← Eesti

2-23-6117/14

Obsah (7)§ 444§ 445§ 195§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 17. august 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6117 Tsiviilasi S. R. ja

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejad paluvad kohtul määrata kindlaks, et hagejatel on õigus keelduda kinnistu (registriosa nr XXX) kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks vajalike tahteavalduste andmisest kuni kostja poolt kohtuotsuse täitmiseni. Kostja otsuse täitmise viisi ja korra määramise kohta vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldab hagejate taotluse.

§ 445

lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab 28. aprilli 2023. a määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõue kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse.

§ 195

lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel.

§ 195

lg 2 sätestab, et enne määruse tegemist küsib kohus tagatise tagastamise kohta arvamuse poolelt, kelle kasuks on tagatis antud. Tagatis tagastatakse kohtu määruse alusel 3

(5)2-23-6117 menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule isikule (

§ 195lg 21).

Hagejad taotlesid 19. juulil 2023 hagi tagatise tagastamist. Kostja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hagi rahuldati, siis kostjale võimalust hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatise arvelt ei tekkinud. Kohus tagastab hagi tagamise tagatise 4000 eurot vastavalt hagejate taotlusele S. R. arveldusarvele nr XXX. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hagejad on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3780 euro ja õigusabikulude 2970 euro (koos käibemaksuga), kokku 6750 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejatele osutati kohtumenetluses õigusabi kokku 13 tundi 45 minutit. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot (s.o summa ilma käibemaksuta). Hagejad taotlevad menetluskulude hüvitise välja mõistmist koos käibemaksuga, sest hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Koos käibemaksuga on hagejatele osutatud õigusabi kokku seega 2970 eurot (13,75*180*1,2). Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Kohtu hinnangul on hagejate kulud õigusabile põhjendatud. Hagejate lepinguliste esindajate tunnitasumäär ei ole ülemääraselt suur ning ei ületa vandeadvokaadi tavapärast tunnitasumäära. Samuti vastab õigusabi osutamisele kulunud aeg tsiviilasjas tehtud toimingute keerukusele ja mahule. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 6750 eurot, sh riigilõiv 3780 eurot ja õigusabikulud 2970 eurot (koos käibemaksuga).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude 4

(5)2-23-6117 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.