RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-23-360 17. okt
eaduse (
, siin ja edaspidi KeA korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioon) § 18 lg 5 nõuetele. Lisaks saatis KeA korralduse teadmiseks Eesti Jahimeeste Seltsile, kes avaldas 4. oktoobril 2022 Ida-Virumaal kõigi kasutusõiguse lubade pikendamise kohta artikli. Sellega on huvitatud isikuid teavitatud intensiivsemalt, sest seltsi kaudu peaks info jõudma valdava osa Eesti jahimeesteni.
§ 16
lg 2 ei laiene kehtiva loa pikendamise menetlusele ning sel juhul ei tule avaldada ka teadet loa lõppemise kohta (
§ 20lg 4).
Kaebajal oli võimalik tellida oma e-postile teavitusi teda huvitavate AT teadete kohta. Kaebaja pole välja toonud ennistamist tingivat mõjuvat põhjust. MTÜ peab oma põhikirjas toodud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks olema kursis tema tegevust reguleerivate õigusaktidega. Teda ei saa võrrelda õigusküsimustes kogenematu inimesega.
- Tallinna Halduskohus luges
- aprilli
- a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse tähtaegseks, põhjendades seda järgmiselt. 7.
- Kaebuse tähtaegsuse hindamisel tuleb lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st
- Kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul vaide tagastamisest teadasaamisest. Määrav on seega, kas vaie esitati tähtaegselt. 7.
- KeA ei selgitanud kolmanda isiku taotluse menetlemisel välja, kas
- mail 2023 vabaneva jahipiirkonna kasutamisest on huvitatud ka mõni teine
elts. Seda on õiguskantsler tauninud. Kui KeA ei selgitanud teiste huvitatud
eltside olemasolu välja, polnud tal ka alust eeldada, et kaebaja pole huvitatud isik. 7.
- Kaebaja ei pidanud teadma, et KeA teeb juba umbes kaheksa kuud enne kolmanda isiku loa kehtivuse lõppemist otsuse loa pikendamise kohta – seda enam, et õiguskantsler on korduvalt selgitanud, et loa pikendamine enam kui kuus kuud enne loa kehtivusaja lõppemist pole lubatud. Talle ei saa seega ette heita, et ta ei asunud juba
- a oktoobris jälgima teateid AT-s. Kaebaja pöördus veidi enam kui kuus kuud enne loa kehtivusaja lõppu KeA poole ning esitas pärast haldusakti saamist 30 päeva jooksul vaide. Seega oli vaie esitatud tähtaegselt. 2
(6)3-23-360 7.4. Eeltoodut ei väära asjaolu, et KeA teavitas Eesti Jahimeeste Seltsi, ega kolmanda isiku viide, et kaebaja juhatuse liige on ka MTÜ Remniku
elts liige. Ei ole tõendatud, et Eesti Jahimeeste Selts või viidatud isik oleks kaebajat loa pikendamisest teavitanud.
- KeA esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
- juuni
- a määrusega määruskaebuse, luges kaebuse esitatuks tähtaega rikkudes, jättis kaebetähtaja ennistamata, tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, lõpetas haldusasja menetluse, tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ning jättis ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus leidis järgmist. 9.1.
§ 18
lg 4 nõudis loa kehtivuse pikendamise otsuse teatavakstegemist taotluse esitajale. Kaebaja ei olnud menetlusosaline ning seadus ei nõudnud talle haldusakti isiklikult teatavakstegemist. 9.2.
§ 18
lg 5 järgi avalikustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates AT-s ning KeA veebilehel. KeA avaldas teate AT-s 14. oktoobril 2022. Kaebaja hinnangul ei vastanud teade
§ 16lg 2 p-s 1 sätestatud tingimustele (teates puudus jahipiirkonna nimetus).
See säte reguleerib aga üksnes jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse kohta teate avaldamist.
§ 18lg 5 ei täpsusta teate sisu.
Seega tuleb lähtuda justiitsministri
- märtsi
- a määruse nr 13 „Ametlike Teadaannete põhimäärus“ (edaspidi AT põhimäärus) § 8 lg-st 1, mis sätestab AT-s avaldatava teadaande andmekoosseisu. KeA avaldatud teade vastab neile nõuetele. 9.
- Praegusel juhul ei olnud haldusaktist puudutatud isikute väljaselgitamine ja isiklik informeerimine seaduses sätestatust intensiivsema teavitamise eesmärgil vajalik ega lisakuludeta võimalik. KeA edastas korralduse Eesti Jahimeeste Seltsile kui jahimeeste katusorganisatsioonile, kes avaldas selle kohta artikli. KeA sõnul oli jahipiirkonna kasutusõiguse lubade kehtivuse pikendamise protsess avalikult teada ning sellesse oli huvigruppidena kaasatud nii maaomanike kui ka jahimeeste esindajaid. Protsessi alguse kohta avaldati ajakirjanduses ja Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehel mitmeid teateid. Protsess ei saanud seega olla kaebajale üllatuslik. 9.
- Eeltoodut arvestades esitas kaebaja vaide tähtaega ületades. Pole ka alust tähtaja ennistamiseks. Kuigi igapäevast AT teadete jälgimist võib pidada koormavaks, võimaldab AT tellida e-postile teavitusi isikut huvitavate teadaannete avaldamise kohta nii pealiigi (jahinduse ja kalanduse teated), alaliigi (jahipiirkonna kasutusõiguse kehtivuse pikendamise teade) kui ka avaldaja (KeA) järgi, mis hõlbustab kaebeõiguse õigeaegset realiseerimist. Kaebajat kui jahimehi koondavat ja jahindusega tegelevat MTÜ-d ei saa pidada isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama vaidluse algatamise korda või otsima asjatundlikku õigusabi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta jõusse halduskohtu määruse või alternatiivselt tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada tähtaja ennistamise taotlus. Kaebaja hinnangul lähtus ringkonnakohus ekslikult ainult
§ 18lg-st 5 ja AT põhimäärusest.
Täitmata on üks põhimääruse § 8 lg 1 nõudeid - teadaande sisu ei ole esitatud korrektselt. Kuna
§ 18
lg 5 teate sisu ei reguleeri, tuleks lähtuda sama seaduse § 16 lg-st 2, mis eeldab mh jahipiirkonna nimetuse esitamist. Lisaks pidanuks KeA teavitama asjast huvitatud isikuid seaduses sätestatust intensiivsemalt (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-57-02, p 13 ja nr 3-3-1-31-03, p 26). Näiteks teavitamine maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes ei oleks ülemääraseid kulusid kaasa toonud. 3
(6)3-23-360 Eesti Jahimeeste Selts ei ole organisatsioon, mis hoolitseks haldusaktide jahimeestele teatavakstegemise eest. Kasutusõiguse lubade pikendamine oli küll avalik protsess, aga sellega hakati pihta mitu aastat enne lubade lõppemise tähtaega ning kogu selle protsessi jooksul pöördusid jahimehed korduvalt õiguskantsleri poole. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta lubade liiga varase pikendamise ja selle seose kohta haldusaktist teada saama pidamisega. Igal juhul ei saa kaebajale ette heita õigusküsimustes teadmatust. Kaebaja lähenemine tugineb õiguskantsleri seisukohtadele. Ta ei pidanud loa pikendamist eeldama ka põhjusel, et tal oli sõlmitud ca 71% jahimaa ulatuses, mis kuulub eraomanikele, lepingud maa jahinduslikuks kasutamiseks. 11. Keskkonnaamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. KeA täitis oma kohustuse isikuid haldusaktist teavitada täies ulatuses teate avaldamisega AT-s ja oma veebilehel.
§ 18lg 5 ei sätesta AT teate andmekoosseisu.
Kohaldatav ei ole
§ 16
lg 2 - kasutusõiguse loa andmine ja olemasoleva loa pikendamine ei ole omavahel võrreldavad menetlused. Pikendamine ei toimu avatud ega võistlevas menetluses. Konkurss toimub alles siis, kui luba jääb pikendamata. KeA-l ei olnud kohustust vaidlustatud haldusakt kaebajale isiklikult kätte toimetada. Haldusaktist puudutatud isikute väljaselgitamine ja isiklik informeerimine polnud praegusel juhul vajalik ega täiendavate kuludeta võimalik. Ka ajalehes avaldamist pole alust nõuda. Puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal oli võimalik tellida AT teavitus. Kaebajale oli teada, et KeA on asunud jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamise taotlusi menetlema. Õiguskantsleri seisukohtadel pole kaebetähtaja vaidluse lahendamisel tähendust. Loa pikendamise menetluses ei nõua
maaomanikega sõlmitud lepingute kontrolli. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 jääb jõusse, kuid Riigikohus muudab määruse põhjendusi (HKMS § 234 ning § 230 lg 5 p-d 4 ja 6). Asja menetlus jätkub halduskohtus.
- HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja pöördus halduskohtu poole pärast vastustajale vaide esitamist, tehes seda vaide tagastamisest teadasaamisest 30 päeva jooksul. Vaieldakse üksnes selle üle, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ehk kas ta järgis vaide esitamise tähtaega.
- Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Kaebaja sai vaidlusaluse haldusakti e-kirja teel kätte
- detsembril 2022 ja esitas vaide
- jaanuaril 2023 ehk vähem kui 30 päeva jooksul. Ringkonnakohus leidis aga, et kaebaja pidanuks haldusaktist teada saama juba
- oktoobril 2022, kui teade selle andmisest avaldati AT-s.
- HMS § 62 lg 3 p 3 järgi teeb haldusorgan haldusakti avalikult teatavaks muu hulgas juhul, kui haldusakti avalik teatavakstegemine on ette nähtud seaduse või määrusega.
§ 18
lg 5 järgi avalikustatakse jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise otsus 14 päeva jooksul loa kehtivuse pikendamise otsuse tegemisest arvates AT-s ning KeA veebilehel. Seega ongi praegu seadusega ette nähtud haldusakti avalik teatavakstegemine, täpsemalt avaldamine AT-s ja KeA 4
(6)3-23-360 veebilehel. Sarnaselt planeerimisseaduse § 91 lg 2 järgsele avalikule teatavakstegemisele mitme allika koosmõjus leiab kolleegium, et ka praeguses olukorras tuleb isik tavajuhul lugeda haldusakti andmisest teadasaanuks ja seega peaks korralduse vaidlustamise tähtaeg hakkama kulgema teate avaldamisel viimases seaduses nimetatud allikatest, st praegusel juhul AT-s avaldamise päevast (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-21-2678/13, p 13). 16.
§-s 18 ei ole reguleeritud teate sisu. HMS § 62 lg 6 räägib haldusakti resolutiivosa avaldamisest. AT teadaannete sisu on reguleeritud AT põhimääruse § 8 lg-s 1, mille p 4 nõuab, et avaldataks teadaande sisu, milles ei tohi olla rohkem teavet, kui teadaande avaldamise eesmärgi täitmiseks on vajalik. Säte väljendab isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet (põhimääruse eelnõu seletuskiri, lk 7). Teistpidi peab teate sisu aga olema siiski piisav selleks, et täita teadaande avaldamise eesmärk. Teadet avaldades tuleb hea halduse põhimõttest lähtudes hoolitseda selle eest, et teate lugeja päriselt mõistaks, mis on antud haldusakti sisu. Sellest tuleb lähtuda juba haldusakti resolutsiooni sõnastades. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal anda haldusaktile igakülgse hinnangu otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (kolleegiumi määrus nr 3-20-999/37, p 19 ja määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2). Kui isik ei saa avaldatud teate põhjal aru, kas haldusakt võib tema õigusi rikkuda, siis ei ole täidetud eesmärk tagada tõhus kaebeõigus (põhiseaduse § 15 lg 1; vt ka kolleegiumi määrus nr 3-22-348/19, p 9). 17. Praegusel juhul oli avaldatud teate (dtl 66) põhisisu järgmine: „Keskkonnaamet teatab, et pikendas IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS [---] väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 19-IV, kehtivusega kuni 01.10.2032. Jahipiirkond asub Ida-Virumaal.“ Kuigi järgnevalt viitas KeA veebilehtedele, kus on võimalik tutvuda jahipiirkonna piiride ja loa endaga, ei olnud teates mingit infot selle kohta, mis jahipiirkonnast on jutt. Kuigi kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et
§ 16
lg 2 ei kohaldu
§ 18
lg 5 alusel avaldatavatele teadetele, viitab selles esitatud andmestik sellele, millist teavet pidas seadusandja jahipiirkonna kasutusõigust puudutavate teadete puhul oluliseks. Jahipiirkonna nimetus on ilmselgelt kasutusõiguse loa määrav element ning ei ole mingit põhjust jätta seda teavet välja loa pikendamise teatest. Konkreetses piirkonnas tegutsevatelt jahimeestelt ei saa eeldada enda igaks juhuks kursis hoidmist kogu maakonna jahipiirkondade kasutusõigustega. Isegi kui pidada põhjendatuks nõuda kaebajalt MTÜ-na AT-st vastavasisuliste teadete tellimist oma e-postile, ei saanuks ta sellise teksti põhjal aru, kas tegemist on talle huvipakkuva teatega.
- Seadusjärgse teavitamiskohustuse täitmist ei asenda KeA poolt teate saatmine Eesti Jahimeeste Seltsile. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks Eesti Jahimeeste Seltsi veebisaidil vastavat artiklit näinud. Pole põhjust eeldada, et kaebaja, kellel on huvi Remniku jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamise vastu, oleks teate nägemise korral viivitanud vaidlusaluse korralduse väljanõudmiseks KeA poole pöördumisega
- detsembrini
- Neil põhjustel leiab kolleegium, et puuduste tõttu teate sisus ei hakanud kaebetähtaeg kulgema teate avaldamisel AT-s. Kuna pole teavet selle kohta, et kaebaja oleks korraldusest teada saanud muul viisil, tuleb lugeda ta korraldusest teada saanuks
- detsembril
- Seega oli vaie tähtaegne ja KeA tagastas selle alusetult, mistõttu ka kaebus on tähtaegne.
- Kolleegium peab vajalikuks selgitada veel järgmist. Kaebaja taotles kaebuses nii KeA
- oktoobri
- a korralduse kui ka pikendatud jahipiirkonna kasutusõiguse loa nr 19-IV tühistamist. Halduskohus võttis kaebuse sellisel kujul menetlusse. HMS § 55 lg 5 kohaselt ei ole haldusakti andmise kohta väljastatud tõend haldusakt. Praegusel juhul on haldusaktiks KeA korraldus loa pikendamise kohta, luba ise aga üksnes tõend haldusakti andmise kohta. Korraldus ja selle alusel 5
(6)3-23-360 välja antud luba on vaadeldavad lahutamatu tervikuna (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 10 kasutusloa kohta). Pikendatud luba nr 19-IV seega eraldi tühistada ei saa, vaid see kaotab kehtivuse automaatselt KeA korralduse tühistamisel. Tühistamisnõue loa nr 19-IV peale ei ole järelikult lubatav. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)