loomulikud kunstnaha omadused. Vastavalt D. K. esitatud eksperthinnangule on märgitud, et nahk venib, mis ei vasta kunstnaha tehnoloogilistele omandustele. Eksperthinnangust ei tulene missugusest kahjustamisest jutt käib ja missugustes kohtades. Jalatsitel on olemas detailid ja kui ekspertiisi koostaks tõesti spetsialist, siis ta teeks viite jalatsite detailidele. Ekspertiisi hinnangust kaupleja saab teha järelduse, et D. K. ei tea kunstnaha valmistamise protsessi ja kunstnaha omadusi. D. K. väide, et tootja teadlikult toodab ebakvaliteetset kauba ei ole tõendatud. XXX ettevõtte on tuntud ettevõtte Euroopas ja nendel on palju kauplusi üle Euroopa. Ülaltoodu alusel kostjal on alused kahelda D. K. kompetentsuses kuna antud isik ei ole tootmiste tehnoloogia valdkonna spetsialist ning ei ole pädev eksperdiarvamust kauba kvaliteedi kohta väljastama. Antud jalatsite paaris puudub mõiste polümeerkatte pragu. 2.
10. Kostja on seisukohal, et XXX töötava isiku D. K. ei saa pidada asjatundjana ja tema poolt väljastatud arvamus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Antud eeldatavasti hariduseta isik levitab väärinformatsiooni kostja toote kvaliteedi kohta, millega tegutseb õigusevastaselt. Kuna kostja esindaja on vastava haridusega isik suure töökogemisega, on kostja lükanud ümber D. K. arvamuse ning kostja poolt esitatud arvamus tootel defekti puudumise kohta peab olema aktsepteeritud kohtu poolt. Täiendavat asjatundja arvamust kostja esitada ei soovi.
11. Hageja esitas
12. mail 2023 taotluse nõuda välja XXX ekspertiisi teostava spetsialisti D. K. haridust ja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. Kohus jättis hageja vastava taotluse rahuldamata. Kohtu eelmenetlus
13. Kohus on
14. juunil 2023 selgitanud pooltele tõendamisega seonduvat ja andnud kostjale võimaluse esitada täiendavad tõendid. Kostja esitas kohtu korraldusele vastuväite. Kohus jättis
15. juunil 2023 kostja vastuväite rahuldamata. Kohus korraldas
16. augustil 2023 ärakuulamise, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus tegi
17. augustil 2023 põhjendusteta lahendi ning kostja teatas, et ta soovib esitada apellatsioonkaebuse. Käesolevaga teeb kohus sisulise lahendi. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4 2-23-6004
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 85 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405 lg
21. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagimenetluses saab kohus võtta kaalumisel aluseks üksnes poolte esitatud asjaolud (TsMS § 5 lg 1). Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise kohustus on hagejal (TsMS § 363 lg 1 p 2), samuti peab hageja olema valmis neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded, tõendama (TsMS § 230 lg 1). Kohus ei saa ise tõenditest asjaolusid otsida ega poole omaksvõttu neile omaalgatuslikult omistada.
22. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähendust omavate asjaolude üle: - hageja ostis kostjalt
23. septembril 2022 sõlmitud müügilepinguga firma XXX saapad koodiga XXX, hinnaga 60 eurot; - hageja esitas
24. oktoobri
25. a defektiga toote tagastamise aktiga kostjale pretensiooni saabaste kvaliteedi kohta; - kostja ei nõustunud vastavalt
26. novembril 2022 esitatud aktile hageja hinnanguga, et saapad on defektiga, kostja lasi saapaid hinnata kostja juhatuse liikmel I. N; - hageja tellitud XXX
27. detsembri
28. a eksperthinnangu kohaselt on saapad defektiga; - hageja tagastas
29. veebruaril 2023 saapad kostjale.
30. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: - kas hagejale müüdud saabastel esines defekt; - kas defekti olemasolu korral tulenes defekt hagejast või oli olemas asja üleandmise ajal. 10.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse tarbijalemüügi sätted, kuna tegemist on asja müügiga tarbijale müüja poolt (kostja), kes tegutses oma majandus- või kutsetegevuses (

§ 208

lg 4).

§ 2171

lg 1 kohaselt peab asi vastama lepingutingimustele.

§ 2171

lg-d 2 ja 3 sätestavad asjaolud mille esinemise korral loetakse asi lepingutingimustele vastavaks.

§ 217

lg 3 p 1 kohaselt peab asi sobima otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid.

§ 2171

lg 3 p 2 sätestab, et asi peab olema seda liiki asjadele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas vastupidavuse, kasutusviisi, ühilduvuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ning arvestades müüja enda poolt või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute, sealhulgas tootja poolt asja suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel.

§ 2171

lg 5 kohaselt on vastupidavus asja võime säilitada tavapärase kasutamise korral oma funktsioonid ja toimivus. 5 2-23-6004

1. Hageja väidab, et kostjalt ostetud saapad XXX XXX olid defektiga, st ei vastanud lepingutingimustele. Hageja ostis saapad XX.XX.XXXX ning tagastas saapad kostjale
2. oktoobril 2022 koos defektiga toote tagastamise aktiga (dtl 6). Hageja selgitas, et sai jalatseid kanda üksikud korrad ning mõlemal saapal läks lakkmaterjal mitmest kohast lõhki (lakikihis on lõhed ja materjali aluskiht on näha). Hageja on esitanud selle kohta tõendina XXX
3. detsembri 2022 eksperthinnangu (dtl 20), mida kohus käsitleb dokumentaalse tõendina. Samuti on hageja esitanud tõendina defektide kohta Tarbijakaitseametile
4. novembril 2022 tehtud avaldusele lisatud fotod saabastest (dtl 13-18). 11.
5. Kostja on esitanud väite, et jalatsite ülevaatuse hetkel ehk
6. oktoobril 2022 ei olnud saabastel ühtegi defekti ega vigastust (dtl 44). Veel on kostja väitnud, et kuna hageja tellitud ekspertiis teostati 1,5 kuud pärast kostja teostatud ekspertiisi, ei ole välistatud, et ostetud saapad olid tahtlikult rikutud (dtl 44). 11.
7. Kostja ei ole kohtule menetluse käigus selgitanud, miks ei ole hageja viidatud asjaolude puhul tegemist toote defektiga. Kostja on esitanud vastuväite hageja tellitud ekspertiisiaktile põhjendusega, et kostja seaduslik esindaja on tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Kostja esitas selle kohta dokumentaalsete tõenditena koopiad diplomitest (dtl 46), õiendi andmetega töö kohta (dtl 47) ning tööraamatu lehekülje millelt nähtuvad I. N. andmed (dtl 48). Lisaks on kostja on seisukohal, et hageja esitatud eksperdiarvamus on vastuoluline ja näitab, et ekspertiisi tegijal ei olnud piisavaid teadmisi tootmistehnoloogiast ja üldse õmblusmaterjalidest. Kostja väidab, et eksperdihinnangust ei ole arusaadav, mis tootmisdefektist jutt käib, missugustest kahjustamisest jutt käib ja missugustes kohtades. 11.
8. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud. Tõendina esitatud eksperthinnangust on selgesti arusaadav, millisest defektist jutt käib. Eksperthinnangust selgub, et tegemist on kilevärviga kaetud jalatsiga, ning kilevärv ei pidanud vastu jalatsite kõige intensiivsematel paindekohtadel. Kasutatud on erineva venimisvõimekusega elastset kangast ning polümeerkihti. Kuna polümeerkiht venib kangast kehvemini, tekivadki polümeerkihti praod. Vastupidiselt jääb kostja seadusliku esindaja esitatud kriitika eksperdihinnangu suhtes kohtule arusaamatuks. Nii palju kui kostja vastuväidetest keeleliselt on võimalik aru saada, puudub nendel mõtestatud sisu ning esitatu on kutsealases žargoonis sisutu ja ilma põhjendusteta tekst. 11.
9. Kohtu hinnangul on eeltoodust tuvastatud, et saabastel esinevad defektid mille tõttu need ei vastanud lepingutingimustele. Hagejale müüdud saabastel ei olnud saabastele tavaliselt omast kvaliteeti ning toimivusomadusi. Hageja on tõendanud, et juba pärast üksikuid kordi kandmist läks saapal pealiskihiks olev lakkmaterjal mitmest kohas lõhki. Saabastele tavaliselt omaseks kvaliteediks ei saa lugeda seda kui nende materjal juba pärast paari kasutuskorda lagunema hakkab. 12.

§ 218

lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

§ 218

lg 2 esimene lause sätestab, et tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. 6 2-23-6004 Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega (

§ 218lg 22).

Tegemist on üldist tõendamiskoormist muutva presumptsiooniga. Ühe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest ilmnenud asja lepingutingimustele mittevastavuse esinemise korral on asja tarbijale müüjal kohustus tõendada, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal.

1. Kostja ei ole tõendanud, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal. Kostja on esitanud palju erinevaid vastuväiteid hageja esitatud eksperthinnangule. Samas ei ole hageja tõendanud oma vastuväiteid ega esitanud ka ühtegi tõendit selle kohta, et lepingutingimustele mittevastavust ei esinenud asja üleandmise ajal. Kostja vastuväidete põhjendatus tulenes kostja hinnangul sellest, et kostja seaduslik esindaja on tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Kostja tõendas seda kohtule esitatud dokumentidega (dtl 46-48). Samas nähtub esitatud tõenditest vaid, et kostja seaduslik esindaja I. N. on omandanud XXXX aastal naiste ja laste ülerõivaste rätsepa kutse ning võetud teadmata ajal tööle XXX tootmisõpetuse meistri ametikohale. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest, et kostja seaduslik esindaja oleks tootmise tehnoloogia valdkonna spetsialist ning eritehnoloogia ja materjaliteaduse õpetaja. Sellele väitele tugines ka hageja ärakuulamisel. Samas ei ole tegemist ka asjas tähtsust omava asjaoluga, sest tõenduskoormis lasus igal juhul kostjal ning kostja esitas üksnes vastuväiteid hageja tõenditele. 13.
2. Kohus on kostjale
3. juuni
4. a määruses selgitanud, et kuivõrd saapad on kostja käes, on kostjal võimalik esitada kohtule asjatundja arvamus saabastel esineva defekti ja selle tekkepõhjuse kohta (dtl 60). Kuna kostja oma tõendamiskoormist ei täitnud leiab kohus, et saabaste lepingutingimustele mittevastavus esines asja üleandmise ajal. Kuigi hageja nimetatud asjaolu tõendama ei pidanud, nähtub ka hageja esitatud eksperthinnangust, et jalatsite defekt on tootjapoolne praak (dtl 20). Lepingutingimustele mittevastavusele asja üleandmise ajal viitab ka see, et hageja esitas pretensiooni saabaste osas juba 10 päeva pärast saabaste ostmist. 14.

§ 220

lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. Hageja on antud nõude täitnud. Ta esitas pretensiooni kostjale kahe nädala jooksul jalatsite üleandmisest. Seega

§ 220lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

15.

§ 223

lg 1 p 5 kohaselt on ostjal õigus müügilepingust taganeda, kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijalemüügi korral tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.

§ 223

lg 5 kohaselt saab ostja müügilepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Hageja on selgitanud, et talle lubati esialgu jalatsid asendada uutega, kuid seda ei tehtud. Seetõttu soovib ta ostuhinna tagastamist. Tarbijalemüügi korral eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Esitatud asjaoludest nähtub, et kostja on teatanud, et ta ei kavatse saapaid lepingutingimustega vastavusse viia. Hagejal oli seega õigus müügilepingust taganeda. 16.

§ 223

lg 7 sätestab, et tarbijalemüügi lepingust taganemise korral tagastab tarbija müüjale asja müüja kulul. Tarbija ostuhinna tagasisaamise nõue muutub sissenõutavaks alates asja müüjale tagastamisest või selle tagasisaatmise tõendamisest. Hageja tagastas saapad 7 2-23-6004 kostjale 19. veebruaril 2023 (dtl 25-27). Vastavalt

§ 189

lg-le 1 on hagejal õigus seega nõuda kostjalt saabaste eest makstud 60 euro tagastamist. 17.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja nõuab kostjalt XXX ekspertiisi eest tasutud 25 euro hüvitamist. Tegemist on kahjuga mille kostja tekitas hagejale lepingulise kohustuse rikkumisega. 18. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (

§ 127lg 4).

Hageja ei oleks pidanud tellima ekspertiisi kui kostja oleks talle müünud lepingutingimustele vastavad saapad või asendanud hagejale müüdud saapad lepingutingimustele vastavate saabastega. Hageja nõue varalise kahju 25 euro hüvitamiseks on seega põhjendatud. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
2. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Kohus mõistab nimetatud menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja.
3. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 8