Obsah (7)

§ 230§ 231§ 367§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12.07.2023 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-116707 (liidetud 2-22-1185

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne 3 2-22-116707 õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud 11.05.2021 müügileping 5/1 (leping) selle kohta, et hageja tarnib ja paigaldab kokkulepitud tähtajaks köögimööbli ja kostja tasub selle eest (dtl 58135815; 5852-5858; 5859-5862) vastavalt tellimiskinnitusele nr MT2100007 (dtl 47). Sisuliselt on poolte vahel sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 2 tähenduses, kuid kuna sõlmitud müügileping hõlmas ka mööbli paigaldamist, siis leiab kohus, et poolte tahe oli sõlmida müügilepingu kõrvale eraldi töövõtuleping müügilepingu eseme lõpuni väljaehitamiseks ning kokku on lepitud, et tööd on lõpetatud, kui need on valminud VÕS § 637 lg-te 3 ja 4 tähenduses ning VÕS § 638 mõttes. Sellisel juhul saab lugeda töö valminuks töövõtulepingu regulatsiooni kohaselt.
2. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Käesoleval juhul nõuab hageja töövõtulepingujärgset tasu maksmist, kuna leiab, et lepingujärgne töö on teostatud. Hageja ei eita, et osa prügikaste on paigaldamata, kuid see on tingitud hagejast mitteolenevatel põhjusel. Nimelt tööde teostamine venis kostja kui tellija süül ning prügikastide paigaldamise ajaks enam 4-sektsioonilisi prügikaste ei toodetud. Hageja väidab, et kokkuleppel pidi ta paigutama teistsugused prügikastid, kuid tõendid kokkuleppe kohta puuduvad. Kostja vastavat nõusolekut eitab ning tugineb mööbli tootmise aluseks olevale joonisele (dtl 4663). Samas sätestab VÕS § 644 lg 3, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja teatas pretensioonidest prügikastide osas alles vastuses maksekäsu kiirmenetlusele 31.05.2022 (dtl 33), kuigi mööbel paigaldati märtsis
3. Kostja pidi mittesobivatest prügikastidest teada saama hiljemalt märtsis 2022, seega on kohtu arvates mõistlik tähtaeg töö lepingutingimustele mittevastavusest möödunud ja kohus leiab, et hageja tasunõue arve nr 1129 alusel (dtl 1185) tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks vastavalt pooltevahelise lepingu p-dele 2.3.1–2.3.
5. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et tööd ei tehtud lepingus kokkulepitud tähtajaks ning hageja on väitnud, et töövõtjapoolne viivitus tekkis kostja süül, mida kostja eitab, samas hageja lepingut üles ei öelnud, esitades nõuded lisatööde ja -kulutuste eest. Lisatööd nõuab hageja täiendava aja- ja ressursikulu eest 23 tunni ulatuses, kuid hageja pole tekkinud kulu vajadust tõendanud. Lisatöödeks loetakse töid, mis ei kuulu lepingu eseme hulka ja mille tegemiseks ei ole töövõtja kohustatud. Selliste tööde tegemiseks peavad pooled sõlmima kokkuleppe, mis on sisuliselt lepingu muutmise kokkulepe. Hageja on küll esitanud kirjavahetuse, millest nähtuvad lisatööd ning kostja vastuväited (dtl 5824-5829), kuid käesoleval juhul puuduvad tõendid, et poolte vahel oleks sõlmitud kokkulepe lisatööde tegemiseks. Sarnane on kohtu seisukoht organiseerimistöö ajakulu osas, mis seondub tööde teostamisega aja eest, mil väidetavalt jäid hageja tööd teistel objektidel tegemata. Lepingus oli kokku lepitud mööbli paigaldamises ja selle hinnas, mis hõlmab ka organiseerimistööd ning ainuüksi asjaolu, et lisakulud tekkisid hageja 4 2-22-116707 alltöövõtjale H OÜ (dtl 5830) ei anna alust nõuda lisakulude hüvitamist kostjalt. Lisaks nõuab hageja lisasõitude ja hotellikulude tasumist, kuid kuna kostja vaidleb nendele vastu ja hageja ei ole kulutusi tõendanud, jätab kohus nõude nende kulude osas rahuldamata. Hageja nõudest moodustab 473 eurot laekarniiside ehitusmaksumus, samas poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tuli mööbel tarnida ja paigaldada vastavalt joonistele hõlmates ka hageja poolt nimetatud detailile, mis lepingu lisaks oleva joonise järgi on kirjeldatud sõnaga „fikseeritud paneelid“ (dtl 5817) ega kuulu seetõttu lisatööde hulka. Hageja pole ka kostja viimatinimetatud vastuväiteid ümber lükanud.
6. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub tasumata põhinõude osas summas 2226,85 eurot rahuldamisele, kuid tuleb jätta rahuldamata hüvitise nõudes lisatööde eest summas 4825 eurot.
7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on käesoleval juhul lepinguga (p 5.2) kokkulepitud viivisemäär 0,05% päevas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 33,40 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Viiviste arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud ning kostja ei ole viivise suurusele ega arvestuslikule õigsusele vastuväiteid esitanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult

§ 367tähenduses.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

§ 367

alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (2226,85 eurot) alates 22.06.2022 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas. Menetluskulud 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes kostja kanda menetlukulud 32% ulatuses.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevaga määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. 13.09.2022, 24.11.2022 ja 25.05.2023 esitas hageja menetluskulude nimekirjad, milles on kajastatud õigusabi toimingud koos ajakuluga. Õigusabi teenuseid on hagejale osutatud vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjadele kokku 17,25 tunni eest tunnihinnaga 160 eurot kokku summas 2760 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hageja on palunud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. 5 2-22-116707
2. Kostja on hageja menetluskulude nimekirjad kätte saanud ning ei ole esitanud vastuväiteid. Tulenevalt

§-st 175 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Käesolevas asjas on 23.01.2023 Harju Maakohtu määrusega liidetud ühte menetlusse hageja hagid kostja vastu tsiviilasjades nr 2-22-118526 ja nr 2-22-116707 ning tsiviilasja numbriks määrati 2-22-
2. 13.09.2022 on hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-22-118526 (ARVE NR 20220856) ning kirjeldatud toimingud on seotud hagi ettevalmistamise ja hagiavalduse koostamisega (sh ka maksekäsu kiirmenetluses) kokku 7,5 tundi. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, samuti asjaolusid, et hagiavalduse koostamise ajakulu sisaldub mh kahel real, lisaks ei saanud kohtu arvates maksekäsu kiirmenetluse toimingutele kuluda 1,5 tundi (mh ühelauseline päring kohtule ja tutvumine 0,5 tundi) hindab kohus hagi ettevalmistamisele ja selle koostamiseks kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. 24.11.2022 on hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-22-118526 (ARVE NR 20221255 ja ARVE NR 20221393). ARVE NR 20221255 toimingud (09.09.2022 tutvumine kohtumäärusega, info kliendile, 13.09.2022 asi 2-22-118526 kulunimekirja esitamine kohtule, 26.09.2022 tutvumine kohtunõude ja hagivastusega, infovahetus kliendiga) on põhjendatud kohtu arvates märgitud ulatuses kokku 1 tundi. ARVE-l NR 20221393 märgitud toimingu (14.10.2022 seisukoha koostamine ja esitamine kohtule), milles sisulist osa ca 0,5 lk loeb kohus vajalikuks arvestades dokumendi mahtu ja sisu 0,5 tunni ulatuses. 14.11.2022-24.11.2022 toimingud (14.11.2022 tutvumine kohtumäärusega 0,25h; 15.11.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25h; 23.11.2022 tutvumine kostja seisukohaga, infovahetus kliendiga 0,25h; 24.11.2022 täiendava seisukoha koostamine, kaasnev analüüs ja infovahetus kliendiga 1,50h) hindab kohus põhjendatuks märgitud 2,25 tunni ulatuses. 25.05.2023 on hageja esindaja esitanud menetluskulude nimekirja tsiviilasjas nr 2-22-116707 (ARVE NR 20230055; ARVE NR 20230320 ja ARVE NR 20230533). ARVE NR 20230055 toiming (25.01.2023 tutvumine asjade liitmise kohtumäärusega) on põhjendatud kohtu arvates mägitud ulatuses, so 0,25 tundi. ARVE NR 20230320 toimingud (01.03.2023 tutvumine kohtumääruse ja kostja vastusega, lühianalüüs, päring kliendile 1,25h; 14.03.2023 infovahetus kliendiga hagivastuse teemadel 0,25h; 21.03.2023 arvamuse koostamine hagivastusele, tõendite uurimine ja komplekteerimine, kaasnev infovahetus kliendiga 2,25h) kokku 3,75h on seotud 21.03.2023 arvamuse koostamisega hagivastusele ja selleks vajalike toimingutega. Hinnates 21.03.2023 dokumendi mahtu ja sisu (sisulist osa 0,75 lk), samas arvestades ka vastuse koostamiseks vajalikke eelnenud toiminguid saab pidada kohtu arvates nimetatud ajakulu põhjendatuks kokku 3 tunni ulatuses. Lisaks on põhjendatud 22.03.2023 toiming (infovahetus kliendiga menetluslikel teemadel) 0,25 tundi. 6 2-22-116707 ARVE NR 20230533 toimingute ajakulu (10.04.2023 tutvumine kohtumäärusega 0,25h ja 26.04.2023 tutvumine kostja seisukohaga 0,25h) kokku 0,5h ja 25.11.2023-10.05.2023 toimingute ajakulu (25.11.2023 seisukoha ja kulunimekirja lõplik vormistamine, esitamine kohtule 0,25h; 09.05.2023 tutvumine kohtumäärusega 0,25h; 10.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25h) kokku 0,75h loeb kohus vajalikuks ja põhjedatuks nimetatud ulatuses. Kohus leiab, et tegemist on keskmise keerukusega vaidlusega ning tööühiku hind 160 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks lisaks õigusabi kulule ka hagihinnalt tasutud riigilõivud summas 595 eurot ja summas 385 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on ka hagi esitamisel tasutud riigilõivud 595 eurot (ts asi nr 2-22-116707) ja 385 eurot (ts asi nr 2-22-118526), kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise vältimatu eeltingimus. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Eeltoodu põhjal hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 14,5 tundi tunnitasuga 160 eurot summas 2320 eurot (ilma käibemaksuta), lisaks riigilõivud 980 (595+385) eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 3300 eurot. 11. Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, ei hinda kohus nende põhjendatust ja vajalikkust. 12. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal AS Megaron-E hüvitada Erisisustus OÜ kasuks 32% ulatuses menetluskulud. Seega kuulub AS-lt Megaron-E väljamõistmisele Erisisustus OÜ kasuks menetluskulud summas 1056 eurot. 13.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 7