← Eesti

2-23-109195/12

Obsah (13)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-109195 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi M.N. vas

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 02.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.N.lt (kostja) 2632,61 euro saamiseks. Kohus tegi 07.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 12.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 17.05.2023 hagi kostja vastu põhivõla 2294 euro, intressi 153,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 145,72 euro, 2 sissenõudekulu 50 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 385 eurot. Kohus võttis 11.07.2023 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
  2. Nõude aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 27.11.2018 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 18-135575-RK, mille alusel sai kostja krediiti 2300 eurot. Pooled allkirjastasid lepingu muudatused 23.06.2021 ja 21.11.
  3. Lepingus lepiti kokku intressi määr 20% aastas. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis Swedbank AS kostjale 22.08.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 08.09.
  4. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 12.09.
  5. Swedbank AS loovutas 31.10.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group (endise nimega OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2294 eurot, intress 153,67 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ja viivis (perioodi 13.09.2022-17.05.2023 eest) 145,72 eurot ning viivis alates hagi esitamisest. Samuti taotleb hageja menetluskulude hüvitamist summas 743 eurot, sh riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 11.07.2023 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.07.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 29.07.2023 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.08.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.08.2023) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud. 4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

  1. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 2 tunni eest summas 338 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 743 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 3
  2. Riigilõivu summas 385 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 2 töötunni eest, kokku 338 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1 töötunni eest. Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 32-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele kokku 120 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 10. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 525 eurot (riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 15.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.