) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Algis Simaniselt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti ja riigi õigusabi tasu 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 88 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1450 (üks tuhat nelisada viiskümmend) eurot 38 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 120 (ükssada kakskümmend) eurot 87 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99923700029107 ning selgituse “Algis Simanis, otsus nr 1-23-3736, menetluskulu“. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Algis Simanis toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema olles varasemalt, s.o 14.09.2018 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - KarS § 25 lg 2 ja KarS § 120 lg 1 järgi kriminaalkorras karistatud 358 ÜKT-ga katseajaga 18 kuud, mis on 13.11.2019 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega pööratud täitmisele, samuti on pannud 23.12.2021 toime väheväärtusliku asja varguse, - võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, võttis 03.07.2022.a. kella 18:50 ajal xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx paisjärve suplusrannas liiva peal olevate E.Hi isiklike asjade hulgast, s.o kampsunisse peidetud punast värvi korpusega mobiiltelefoni Iphone SE 2020 (128 GB), väärtusega 499 eurot ja SEB panga pangakaardi E.Hi nimele. Kuriteoga põhjustas Algis Simanis E.Dle (E.Hi lapsevanem) varalist kahju 499 eurot. … selles, et tema 16.08.2022.a. kella 19:30 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes Valga linnas Riia 18 asuva kaupluse Valga Rimi vahekoridori, kus esmalt jälgis R.L kuuluvat punase/tumehalli raamiga (raami suurus 21) jalgratast Kross Level 2.0 seerianumbriga Y9J01485, maksumusega 800 eurot. Seejärel lükkas jalgratta käekõrval kaupluse 2 vahekoridorist välja ja sõitis sellega minema. Kirjeldatud kuriteoga põhjustas R.L seaduslikule esindajale K.J varalist kahju 800 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Algis Simanis 1 aasta ja 3-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Algis Simanis peab: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 5, 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määrusest nr 124 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 725 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Algis Simanise kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 362,88 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1450,38 eurot: sundraha 1087,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 362,88 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.